skip to Main Content
11märts 09

Vaikivad kuulutajad

 

7 – 8. märtsil toimus Tartus Kirjandusevangelistide seminar. Seminari viis läbi Michael Hamilton Inglismaalt. Kõneleja kutsus üles kuulutama evangeeliumi raamatute kaudu.

Ellen G. White raamatus “Kirjandusevangelism” on rõhutatud selle töö tähtsust.

Kirjanduse levitamist ei tohiks kauemaks hooletusse jätta.”

Kui üldse leidub tööd, mida saaks teistest tähtsamaks pidada, siis on selleks meie trükiste toomine avalikkuse ette…”

See on ülim töö, mida Issand praegu oma rahval teha palub.”

Need tsitaadid väljendavad selgelt, et see töö on väga oluline. Kõneleja nimetas raamatuid vaikivateks kuulutajateks. Samas need vaikivad kuulutajad kuulutavad püsivalt sama sõnumit. Neid võib ikka ja jälle riiulist võtta ja lugeda ja me teame, et Püha Vaim räägib nende raamatute lehekülgedel igale lugejale isiklikku jutlust.

Lugege läbi Ellen G. White`i raamat “Kirjandusevangelism” ja võtke osa sellest tööst, mis täidab suurt osa evangeeliumi viimisel kõigile inimestele.

Müüge raamatuid neile, kes ostavad; laenutage neile, kes ei taha osta; kinkige neile, kes ei suuda osta. 4. aprill on misjonipäev ja sel aastal on otsustatud sel puhul anda inimestele tasuta raamatut “Ajastute igatsus”. Kasuta seda võimalust ja telli omale tasuta raamatuid ning anna need edasi neile, keda soovid juhtida Jeesuse juurde. Raamat “Ajastute igatsus” on parim Piibli kommentaar, mis jutustab lugejale Jeesuse elust ja tegevusest.

Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.” (2Kr 3:18) Aidakem inimestel vaadata Jeesusele, et nad leiaksid Temas omale Päästja, kes päästab mitte ainult selles elus, vaid ka igaveseks.

Kaido Kask

11märts 09

TASUTA RAAMAT

 

 

 

 

ADVENTISTIDE KOGUDUSTE EESTI LIIT

 12. märts 2009 

Armsad õed ja vennad!

Lisame täiendavat informatsiooni eeloleva misjonipäeva kohta.

Vastavalt Peakoosoleku üleskutsele toimuvad igal aastal misjonipäevad kogu maailmas. Balti unioon on valinud käesoleva aasta misjonipäevaks 4. aprilli. Misjonipäeva eesmärk on pakkuda igale koguduseliikmele võimaluse kinkida selleks valitud raamat vähemalt ühele oma lähedasele, sõbrale või tuttavale.

4. aprillil kingitavateks raamatuteks valisime E. G. White’i raamatud: „Ajastute igatsus“ eesti keeles ja «Деяния апостолов» vene keeles. Iga koguduseliige saab sel päeval neid raamatuid oma kogudusest tasuta nii palju kui ta vajab. Kui eesti keelt kõnelevatel koguduseliikmetel on vene keelt kõnelevaid sõpru ja vastupidi, siis mõelgem ka nendele.

Soovitame panna iga raamatu vahele lehekese infoga kohaliku koguduse kohta, et küsimuste või huvi korral oleks võimalik kontakti saada.

Kutsume teid üles korraldama sel päeval oma koguduses erilise misjonikoosoleku. Pange raamatud poodiumile välja, paigutage need kaunilt (nt püramiidina, ristina vms). Paluge jumalateenistuse ajal nendele raamatutele õnnistust, samuti inimestele, kes kinkimiseks raamatuid kaasa võtavad ning kelleni need jõuavad.

Misjoniraamatuid saavad kogudused selleaastase ürituse jaoks tasuta. Soovitame tutvustada seda plaani kogudusele ja küsida, kui palju keegi soovib raamatuid kinkida. Tellige neid mõningase varuga. Selleks, et need raamatud koos uute õppetükkidega kohale toimetada, palun esitage oma tellimused hiljemalt 18. märtsiks meie kirjandusosakonda.

Meie divisjon ja union soovivad tagasisidet sellest üritusest. Selleks palun teatage meile, kui palju inimesi osales, kui palju raamatuid kingiti, tehke pilte ja saatke neid ka meile. Julgustage inimesi selle päeva kogemustest pärast jutustama.

