Meeldejääv hingamispäev Põltsamaal
4. augustil toimus Põltsamaal ühine jumalateenistus koos Jõgeva kogudusega, külalisi oli veel mujaltki. President David Nõmmiku juhtimisel õnnistati kogudusevanemaks Hele Kulp. Sõna said David Nõmmik ja Valdek Lõhmus. Pühendusjutluse pidas Hele Kulp. Lilledega tervitasid uut hingekarjast nii Põltsamaa kui Jõgeva koguduse esindajad. Usaldasime kõik edasised päevad Jumala hoolde.
Pärastlõunal viibisime Kuuri talus, kus toitusime nii füüsiliselt kui vaimselt. Kõik soovijad said sõna ja lisaks kuulasime Hele kogemusi ning seda, kuidas Jumal teda kutsus oma riigi tööliseks.
Õhtu hakul võisime osa võtta Tallinna adventkoguduse ristimisteenistusest, oma elu otsustas Jumalale anda Pille Põldaru. Kuulasime Sõna, laulu ja muusikat ning igaüks võis omas mõttes meelde tuletada enda lepingupäeva Jumalaga.
Oli pikk ja õnnistusterohke päev.
“Uskuge Jehoovasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima!”
2. Aja 20,20
4. august
67 Photos
Viimased uudised
28. juulil kõneles viimast korda pastor Mart Vari, kes edaspidi jätkab teenistust Viljandi koguduse pastorina. Vaata ka pilte:
28. juuli
9 Photos
4. augustil aga tervitame koguduse uut pastorit Hele Kulp’i. Külas on ka liidu president David Nõmmik!
Samuti toimus 29. juulil selleaastane Kuuri talu järvemuusikakontsert, mille pildid asuvad siin:
29. juuli
66 Photos
Noortelaager 2012
Nädal aega kestnud noortelaagris Aedla talus Rõuges toimus hingamispäevase jumalateenistuse raames ka pidulik ristimispüha, mille käigus astusid ristimisvette kolm noort inimest.
Marleen Lobjakas, Henrico Vähi ja Siim Vilumets tegid laulvate ja rõõmustavate noorte tunnistajate silme ees oma lepingu Jumalaga saades sedasi adventkoguduse liikmeks.
Ristimise eel tutvustas laagri külalisjutlustaja Tihomir Lazic Serbiast Piibli põhjal lepingu sõlmimise mõtet. Seejärel astusid kolm noort laagriliste ette ning vastasid noortejuht Ivo Käsu küsimuste peale tunnistades oma usku ja valmidust pühendumiseks Jumalale ja kogudusele. Seejärel vastas ka laagrirahvast moodustunud kogudus, et nad on tahtlikud võtma need 3 inimest enda sekka.
Kuigi ristimise eel ilmus taevasse särav päike, hakkas just talituse alguses vihma sadama ning sadu muutus peagi ka päris tugevaks. Tiigi kaldale kogunenud noortekoor hakkas aga laulma ülistuslaule ning pastorite Rein Käsu ja Toivo Kaasiku juhtimisel astusid noored vette ning ega kuivalt ei pidanudki sealt keegi neist ka välja astuma.
Allikas: advent.ee
Uuendused sõpruskogudusest Valgas
18.-19. juunil tuli kõigile osalistele ootamatult Valga rajaleidjate paadimatk. Valga pastor Mairo on nagu üksik isalõvi seal juba pikemat aega ning nii saabus ka seekord talle abivägi väljaspoolt. Enamus matkast kulges Lõuna-Eesti piirimail Mustjõel, ümbritsetuna lõpututest karjamaadest ja ürgloodusest. Matka tipphetkeks oli vaieldamatult nastiku nägemine, kes ehmunult kalda poole ujus. Laste esimene reaktsioon madu nähes oli muidugi, et lähme ruttu kaldale, ma tahan siit ära! Siis nad aga taipasid, et kaldale ei saa, seal on ju ussid ja siis oligi aeg pikema-ajalisemaks paanikaks. Edasi kulgesime mööda Koiva jõge, mis on siis Eesti-Läti piirijõgi, aga õnneks isikutunnistust meilt ei küsitud seekord. Matk ise oli tore ja vaated kenad, selleks ma teiega seda jagangi:
18.-19. juuni
36 Photos
Juuni viimase kolmapäeva varahommikul asus Põltsamaa poolt teele kamp vapraid põltsamaalasi, et Valga ehitustöödele viimast lihvi anda. Älise pilgu läbi sõna otseses mõttes. Nagu kuulda oli, tööd tehti tublisti: nii mõttekoda kui WC on samahästi kui valmis. Siinkohal tänan teid: Deivy, Sanno, Sandor, Ants ja Älis! Nagu näha, on Valgast saamas sõpruskogudus põltsamaalastele.
