Kristuse mäejutlus – õndsad on halastajad
Lunastustöö – kas meil on lootust?
Inimmeel ei suuda haarata lunastustööd. Selle saladus ületab arusaamisvõime, ometi mõistab see, kes siirdub vaimulikust surmast ellu, et tegemist on jumaliku tegelikkusega. Lunastuse algust võime tunda isikliku kogemuse kaudu. Selle tagajärjed ulatuvad igavikku.
Taavet oli palunud: «Loo mulle, Jumal, puhas süda ja uuenda mu sees kindel Vaim!» (Ps.51,12). Hesekieli kaudu oli antud tõotus: «Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue Vaimu! Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame! Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu seaduste järele ja peate mu kohtuseadusi ning täidate neid!» (Hes.36,26.27)
Usu kaudu võtame vastu Jumala armu, kuid usk ise ei päästa. Usk ei ole vahend, millega midagi ära teenida. Usk on käsi, millega haarame kinni Kristusest ja võtame vastu Tema teened. Me ei suuda isegi meelt parandada ilma Jumala Vaimu abita. Piibel ütleb Kristuse kohta: «Tema on Jumal oma parema käega tõstnud juhiks ja Õnnistegijaks, andma Iisraelile meeleparandust ja pattude andeksandmist?» (Apt.5,31). Meeleparandus tuleb Kristuselt just nii nagu pattude andestuski.
Kuidas me siis pääseme? «Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas,» nii on ülendatud Inimese Poeg ning igaüks, keda madu on salvanud, võib vaadata ja elada. «Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!» (Joh.1,29). Ristilt paistvas valguses näeme Jumala armastust. Tema armastus tõmbab meid enda poole. Kui me ei osuta vastupanu, juhitakse meid risti jalamile, et me võiksime kahetseda patte, mille pärast Õnnistegija risti löödi. Siis loob Jumala Vaim inimhinges usu kaudu uue elu. Mõtted ja tahe alistuvad Kristusele. Süda ja mõistus uuendatakse Tema sarnaseks, kes tegutseb Püha Vaimu kaudu meis. Me usaldame kõik Temale. Siis kirjutatakse Jumala käsk meie mõistusesse ja südamesse ning me ütleme koos Kristusega: «Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega» (Ps.40,9).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Abimees
Kõikides meie katsumustes on meiega ustav Abimees. Ta ei jäta meid üksi heitlema kiusatustega ega lase murduda koorma ja murede all. Kuigi meie surelikud silmad Teda praegu ei näe, võib meie usukõrv kuulda Tema häält: “Ära karda, ma olen sinuga. Ma olin surnud ja vaata, ma olen elav ajastute ajastuteni.” (Ilm 1:18) Ma tean su muret, olen kogenud sinu võitlusi, tundnud samu kiusatusi nagu sina. Ma tean sinu pisaraid, sest ka mina olen nutnud. Ma tean muresid, mis peituvad liiga sügaval hingepõhjas, et neid sosistada inimkõrvadele. Ära mõtle, et sa oled üksi ja hüljatud. Kuigi su valu ei leia vastukaja üheski inimsüdames, vaata minule ja ela. EGW “Ajastute igatsus
Milline oled sina?
Issand juhib alandlikke, kuna nad lasevad ennast õpetada. Nad soovivad siiralt õppida tundma ja täitma Jumala tahet. Päästja tõotab: “Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest.” (Jh 7:17) Apostel Jaakobuse kaudu esitab Ta üleskutse: “Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.” (Jk 1:5) See tõotus kehtib ainult neile, kes on kõiges valmis järgima Issandat. Piibel ütleb: “Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.” (Ps 25:9)
Jumal ei avalda survet kellegi tahtele; seepärast ei saa Ta juhtida neid, kes on liiga uhked, et lasta end õpetada ning kes kalduvad tegutsema oma tahtmise kohaselt. Kahepaikse inimese kohta – inimese kohta, kes püüab teha oma tahtmist, tunnistades end samal ajal täitvat Jumala tahtmist – on kirjutatud: “Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.” (Jk 1:7) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Tõeline usk
Tugevat armastust Päästja vastu saab südames elavana hoida ainult tugeva usu abil. Meie usk Kristusesse peab olema puhas, tugev, tõeline usk. On olemas ka võlts usk, mis paneb üksnes ennast usaldama ja teisi arvustama. Niisugune usk kustutab hinges iga Kristuse-sarnase armastuse sädeme.
Tõelises religioonis on vägi. Usu kaudu ja Jumala tahtega kooskõlas olemise kaudu muutume Kristusele nii sarnaseks, et inimesed näevad, et oleme osa saanud jumalikust loomusest ning et me edeneme pidevalt Kristuse tundmises. EGW “Pilk ülespoole”