 

Jumala õnnistusi soovides

Tõnu Jugar,

AKELi president.

Kalju Johanson,

kirjandusosakonna juht

 

Tellige raamatuid koguduse kirjandustöö juhilt või pastorilt ja siis me tellime need Tartust. Raamatuid saab tasuta ja nii palju kui vaja. Mõelge valmis, kellele tahaksite neid kinkida ja andke teada, mitu raamatut soovite.

Kaido Kask

 

01märts 09

Roheline Draama

SINA ja MINA elame siin tänapäevases asjademaailmas sõltumata sellest, mis vanuses me oleme.

12. aprillil (kellaaeg täpsustamisel) toimub Põltsamaal Mari lasteaia ruumides üritus “Roheline Draama”. Siinse Rohelise Draama – programmi „Sina ja mina asjade maailmas“ eesmärgiks on äratada mõtteid ja arutelu asjade mõjust meie eludele ja keskkonnale ning panna ka mõtlema enese tarbimispõhimõtete ja –harjumuste üle. Tule ise ning võta ka sõber kaasa!  😉

Rohelist Draamat teevad: Helena Kolga ja Ragnar Kekkonen.

23veebr. 09

JEESUSE JÜNGRID

 

(290) «Ja Ta läks ülesse mäele ja kutsus enese juurde, keda Ta tahtis ja nad tulid Ta juurde. Ja Ta määras kaksteist, et need oleksid Tema juures ja Ta võiks neid läkitada kuulutama.»

Nüüd oli aeg astuda esimene samm selle koguduse rajamiseks, kes pidi pärast Kristuse taevasseminemist olema Tema esindaja maa peal.

Jeesus oli kutsunud jüngrid selleks, et neist saaksid Tema tunnistajad, kes pidid kuulutama maailmale, mida nad olid Temaga olles näinud ja kuulnud. Nende ülesanne oli tähtsaim, mida inimlapsele anda saab. Ainult Kristuse töö oli sellest ülem. Nad pidid tegutsema Jumala kaastöölistena maailma päästmiseks.

Kristus tundis valitud meeste iseloomusid. Ta teadis kõiki nende nõrkusi ja vigu. Ta teadis (292) ohte, mis neid varitsesid ja vastutust, mida neil tuli kanda, ning Ta süda valutas nende pärast. Ühel mäeküljel Galilea järve kaldal veetis Ta kogu öö palvetades nende pärast, samal ajal kui jüngrid magasid mäejalamil. Koidikul kutsus Ta nad enda juurde, sest Tal oli ilmutada neile midagi tähtsat.

Jüngrid olid mõnda aega usinalt koos Jeesusega tegutsenud. Johannes ja Jakoobus, Andreas ja Peetrus, Filippus, Naatanael ja Matteus olid olnud Temaga lähemalt seotud kui teised. Nemad olid ka näinud rohkem Tema imetegusid. Peetrus, Jakoobus ja Johannes olid Talle kõige lähedasemad. Nad olid peaaegu alati Temaga. Johannes oli Jeesusesse nii kiindunud, et teda nimetati Jeesuse armastatuimaks jüngriks. Kristus armastas neid kõiki, kuid Johannes oli kõige vastuvõtlikum. Ta oli teistest noorem ja lapseliku usaldusega avas ta südame Jeesusele. Ta kasvas eriliselt kokku Kristusega ja Kristus sai tema kaudu anda hilisematele sugupõlvedele sügavaimad vaimulikud õpetused.

