skip to Main Content
24mai 13

Kevad on kiire

Loodus meie ümber ruttab ja avab õisi puudel, põõsastel ja maapinnal. Aiapidaja teab: kes kevadel ei külva, ei saa sügisel saaki. Nii on ka vaimuliku eluga. Paulus kirjutab galaatlastele: “Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” Kogu meie elu on külviaeg igaveseks eluks, seetõttu on väga tähtis, kuidas me elame ja millega tegeleme päevast päeva.

Meie koguduse elus on samuti tunda ruttu. Reedel, 17. mail, käisime taas Lustivere Hooldekodus laulmas, järgmisel päeval oli Jõhvis uue kirikuhoone õnnistamine, kuhu mitmed meie koguduse lauljad ja muusikud olid oodatud esinema. 1. juunil oleme kutsutud Elvasse laulma ja pilli mängima. Vahepeal, 25. mail, aga koguneme oma koduses kirikuhoones, et üheskoos suunata oma mõtted sinna, kus Jeesus praegu on, ning Piibli “veebikaamera” vahendusel vaadata, kuidas näeb välja taevane tempel. Veebikaamera, seda juba otseses tähenduses, kannab meie teenistuse sel hingamispäeval üle alates umbes 11.10 hommikul aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/

08mai 13

Mõeldes emale

Lillerikkal ajal soovime oma kallitele emadele kõike, mis on armas, hell ja ilus. Soovime, et Jumal oleks nendega ka siis, kui elu ei olegi vaid lillepidu. Soovime, et emad ei oleks kunagi üksi, vaid et neil oleks kogu pere toetus.

Mõeldes emale mõtleme kogu perele: ka isale ja lastele. Me soovime, et kodus valitseks hea taevane õhkkond: üksteisest lugu pidamine ja üksteise teenimine.

Töö, mida teevad vanemad kodus, on Jumala ees hindamatu tähtsusega ning me tahame seda kogudusena tunnustada. Lisaks sellele rõhutame, et ka kogudus on nagu perekond, kus tugevate sidemete olemasolu on ülimalt tähtis.

Tule ja tähista perepäeva 11. mail kell 11. Otseülekanne internetis algab orienteeruvalt 11.10 aadressil  http://live.advent.ee/poltsamaa/

11apr. 13

Jeesuse jälgimisest

Mida te arvate, kas meile on tähtis teada, kus Jeesus praegu on ja mida ta täpselt teeb? Või see ei ole meile tähtis? Äkki see oleneb sellest, kui lähedane Jeesus meile on? Kui me ütleme, et Jeesus võeti taevasse, nagu Apostlite raamatu alguses on kirjutatud, ja rohkem ei huvitu, kui palju me siis tegelikult Jeesusest hoolime? Ma usun, et meie seas on siiski päris mitmed, kes on Jeesuse jälgijad või järgijad, – inglise keeles on see üks ja sama sõna: “follower”, – kes on tõeliselt huvitatud, kus täpselt Jeesus praegu on ja mida ta teeb.

Teine küsimus on see, kas Jeesus tahab meiega jagada oma tegemisi. Piiblist näeme, et Jeesus on alati soovinud inimestega ja eriti oma kogudusega jagada seda, missugust tööd tal meie päästmiseks teha tuleb. Ta püüdis kolm korda rääkida oma jüngritele, et teda lüüakse risti ja kolmandal päeval ta tõuseb üles. Tulutult. Seda, mida jüngrid kuulda ei tahtnud, seda nad ei kuulnud. Ta soovis, et jüngrid võitleksid palves koos temaga, kui ta Ketsemani aias oma surmaeelset võitlust pidas. Ei midagi, jüngrid jäid magama. Kohtudes nägemuses Johannesega Patmose saarel andis Jeesus isiklikult läkitused järgnevate sajandite kogudustele, usaldades igale neist missiooni: kuulutada Kristust nii, et inimestel oleks võimalik Teda järgida/jälgida, kuhu Ta iganes läheb(Ilm.14,4.)

Sellest, kus Jeesus praegu on, võid kuulata jutlust 13. aprillil orienteeruvalt kell 11. Tule kohale või jälgi seda otse internetist aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/

07apr. 13

Diakonite ordineerimine

6.aprill oli eriliselt päikseline ja meie koguduse jaoks oodatud päev. Lumi on küll veel maas ja lõokesi pole kohal, nagu eelmisel aastal samal ajal, aga  õhus on tunda juba kevadet.  Jumalateenistus toimus koos Jõgeva kogudusega ning külas olid Valdis Zilgalvis ja David Nõmmik abikaasadega.

