Põltsamaa Adventkogudus 100
Käesolev aasta on olnud eesti rahvale märgiline aasta – Eesti Vabariik tähistas oma 100. aastapäeva. Kuid peale meie isamaa on teisigi institutsioone, kes on jõudnud sama olulise tähiseni. Nende seas tähistab tänavu oma 100. aastapäeva ka Põltsamaa adventkogudus.
Koguduse rajamisel kandis suurimat rolli pastor August Klement, kes oli sündinud 1869. aastal Tapikul ja õppinud mõned aastad Põltsamaa mõisakoolis. Elurännak oli teda viinud mitmele poole – 1917 vabanes ta Siberi vangistusest, kuhu Vene keisrivõim oli ta usulise tegevuse pärast saatnud. Pärast vabanemist suunas kiriku juhtkond ta tööle Põltsamaale ning esimesed ristimised toimusidki 1918. aastal, millest algas ka Põltsamaa adventkoguduse lugu.
Möödunud saja aasta jooksul on kogudus Põltsamaa linnas asunud mitmes paigas: alustuseks Jõgeva maanteel, lisaks on ruume renditud ka V. Kingissepa (praegune Lossi) ja Kooli tänaval. Oma praegusesse asukohta Kreutzwaldi tänaval jõudis kogudus 1958. aastal, kui oma maja müüs kogudusele endine kogudusetööline Gustav Rudi. Seega täitub ka kogudusemajal tänavu ümmargused 60 aastat.
Koguduse liikmeskond pole läbi aegade olnud eriti suur, kuid see on alati olnud elujõuline ja teotahteline. Jõudumööda on püütud panustada ka kogukondlikku tegevusse, millest ehk silmapaistvamad tegevused on olnud perekond Maureri korraldatud Kuuri talu järvekontserdid Võisikul ja kooli algust tähistav heategevuslik kogupereüritus „Talvele vastu”.
Põltsamaa adventkoguduse 100. aastapäeva üritused toimuvad laupäeval, 11. augustil. Hommikul kell 10.00 toimub piiblitund ja sellele järgnev koguduse ajaloo ülevaade oma palvelas Kreutzwaldi 1. Päeval kell 15.00 on planeeritud noorteorkestri vabaõhukontsert Roosisaarel. Kell 17.00 toimub pidulik kontsert-jumalateenistus Põltsamaa Niguliste kirikus.
Põltsamaa adventkoguduse soov linna- ja vallarahvale on, et me kõik võiksime jätkuvalt rõõmu tunda oma vaiksest ja mõnusast aedlinnast ning kogeda igal päeval Kõigekõrgema hoidvat ja õnnistavat kätt! Kohtumiseni juubeliaastapäeva teenistustel, kuhu olete kõik oodatud!
Rein Kalmus
Põltsamaa adventkoguduse pastor
Kristuse mäejutlus
Hapukurgihooaeg on juba mõnda aega käes. Pole vist liialdus väita, et tavalise eestlase jaoks kuulub värske hapukurk maitseelamuse TOP viie, ehk isegi TOP kolme hulka. Teadagi on toidu maitsestamine omaette teadus, mis nõuab parasjagu harjutamist. Aga kui asi hästi välja tuleb, siis ega sööjad kiidusõnu tagasi ei hoia.
Inimestena on meil kõigil oma “maitse”. On omadusi, mida oleme geenidega eluteele kaasa saanud, kuid väga palju sõltub ka meist endist, millisena me inimestele mõjume – kas mahedana või piprasena. Mida Jeesus inimese “maitsest” arvab ja millist “maitset” Ta meie elust püüab esile tuua, sellest tahaksime rääkida hingamispäeval 28. juulil meie hommikusel jumalateenistusel kell 11.00.
Nurgakivi
Oma lõpmatus tarkuses valis Jumal nurgakivi ja pani selle paika. Ta nimetas seda “kindlaks aluseks”. Kogu maailm võis asetada sellele oma koormad ja mured ning see peab vastu. Täie kindlusega võib sellele toetuda. Kristus on “läbiproovitud kivi”. Need, kes Talle loodavad, ei pettu iialgi. Ta on vastu pidanud kõik proovid. Ta on talunud Aadama ja kõigi Aadama järeltulijate süükoormat ning on jäänud võitjaks pimeduse jõudude surve all. Ta on vastu pidanud igale koormale, mille on Tema peale heitnud iga kahetsev patune. Kristuses on süüdlane süda leidnud rahu. Tema on kindel alus. Kõik, kes Temale loodavad, leiavad täieliku kindlusetunde.
Neile, kes usuvad, on Kristus kindlaks aluseks. Nad on inimesed, kes Kalju peale langevad ja murduvad. Sellega mõeldakse alistumist Kristusele ja usku Temasse. Kaljule langemine ja murdumine tähendab eneseõigusest loobumist ja lapselikus alanduses Kristuse juurde minemist; oma üleastumiste kahetsemist ning Tema andestava armastuse uskumist. Nii ehitame me oma usu ja sõnakuulmise Kristusele. EGW “Ajastute igatsus”
Otsi head nõu
Jumal ei nõua loobumist millestki, mis on meile kasuks. Kõige oma tegevuse juures peab Ta silmas oma laste heaolu. Kui ometi kõik, kes ei ole veel Kristust valinud, saaksid aru, et Tal on neile pakkuda midagi sootuks paremat kui see, mida nad ise püüavad!
Inimene, kes mõtleb ja töötab Jumala tahte vastu, teeb oma hingele suurimat ülekohut. Tõelist rõõmu ei leita teel, mille on keelanud Tema, kes teab, mis on kõige parem ja kes soovib inimestele head. EGW “Tee Kristuse juurde”
Jumala käekiri
Jumal on ilmutanud ennast meile oma Sõnas ja loomistöös. Piibli inspireeritud lehekülgedelt ja looduseraamatust tuleb meil õppida tundma Jumalat. Kogu tõeline teadus on ainult selle tõlgendamine, mida Jumal on materiaalsesse maailma kirja pannud. Teadus toob oma uurimuste kaudu esile ainult uusi tõendeid Jumala tarkusest ja väest. Õigesti mõistetuna tutvustavad nii looduseraamat kui kirjutatud Sõna meid Jumalaga, õpetades meile üht-teist nendest tarkadest ja headest seadustest, mille kohaselt Tema tegutseb. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