Ühes apostlite nimekirjas on mainitud esimesena Filippuse nime. Filippus oli esimene jünger, kellele Jeesus ütles: «Järgi mind!» Filippus pärines Betsaidast, Andrease ja Peetruse kodulinnast. Ta oli kuulanud Ristija Johannese jutlusi ja kuulnud, kui Johannes nimetas Kristust Jumala Talleks. Filippus otsis siiralt tõde, ent oli pikaldane uskuma. Kuigi ta liitus Kristusega, näitas vastus Naatanaelile, et ta polnud veel täiesti veendunud Jeesuse jumalikkuses. Ehkki hääl taevast oli kuulutanud Kristuse Jumala Pojaks, oli Jeesus Filippuse jaoks ikka vaid Joosepi poeg Naatsaretist (Joh.1,45). (293) Filippuse usupuudus ilmnes ka siis, kui söödeti viit tuhandet meest. Jeesus küsis just temalt: «Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?» Filippuse vastus väljendas uskmatust: «Leibu kahesaja teenari eest ei jätku neile, et igaüks natukesegi võtaks» (Joh.6,5.7). See kurvastas Jeesust. Kuigi Filippus oli näinud Tema tegusid ja tundnud Tema väge, ei jätkunud tal veel usku. Kui kreeklased palusid Filippusel jutustada neile Jeesusest, ei haaranud ta kinni võimalusest kõnelda, vaid läks Andrease juurde. Pisut aega enne Kristuse ristilöömist kõigutasid Filippuse sõnad veelkord ka teiste usku. Kui Toomas ütles Jeesusele: «Issand, me ei tea, kuhu sa lähed! Kuidas võime teada teed?» vastas Päästja: «Mina olen tee, tõde ja elu… Kui te mind oleksite ära tundnud, siis te tunneksite ka minu Isa.» Seepeale lausus Filippus ebalevalt: «Issand, näita meile Isa, siis me jääme rahule» (Joh.14,5-8). Jünger, kes kolm aastat oli olnud Jeesusega, oli nii pikaldane uskuma.

Rõõmustavaks vastandiks kõhklevale Filippusele oli Naatanaeli lapselik usaldus. Naatanael oli väga sügavutiminev mees, kelle usk haaras kinni nähtamatust. Kõigest hoolimata oli Filippus õpilane Kristuse koolis ning taevane Õpetaja oli kannatlik tema aeglase uskumisega. Kui Püha Vaim valati jüngrite peale, sai Filippusestki jumaliku plaani kohaselt õpetaja. Ta teadis, millest ta rääkis ning veendumus, kuidas ta jumalikku tõde esitas, tõi inimesed pöördumisele.

Siis, kui Jeesus valmistas jüngreid edaspidiseks tööks, tuli Tema juurde mees, keda Ta polnud kutsunud. See oli Juudas Iskariot, kes tunnistas end Kristuse järelkäijaks. Ta soovis kõigest hingest pääseda jüngrite kitsamasse ringi. Tõsiselt ja siiralt kõlasid tema sõnad: «Õpetaja, ma tahan sind järgida, kuhu sa iganes lähed!» Jeesus ei öelnud talle ära, kuid ei tervitanud teda ka rõõmuga. Ta ütles lihtsalt tõsised sõnad: «Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, kuid Inimese Pojal (294) ei ole, kuhu Ta oma pea võiks panna» (Mat.8,19.20). Juudas uskus, et Jeesus oli Messias. Ta lootis apostliks saades tagada endale kõrge koha uues kuningriigis. Selle lootuse mõttetusele viitas Jeesuse vastus.

Jüngrid soovisid väga, et Juudas tuleks nende hulka. Tal oli hea välimus, terav mõistus ja suur teovõime. Nad soovitasid teda Jeesusele inimesena, kes võiks olla Talle töös suureks abiks. Neid üllatas, et Jeesus võttis Juudase vastu nii jahedalt.

Jüngritele oli valmistanud suurt pettumust see, et Jeesus polnud püüdnud teha koostööd Iisraeli juhtidega. Nad pidasid veaks, et Jeesus ei taotlenud mõjukate meeste toetust. Kui Jeesus oleks sel hetkel Juudase tagasi lükanud, oleksid jüngrid seadnud kahtluse alla Õpetaja arukuse. Juudase käekäik näitas neile, kui ohtlik oli arvestada maise kaalutlusega siis, kui oli kõne all inimese sobivus Jumala tööks. Koostöö inimestega, keda jüngrid oleksid tahtnud näha kaasalööjatena, oleks tähendanud töö sattumist kõige kurjemate vaenlaste kätte.

Kui Juudas ühines jüngritega, ei jäänud ta ükskõikseks Kristuse iseloomu ilu suhtes. Ta tundis jumaliku väe mõju. Kristus, kes ei tulnud muljuma murtud pilliroogu ega kustutama suitsevat tahti, ei lükka ära inimest, kelle südames on väikseimgi soov valguse poole. Kristus nägi Juudase südant. Ta nägi neid kurjuse kuristikke, millesse Juudas võis langeda. Andes talle võimaluse olla Temaga, puudutas Jeesus teda päevast päeva oma isekusetu armastusega. Kui Juudas oleks avanud Kristusele südame, oleks jumalik arm võitnud ja Juudasest oleks võinud saada Jumala riigi kodanik.