Teenistus algas Märdi ja Kalle ordineerimisega diakoniteks. Pastor David pöördus nende poole küsimusega, et kas te tahate olla abilised koguduse töös? Kuulsime nende jaatavat vastust. David soovis, et Jumala Vaim suurendaks neid ande, mis Märdil ja Kallel juba on. Ühises palves tänas David Jumalat koguduse toetuse eest ja vanemate eest, kes neid on kasvatanud. Märdi ja Kalle õnnistamiseks tõstsid oma käed, lisaks Valdisele ja Davidile, ka meie koguduse vanemad Juss ja Hele. Koos südamlike õnnistussoovidega ulatati päevakohane tunnistus ja lillekimp.  Märdile ja Kallele pühendatud laulu sõnumiks oli, et nad jääksid julgeks erinevates eluolukordades ja usaldaksid kõiges Jumalat, kellelt tuleb abi.

Vaimulikus mõtiskluses keskendus Valdis Zilgalvis kolmele päevale Jeesuse elus – ristilöömisele, hauas puhkamisele ja ülestõusmisele. 1.Korintose 15,3-4  “Sest ma olen teile kõigepealt teada annud, mida ma olen saanud, et  Kristus suri meie pattude eest kirjade järele ja et Ta maeti ja et Ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järele.”  Meie elus võib olla päevi kui taevas vaikib ja me hüüame Jumala poole:” Aita mind!”  Nii nagu Jeesus puhkas hauas, nii tahab Jumal, et ka meie puhkaksime, et me usaldaksime Teda, isegi siis kui me lahendust probleemile ei tea. Jeesus on saavutanud võidu kurja üle. Lahendused on Tema käes, Ta on koos meiega. Kõige aulisem ülestõusmise päev on veel ees – kui Kristuses surnud ärkavad ja siis me näeme Jeesust tulemas taeva pilvedel. Ta tuleb järgi kõigile, kes Teda ootavad ja see rõõmus kohtumine kestab kogu igaviku. Punkti sõnumile pani koorilaul:  Jeesus on tee, mind ellu viib see, nüüd uskudes ju näha saan ma tõotud kodumaa randa. Kui lõpeb mu aeg, jääb maha mul öö, siis kodumaa värav avatud ja elama sinna jään.

Hingamispäev jätkus ühise lõunasöögiga.  HEA OLI OSADUSES OLLA !

04apr. 13

Hallpead austa…

Märtsi lõpus külastasid meie koguduse noored lähedal paiknevaid hooldusasutusi. Käidi hooldushaiglas Põltsamaal ja hooldekodudes Võisikul ja Lustiveres. Kui Põltsamaal ja Võisikul külastati esmajoones oma koguduse inimesi ning kosutati lauluga kõiki neid, kes olid kuulmisulatuses, siis Lustiveres oli kokku lepitud kontsert, kuhu asutuse töötajate abiga tulid kohale kõik, kes selleks vähegi võimelised olid.

Kontsert oli mitmekesine. Mängis tromboonikvartett ja Susanna viiulil ja Heldi flöödil. Lauldi mitmehäälselt kogu grupiga ja Heldi esitas ka kaks soololaulu. Hele rääkis andestamisest ja andekssaamisest ja et need kaks on üksteisest sõltuvuses, nii nagu “Meie Isa palves” on öeldud: “…ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele…”. Lõpuks lugesid kõik, kes soovisid, Kalle juhtimisel “Meie Isa palve”. Selliselt oli hea tunda piiri kadumist esinejate ja kuulajate vahel: olime kõik lapsed oma Taevase Isa ees. Piire aitas hajutada ka see, et Älis oli eelmisel suvel seal tööl ja seetõttu oli tal seal palju tuttavaid ja sõpru. Küsimusele, millal me järgmine kord sinna laulma läheme, jäi esialgu veel konkreetselt vastamata, aga Lilija arvas, et see võiks olla kasvõi hommepäev.

Piibli põhimõte on: “Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au!” (3. Ms. 19, 32.). Hea on, kui me seda ei unusta ja teeme kõik selleks, et meie vanemal põlvkonnal ja neil, kellel elus ei ole nii hästi läinud, natukenegi parem ja rõõmsam oleks.

Jumal alalhoidjana

Kogu tõde — avaldugu see looduses või Piiblis — on üks tervik.

Tavaliselt tähistatakse mõistega “loodusseadused” seda, mida inimesed on suutnud avastada materiaalset maailma juhtivatest seadustest. Ent kuivõrd piiratud on nende tunnetus ja kui tohutu on valdkond, milles Looja võib tegutseda oma seaduste kohaselt, jäädes surelikule mõistusele täielikult mõistetamatuks!