27. juuni
13 Photos
Vallo
Noortefestival Riias
16.-17. juunil toimus Riias esimene ühine Balti noorte kokkusaamine, festival nimega “Let Us Come Together.” Ürituse motoks oli “Kirik ilma noorteta on kirik tulevikuta. Noored ilma kirikuta on noored tulevikuta.” Kõnelema oli tulnud ülemaailmse Adventkiriku noortejuht Gilbert Cangy, kes nädal enne oli sõnumit jaganud ka Tallinna adventkirikus. Festival oli oma nime väärt: üritusele oli registreerunud 140 lätlast, 33 leedukat ja 46 eestlast.
Üritus algas laupäeva hommikul Riia Kultuuri- ja vabaajakeskuses IMANTA, kus alustuseks lauldi ühiselt, kuulati kõnesid ning muid etteasteid. Seejärel moodustati väikesed grupid ning oligi aeg piiblitunniks.
Pärast lõunasööki jagas Gilbert killukesi oma elust ning rühmatööna mõtlesime välja probleeme, mis takistavad adventnoorte tööd. Kuna iga probleemi jaoks on alati lahendus, pidime ka meie probleemidele lahenduse mõtlema ning seejärel teistele ette kandma. Õhtusöök söödud, siirdusime Riia adventkirikusse, kus kell 9 algas kontserdi -ja osadusõhtu, kus iga kogudus/soovija sai näidata oma andeid ning ülistada Jumalat. Ka eestlased näitasid välja oma musikaalsust. Tragimad eestlased läksid seejärel veel ka öist Riiat uudistama.
Pühapäeva hommik algas ettekannetega Balti riikide noortetööst. Iga suurem kogudus või siis lihtsalt riik tegi lühikese presentatsiooni oma noortetööst. Ülemaailmne noortejuht Gilbert oli meist vaimustuses ning küsis enda kätte kõik materjalid, et seda ka teistega jagada. Erinevad etteasted kuulatud ning lõpupildid tehtud, oligi aeg koduteele asuda. Soovijad said veel minna ka Riiat uudistama, valdavalt haarasid sellest võimalusest kinni leedukad ja eestlased.
Ürituse eesmärk liita Balti riikide noori läks igati asja ette. Igaühel oli võimalik endale uusi tutvusi luua ning lubada verivärsketele sõpradele taaskohtumist. Seega jääme ootama järgmist samalaadset üritust. 😉
Ürituse galerii: https://www.dropbox.com/sh/eutjrugm41a0ngg/6K49JbkwC-#/
http://www.youtube.com/watch?v=2eMXYBRG3vM
Toetu tõotustele!
Meil ei ole võimalik teada, millised on Jumala armulised eesmärgid meie suhtes, kuid tõotuste kaudu, üksnes tõotuste kaudu õpime tundma, mida Ta on valmistanud neile, kes Teda armastavad. Nagu lilled omastavad Jumala aruka korralduse alusel pidevalt maast ja õhust aineid, et areneda puhasteks ja kauniteks pungadeks ja õiteks ning rõõmustada meeli oma lõhnaga, nii saab olema ka meiega.
