Aastalõpu koosviibimine
25. detsembri pärastlõunal sai Põltsamaa kogudus kokku, et teha kokkuvõtteid möödunud aastast. Oli sõnavõtte, laule ja pilte, mis meenutasid möödunud aastat. Käisime piltide kaasabil reisimas nii Filipiinidel kui Iisraelis. Lapsed lugesid ja laulsid paki saamiseks.
Mitmeid kordi tõusime üles palveks, sest südamed olid täidetud tänuga kõige eest, mida Jumal meie heaks on teinud.
Siis ta ütles:
“Sind ma armastan südamest,
Issand, mu vägi!
Issand on mu kalju,
mu mäelinnus ja mu päästja;
mu Jumal on mu kalju,
kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja abisarv,
mu kõrge varjupaik!
“Kiidetud olgu Issand!”
Laulud 18,2-4
David Nõmmik: pöördumine ja üleskutse
Hea koguduseliige, õde ja vend Kristuses! Uus aasta on juba käeulatuses ning peagi tervitame 2012 aastat. Vana aasta aga kaob igavikku ning vaid mõned mälestuskillud jäävad meenutama endisi aegu.
Oled sa rahul möödunud aastaga? Kas kõik läks nii, nagu sa olid planeerinud ja oodanud? Kas on midagi, mis vajab muutust või mida tahad sa muuta enda juures?
Meie uues hommikvalve raamatus on kirjutatud: “Issand kutsub meid igaüht oma positsioonil muutusele. … Kas evangeelium on kaotanud mõju südametele? Kas südamed ei ole puhastatud, pühitsetud ja Püha Vaimu jaoks valmistatud sellepärast, et Kristuse Vaimu uueks loov mõju on hääbunud? Ei, Vaimu Mõõk, elava Jumala Sõna on ikka veel meiega, kuid seda tuleb käsitseda tõsiselt. Kasutagem seda nagu vana aja Jumala pühad. See rajab endale tee südamesse elava, elustava väega. … “
Isiklik pühendumine on see, mida me kõik vajame. Me tahame ju näha enda juures mingit arengut, kasvu, pürgimist. “Kui me jääme Temasse ning lubame Temal jääda meisse Püha Vaimu kaudu, siis ilmneb tõesti erinevus. Meie elu muutub!”
On täiesti arusaadav, et kui me soovime näha arengut ja muutust meie enda, ligimese ja koguduse elus, siis oleks hea, kui leiame aega ja vaatame ennast peeglist. Alustades enda juurest, küsime, kas minu elu ja iseloom on muutunud? Kas olen ma lubanud Jeesusel elada minus?
On oluline, et isiklik suhe/kogemus Jumalaga oleks korras. Kui tõde või tõed, mida me soovime edastada teistele, ei ole muutnud meie elu, siis loota, et keegi teine tunneks selle vastu huvi, on tühine.
Selleks uueks perioodiks on meie ülemaailmne adventkirik valinud ärkamise ja reformatsiooni suuna. See suund on mõjutanud ka meie Eesti liidu strateegilist plaani ja tööd, sest me kuulume ülemaailmsesse kogudusse.
“Äratus tähendab tegutsemist meie vaimuliku eluga, reformatsioon puudutab uuendust meie arusaamistes, harjumustes ja tegevusplaanides. Vahest kui me räägime äratusest ja reformatsioonist, on tähelepanu sellel, et me peame nüüd minema seda äratust kellegi ellu tooma. Kuid nüüd on fookus olnud meie isiklikul suhtel Jumalaga.”
Seega äratuse ja reformatsiooni teema on oluline ja selle peamine küsimus on: Kas me lubame Jumalal tegutseda enda juures?
“Rist ning see, mis ristil aset leidis on see, miks me soovime olla koos Jeesusega ja kui me mõtiskleme Jeesuse elu üle, oleme me motiveeritud muutuma.”
“Kui kogudus ärkab, siis tehakse otsusekindlaid muutusi. Mehed ja naised pöörduvad ning niimoodi Jumala Vaimuga täidetult lähevad nad tõe sõnimit kuulutades riigist riiki ja linnast linna. Nad avavad Piibli ja esitavad Sõna südamega, mis on täidetud tõsimeelse armastusega hingede vastu.”
Las Jumala vägi puudutab meie südameid ja muudab neid, et me oleksime siirad ja ausad kristlased.
Üleskutse:
Ma kutsun kõiki pastoreid ja koguduseliikmeid ühinema ülemaailmse programmiga nimega “ Globaalse vihma mõju” (Operation Global Rain). See toimub 4.-14. jaanuarini 2012.
See programm kestab kümme päeva ning igal nimetatud päeval on võimalus tulla kokku kas kodus või kirikus, et koos palvetada. Igal päeval on erinev temaatika ja palvetamise eesmärk. Kõik vajalikud materjalid, kaasa arvatud ka videod ja reklaamlehed leiad meie ülemaailmse koguduse leheküljel: http://www.revivalandreformation.org/ogr-resources
Kümme ülemises toas veedetud päeva muutsid jüngrite elu. Need kümme päeva, mille järel valati välja Püha Vaim, muutsid samuti koguduse tööd.
Mis siis juhtus nende kümne päeva jooksul? Me teame, et Jeesus, peale ülestõusmist, veetis nelikümmend päeva koos oma jüngritega, “ilmudes neile ja kõneldes Jumala riigist”, kuid siis, “kui ta viibis koos nendega, keelas ta neil Jeruusalemmast lahkuda, käskides jääda ootama Isa tõotust…”
Nende kümne päeva jooksul, siis kui nad olid sõnakuulelikud ja ootasid tõotuse täitumist, juhtus midagi erilist, mis muutis nende südamed ja meeled. See muutus mõjutas ka koguduse tööd, ja kogudus oli suuteline täitma võimatuna näivat ülesannet.
