Video: Baltimaade noorteorkestri kontsert Põltsamaal
Baltimaade noorteorkestri kontserti video Põltsamaa koguduse aastapäeval.
Jumala eesmärk oma kogudusega
Kogudus on Jumalast määratud tööriist inimeste päästmiseks. Kogudus organiseeriti teenimiseks ning selle missiooniks on viia maailmale evangeeliumi. Juba algusest peale oli Jumala plaan, et Tema koguduse kaudu peegelduks maailmale Tema õnnistuse täius. Koguduseliikmed, keda Ta on pimedusest oma imelise valguse juurde kutsunud, peavad ilmutama Tema au. Kogudus on Kristuse armu rikkuste varakamber; koguduse kaudu saab lõpuks ilmsiks isegi “taevalistele valitsustele ja võimudele” Jumala armastus selle täielikul ja lõplikul kujul (Ef.3,10).
“Millega võiksime võrrelda Jumala riiki?” küsis Kristus, “missuguse tähendamissõnaga me seda tähendame?” (Mrk.4,30). Kristus ei saanud kasutada võrdumina maailma kuningriike. Ilmalikus ühiskonnas ei leidunud midagi, millega oma kogudust võrrelda. Maised kuningriigid tõusevad võimule füüsilise jõu abil; Kristuse riigis on aga kõigist lihalikest relvadest, kõigist vägivallavahendeist loobutud. See on riik, mis peab inimkonda ülendama ja õilistama. Jumala kogudus on püha elu kool, millele on valatud välja Püha Vaim ning mis on täidetud erinevate andidega. Selle kooli liikmed peavad leidma oma õnne nende õnnes, kellele nad on abiks ja õnnistuseks.
Imeväärne on töö, mille Issand oma plaani kohaselt koguduse kaudu teostada kavatseb, et austada oma nime. Seda tööd on kujutatud Hesekieli nägemuses tervistava toimega jõest nii: “Need veed voolavad idapoolseile aladele, jooksevad alla lagendikule ja jõuavad merre; nende merre jõudes paraneb seal vesi! Ja kõik elavad hinged, kes liiguvad seal, kuhu see jõgi iganes tuleb, virguvad ellu… Ja jõe ääres, selle kaldal siin- ja sealpool kasvab kõiksugu viljapuid; nende lehed ei närtsi ja nende vili ei lõpe: nad kannavad igas kuus uudsevilja, sest vesi nende jaoks voolab pühamust; nende vili on toiduks ja nende lehed on terviseks!” (Hes.47,8-12).
Juba algusest on Jumal töötanud oma rahva kaudu, et tuua õnnistusi maailmale. Muistsetele egiptlastele tegi Jumal eluallikaks Joosepi, kelle vagaduse tagajärjel säilis terve see rahvas. Taanieli kaudu päästis Jumal Baabüloni tarkade elu. Need päästmised on võrdkujud; nad illustreerivad vaimulikke õnnistusi, mida pakuti maailmale ühenduse kaudu Jumalaga, keda Joosep ja Taaniel teenisid. Igaüks, kelle südames elab Kristus, igaüks, kes ilmutab maailmale Tema armastust, on Jumala kaastööline inimkonna õnnistuseks. Sedamööda, kuidas ta võtab Õnnistegijalt vastu armu, et seda edasi anda teistele, voolab kogu Tema olemusest välja vaimuliku elu hoovus.
E.G.White’i raamatust “Apostlite teod”.
Palvenädal 7.-14. november 2020
Meie selle aasta palvenädala teema on „Mine maailma: ustavus kristlikus elustiilis“. Kuidas on kristlik elustiil seotud sellega, et me läheme Kristuse nimel maailma? Need kaks on vägagi seotud. Tõsiasi, et me oleme kristlased, peegeldub meie elustiilis. Missugused on meie väärtused ja prioriteedid? Kuidas veedame oma aega ja kasutame ressursse? Missugust elu me elame? „Mida tähendab olla kristlane? Kas olla Kristuse moodi?“ küsis Ellen White. Tema on meie eeskuju ja vaid Tema armus ja väes saame olla ustavad Tema kutsele, toetudes samas täiesti Kristusele ja Tema Sõnale.
Selle nädala kestel uurime väga olulisi teemasid, alustades Piiblist kui meie kristliku eluviisi vundamendist. Me vaatleme, kuidas peegelduvad kuningriigi väärtused kristlikus elus ja kuidas juhivad kristlikud voorused meie elu. Kristliku eluviisi väga oluline aspekt on tervis. Kui peame enda eeskujuks Kristust, siis saame tõeliselt julgustatud ja innustatud. Juttu tuleb ka sellistest teemadest nagu kristlik elustiil ja meedia ning seksuaalsus. Lõpetame selle erilise nädala lõpuaja sündmuste ja kristliku eluviisi seotusega, selle teksti autor on Ellen White.
Ma loodan, et sa ühined minuga sel teekonnal, kui uurime seoseid kristliku elustiili ja evangeeliumitöö vahel siin maailmas. Palvetagem koos alandlikult hilise Püha Vaimu vihma pärast, mida meile on tõotatud, ja väe pärast, mida vaid Tema saab meile anda, et võiksime elada oma elu Temas.
Ted N. C. Wilson on seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse president.
Lae endale loengud alla siit!
Tõkestatud tee
Iisraeli vägev Jumal on ka meie Jumal. Võime Teda usaldada ning kui kuuletume Tema nõudmistele, tegutseb Tema meie heaks sama ilmselgelt kui Ta tegutses oma vana-aja rahva heaks. Igaüht, kes soovib järgida sõnakuulmise teed, ründavad mõnikord kahtlused ja usupuudus. Tee näib vahel nii tõkestatud olevat, et see tundub päris läbipääsmatuna ning viib lausa meeleheitele, kuid Jumal ütleb meile: Minge edasi!
Hirmuäratavaina näivad raskused, mis täidavad teie hinge kartusega, kaovad, kui astute sõnakuulmise teel edasi – alandlikult Jumalale lootes. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Meiegi vajame vahendajat
Kui Jaakob pärast patustamist – Eesavi petmist – isakodust põgenes, rõhus teda süütunne. Üksildase ja põlatuna, lahutatuna kõigest, mis elus kallis olnud, rõhus ta hinge eriti üks mõte: hirm, et patt on ta Jumalast lahutanud, et taevas on ta maha jätnud. Oma kurbuses heitis ta palja maa peale puhkama, ümberringi vaid üksildased mäekünkad ja pea kohal selge, särav tähistaevas. Magades tajus ta kummalist valgust: ennäe, tasandikult, millel ta lamas, näis tohutu, varjutaoline redel ulatuvat taeva väravateni, Jumala inglid liikusid mööda seda üles ja alla, ülevalt hiilgusest kostuv jumalik hääl kuulutas lohutuse ja lootuse sõnumit.
Nii sai Jaakob teada, kes võis tema vajadust ja hinge igatsust rahuldada – Lunastaja. Rõõmu ja tänulikkusega vaatas ta ilmutatud teed, mille kaudu tema, patune, võis taastada ühenduse Jumalaga. Tema unenäo saladuslik redel esitas Jeesust, ainsat vahendajat Jumala ja inimese vahel. Samale võrdkujule vihjas Kristus oma jutuajamises Naatanaeliga: “Te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde”. (Jh 1:51) EGW “Tee Kristuse juurde”