Me võtame Jumala tõotustest kogu rahu, lohutuse ja lootuse, mis areneb meis rahu, rõõmu ja usu viljadeks. Neid tõotusi oma ellu võttes anname need alati teistele edasi. Võtkem siis need tõotused omaks. Need on nagu Jumala aia kallihinnalised lilled. Need on mõeldud selleks, et äratada lootust ja ootusi ning juhtida meid kindlale usule ja usaldusele Jumalasse. EGW kiri nr 27
Jumala iseloom = Kristuse iseloom
Jumal on köitnud meie südame enda külge paljude tõendite abil nii taevas kui maa peal. Ta püüab ennast meile ilmutada nii looduse kui ka kõige sügavamate ja õrnemate maapealsete sidemete kaudu, mida inimsüda eales võib tunda. Kuid need esitavad tema armastust siiski puudulikult. Kõigist antud tõendeist hoolimata suutis headuse vaenlane inimeste meeli sedavõrd pimestada, et nad tundsid Jumala ees hirmu, pidasid teda karmiks ja halastamatuks. Saatana abiga tekkis inimestes kujutelm Jumalast, kelle peamiseks omaduseks on range õiglusenõudmine, kes on vali kohtunik, karm ja nõudlik võlausaldaja. Ta kujutas Loojat olendina, kes jälgib inimesi valvsate silmadega, märkamaks nende vigu ja eksimusi, et nende üle siis kohtuotsus langetada. Ning just selle tumeda varju kõrvaldamiseks ja maailmale Jumala piiritu armastuse avaldamiseks tuligi Jeesus inimeste keskele.
Jumala Poeg tuli taevast, et ilmutada Isa. “Keegi ei ole Jumalat iialgi näinud. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud” (Jh 1:18). “Ükski ei tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada” (Mt 11:27). Kui üks jünger küsis: “Issand, näita meile Isa,” vastas Jeesus: “Nii kaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa. Kuidas sa siis ütled: näita meile Isa?” (Jh 14:8.9).
Jeesus tuli head tegema, tuli tervendama kõiki, keda Saatan rõhus. Oli terveid külasid, kus ühestki majast ei kostunud enam haigete oigeid, sest Jeesus oli seal käinud ja haiged terveks teinud. Tema töö tunnistas jumalikust salvimisest. Armastus, halastus ja kaastunne avaldusid igas tema teos; ta süda pöördus õrna osavõtlikkusega inimlaste poole. Ta võttis enda peale inimolemuse, et küündida inimeste vajadusteni. Ka kõige vaesem ja madalam ei kartnud temale läheneda. Õnnistegija kütkestas isegi väikeseid lapsi, kes armastasid ta põlvedele ronida ning üksisilmi vaadata tema mõtlikusse, armastust peegeldavasse näkku.
Jeesus ei hoidunud ütlemast tõde, ent lausus seda alati armastuses. Rahvaga suhtlemisel avaldus tema sügav peenetundelisus ning lahke tähelepanelikkus. Iialgi ei öelnud ta vajaduseta ainsatki karmi sõna, kunagi ei valmistanud ta õrnale hingele tarbetut valu. Jeesus ei pahandanud inimestega nende nõrkuste pärast, rääkis aga tõde alati armastuses. Ta häbimärgistas silmakirjalikkust, uskmatust ja ülekohut; kuid lausus isegi oma teravamad noomitused, pisarad hääles. Õnnistegija nuttis Jeruusalemma, armastatud linna pärast, mis keeldus vastu võtmast teda – Teed, Tõde ja Elu. Nad hülgasid tema, oma Päästja, aga tema suhtus neisse kaastundliku õrnusega. Terve ta elu oli täis enesesalgamist ja tähelepanelikku hoolitsust teiste eest. Jeesuse silmis oli iga inimene väärtuslik. Kuigi ta säilitas alati jumaliku väärikuse, ei takistanud see õrna hoolitsusega iga Jumala perekonnaliikme poole alla kummardumast. Igas inimlapses nägi ta langenud hinge, kelle päästmine oli tema elu eesmärk.
Selline on Kristuse iseloom, mis avaldus tema elus. See on Jumala iseloom. Isa südamest tulvavad inimlastele Kristuses avalikuks saanud jumaliku kaastunde vood. Jeesus, õrn ja kaastundlik Päästja, oli Jumal, “avalikuks saanud lihas” (1.Tm 3:16).
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”
Igatsedes…
“Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing Sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet? Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!” (Ps 42:2.3.12).
“Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimasel ajal valmis ilmuma” (1.Pt 1:3-5).
“Meie ootame aga Tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus” (2.Pt 3:13).