Mis siis juhtus nende kümne päeva jooksul? See pakub paljudele ka täna huvitavaid mõtteid.
Ka meie ootame Püha Vaimu erilist väljavalamist ning nende kümne päeva jooksul me soovime uurida seda, mis andis jüngritele oodatud tulemuse.
Kaunist aastalõppu ja edukat uut aastat!
David Nõmmik
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president
Põltsamaa koguduse sündmused aastal 2011 piltides
Vajuta pildile.
Jõulujumalateenistus
24. detsembril algas Jumalateenistus pidulike pasunahelidega. Laulud ja lastejutt juhtisid meie mõtted Jeesusele. Jumal on andnud Jeesuse isikus meile suurima kingituse. Ta tahab olla meile väga lähedal.
Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma
ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et
tal oleks igavene elu.
Joh. 3,16
Mis oleks see, mida Jeesus meie puhul ootaks?
Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: “Hea Õpetaja, mida tehes ma
päriksin igavese elu?”
Jeesus ütles talle: “Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole
hea keegi muu kui üks – Jumal.
Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna
valetunnistust, austa oma isa ja ema!”
Aga tema ütles: “Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest
saadik.”
Seda kuuldes ütles Jeesus talle: “Üks asi on sul veel vajaka:
müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare
taevas, ning tule, järgne mulle!”
Luuka 18,18-22
Sa saad Jeesusele kõik kinkida siis, kui sa näed, et Ta on Jumal. Kui sa ennast Tema kätte usaldad, annab Ta Sulle kõik, mida vajad.
Luuka 18,23-30
Ühineme laulusõnadega, mis ütlesid: “Ma südame sul avan mu Päästja rõõmuga, Sul kogu oma elu anna ma!”
Tasub ennast Jumalale kinkida!
Pärastlõunal olid koguduse noored abiks Jõgeval Jumalateenistuse korraldamisel. Kuulama oli tulnud väga palju lapsi ning koosolek lõppes ühise söömaaja ning kingituste jagamisega.
Jumalik Karjane tunneb Sind
Lammas on loomadest pelglikem ja abituim. Idamaal hoolitses karjane väsimatult oma karja eest. Vanasti polnud ohutu viibida väljaspool linnamüüri. Hulkuvad maanteeröövlid või kaljustes peidupaikades varitsevad kiskjad üritasid karja rünnata. Karjane valvas oma lambaid endagi elu hädaohtu seades.
Kui karjane juhib karja üle kaljuste mägede, läbi metsade ja lõhangute rohurikastele jõeäärsetele aasadele; kui ta valvab neid pikkadel öötundidel ja kaitseb röövlite eest ning põetab õrnalt haigeid ja nõrku, kasvab ta nendega ühte. Ükskõik kui suur on kari, karjane tunneb igat lammast. Igal lambal on nimi ja ta vastab karjase kutsele.
Jeesuse eeskuju
Kui jüngrid astusid ülemisse tuppa, oli nende südames kibedus. Juudas pressis end Kristuse kõrvale vasakule poole, Johannes oli paremal pool. Kui üldse oli mingi kõrgem koht, siis oli Juudas otsustanud selle endale saada. Seepärast pidas ta auväärseks istuda Kristuse kõrval.
Oli ilmnenud veel üks tülipõhjus. Pühade puhul oli tavaks, et üks sulane pesi külaliste jalad, ja selgi korral olid vajalikud ettevalmistused selleks tehtud. Jalgade pesemise jaoks oli valmis kann, vaagen ja rätik, kuid kohal polnud ühtegi sulast. Keegi jüngritest pidi seda nüüd tegema, kuid haavunud meestest polnud keegi tahtlik sulase osa täitma. Külmaverelise ükskõiksusega istusid kõik paigal. Vaikimine kõneles tahtmatusest alanduda.
Kuidas võis Kristus neid aidata, et Saatan nende üle otsustavat võitu ei saaks? Kuidas võis Ta neile mõista anda, et jüngri nime kandmine ei tee neid veel jüngriteks ega kindlusta neile kohta Tema riigis? Kuidas võis Ta näidata, et armastav teenimine ja tõeline alandus on tegelik suurus? Kuidas võis Ta süüdata nende südames armastuse ja avada neid mõistma seda, mida Ta igatses neile rääkida?
Jeesus ootas natuke, et näha, mida jüngrid ette võtavad. Siis tõusis Ta lauast. Võtnud ült kuue, et see ei takistaks Tal tegutseda, võttis Ta rätiku ja sidus selle endale vööle. Hämmastunult jälgisid jüngrid Tema tegevust. «Pärast seda valab Ta vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ning kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud.» See tegu avas jüngrite silmad. Kibe häbi ja alandatus täitis nende südant. Nad mõistsid sõnatut etteheidet, ja nägid end hoopis uues valguses.
Nii väljendas Kristus oma jüngritele armastust. Nende isekus tegi Talle haiget, kuid Ta ei hakanud probleemi üle polemiseerima. Selle asemel andis Ta neile eeskuju, mis jäi neile alatiseks meelde. Tema armastust nende vastu polnud võimalik häirida ega kustutada. Ta teadis, et Isa oli andnud kõik Tema kätte nii siis, kui Ta tuli Jumala juurest, kui ka siis, mil Ta läheb sinna tagasi. Ta oli täielikult teadlik oma jumalikkusest; kuid Ta oli võtnud ült kuningliku rüü ja peast krooni ning hakanud sulaseks. Nüüd, oma maise elu lõpul, vöötas Ta ennast kui sulane ja täitis sulase ülesandeid.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.