Loodus teenib Jumalat. Jumal ei tühista oma seadusi ega tegutse nendega vastuolus, vaid kasutab neid pidevalt oma tööriistadena. Loodus tunnistab aktiivsest mõistusest, mis avaldub loodusseadustes ja nende kaudu. Isa ja Poeg tegutsevad looduses pidevalt. Kristus ütles: “Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!” (Joh.5,17).

Jumal on maailmas pidevalt tegev loodu alalhoidjana. Meie süda lööb ja kopsud töötavad mitte seetõttu, et mehhanism on kord käima pandud ja jätkab käiku oma seesmise energia tõttu, vaid seetõttu, et kõige eest kannab hoolt Tema, kelles “me elame, liigume ja oleme” (Apt.17,28). Temast kõneleb iga meie hingetõmme ja südamelöök. EGW “Patriarhid ja prohvetid”

tegutsejad.

Meie Isa palve – suhted Jumalaga

Pole olemas religiooni, mille osaks poleks palvet. Kellegi kummardamine eeldab alati kummardamise objektiga suhtlemist. Seda eeldusel, et suheldakse kellegagi, kes näeb, kuuleb ja vastab palvetele. Pole võimalik suhelda oma tugitooli või riidekapiga. Ja kui inimene seda teeks, siis seaks see tõsise kahtluse alla tema terve mõistuse olemasolu.
Ajalooline Jeesus Kristus väärtustas alati palvet. Tavaliselt olid need varased hommikutunnid, kui Ta eraldus kuhugi varjulisse kohta, et olla segamatult omaette ja vestelda palves Taevase Isaga. See oli Tema isiklik kogemus ja praktika. Teisalt püüdis Ta parandada oma kuulajate palvekogemust, sest aastasadade jooksul oli juutide palvepraktikasse tulnud sisse mitmed väärnähud. Peale otseste probleemide käsitlemist andis Jeesus oma kuulajatele edasi ka näidispalve, mis sisaldas väga konspektiivsel kujul selle vajaliku miinimumi teemadest, mida palve peaks endas sisaldama.

Meie Isa palve jaguneb laias laastus kahte ossa. Neist esimene puudutab inimese suhteid oma Jumalaga. Mida Jeesus selle teema kohta õpetas, sellest mõtiskleme koos hingamispäeval, 14. septembril kell 11.00 Põltsamaa Adventpalvelas. Kõik olete teretulnud!

valgus pilvedes-4

Vormija kätes

Pottsepp võtab savi ja vormib seda oma tahte järgi. Ta mudib ja töötleb seda. Ta rebib selle mitmeks ja surub kokku tagasi. Ta niisutab ja seejärel kuivatab seda. Ta laseb sel mõnda aega olla nii, et ei puuduta seda. Kui see on täiuslikult vormitav, jätkab ta tööd ja teeb sellest anuma. Ta annab sellele kuju ning silub ja lihvib seda potikedral. Ta kuivatab seda päikese käes ja kuumutab ahjus. Nii saab sellest anum, mis sobib kasutamiseks. Samamoodi soovib suur Meistertööline meid vormida ja kujundada. Ja nagu savi on pottsepa käes, nii peame olema meie Tema käes. Me ei tohi püüda teha pottsepa tööd. Meie osa on allutada end Meistri vormimisele. EGW “Tervise teenistuses”

 

oleme savi

Ühendusest Kristusega

Jeesus ütleb: “Jääge minusse ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge… Sest minust lahus ei suuda te midagi teha” (Jh 15:4.5). Et elada püha elu, oled sa sama sõltuv Kristusest, nagu oks on sõltuv tüvest, et kasvada ja vilja kanda. Lahus Temast ei ole sul elu. Sul pole jõudu kiusatustele vastu seista ning sa ei suuda kasvada armus ega pühaduses. Temas püsides võid sa õitseda. Temast elu ammutades sa ei närtsi ega jää viljatuks. Sa oled siis nagu puu, mis on istutatud veeojade äärde.

Paljudel on kujutlus, et nad peavad mingi osa tööst tegema üksinda. Nad on uskunud Kristusesse, et saada patud andeks, kuid nüüd nad püüavad oma jõuga õigesti elada. Iga selline jõupingutus jookseb paratamatult liiva.

viinamarjad.

Meie kasvamine armus, meie rõõm, meie kasulikkus – kõik see sõltub meie ühendusest Kristusega. Igapäevasest, pidevast osadusest temaga – temas püsimisest – sõltub meie kasvamine armus. Ta pole üksnes meie usu alustaja, vaid ka lõpuleviija. Kristus on esimene, viimane ja igavene. Ta peab meiega olema mitte ainult rännaku alguses ja lõpus, vaid igal sammul meie teel. Taavet ütleb: “Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest ta on mu paremal pool” (Ps 16:8). EGW “Tee Kristuse juurde”

Back To Top