Jumal võtab inimesi nii nagu nad on, ning kasvatab nad Teda teenima siis, kui nad lasevad Tal end kasvatada ja õpetada. Ta ei vali kedagi sellepärast, et ta oleks täiuslik. Ta võtab kõik vastu hoolimata ebatäiuslikkusest, selleks, et tõe tundmine ja selle järgi tegemine muudaks neid Kristuse armu läbi Tema kuju sarnaseks.

Juudasel olid samad võimalused, kui teistelgi jüngritel. Ta kuulis samu suurepäraseid õpetusi. Kuid tõed, (295) mida Kristus neile avas, olid vastuolus Juudase soovide ja eesmärkidega ning ta ei tahtnud loobuda oma arusaamadest.

Kristus kohtles äärmise delikaatsusega teda, kellest sai äraandja! Oma õpetustes puudutas Jeesus halastuse põhimõtteid; need tabasid ahnuse juurt. Ta kirjeldas Juudasele ahnuse kohutavat olemust ja nii mõnigi kord mõistsid jüngrid, et Jeesus kõneles just Juudasele, kuid Juudas ei tahtnud seda tunnistada ega ebaaususest loobuda. Ta oli enesega rahul. Selle asemel, et seista kiusatusele vastu, jätkas ta petmist. Kristuse elav eeskuju näitas, milliseks ta võib muutuda siis, kui ta võtab vastu jumaliku armu, kuid õpetused läksid Juudase kõrvust mööda.

Jeesus ei kohelnud teda karmilt. Ta ilmutas jumalikku kannatlikkust. Kuigi Ta osutas korduvalt tõsiasjale, et Ta näeb Juudast läbi, ei olnud noomitused teravad. Jeesus rääkis talle üllamatest motiividest. Kuna Juudas ikkagi hülgas tõevalguse, ei saanud midagi enamat teha.

Valguses käimise asemel eelistas Juudas säilitada oma puudusi. Ta hellitas patuseid soove, kättemaksuhimulist viha ja pahuraid mõtteid niikaua, kuni Saatan sai tema üle täieliku voli.

Siis, kui Juudas tuli Jeesuse juurde, oli tema iseloomus suurepäraseid jooni, mis oleksid võinud saada kogudusele õnnistuseks. Kui ta oleks tahtnud kanda Kristuse iket, oleks temast võinud saada juhtiv apostel; kuid ta ei talunud, et tema vigu paljastati. Uhkus ja mässumeel ihkasid auahnust. Nii muutus ta kõlbmatuks töö jaoks, mida Jumalal oleks olnud talle pakkuda.

Kõik jüngrid olid tõsiste puudustega, siis kui Jeesus nad oma teenistusse kutsus. Johanneski, kes oli tasasesse ja alandlikku Õpetajasse kõige enam kiindunud, polnud vagur mees. Teda ja ta venda nimetati «piksepoegadeks.» Teda pahandas ja ärritas igasugune vastupanu Jeesuse tööle. Armastavas jüngris leidus tujukust, kättemaksuhimu, kritiseerivat vaimu, uhkust, auahnust ja soovi olla esimene Jumala riigis. Kuid päev-päevalt nägi ta Jeesuse leplikkust ning kuulas Tema õpetusi alandlikkusest ja kannatlikkusest. Ta avas südame jumalikule mõjule; (296) ta polnud ainult kuulaja, vaid kuuldu ellu rakendaja. Isekus sulas. Ta õppis armastama Kristuse iket ja kandma Tema koormat.

Jeesus noomis jüngreid. Ta hoiatas neid, kuid Johannes ja ta vend ei jätnud Teda maha. Lõpuni jagasid nad Temaga katsumusi ja õppisid Tema elust. Vaadates Kristusele nad muutusid.

Apostlid olid harjumustelt ja iseloomult väga erinevad. Siin oli tölner Leevi-Matteus. Oli seloot Siimon, kes vihkas tuliselt Rooma võimu. Oli suuremeelne, kuid impulsiivne Peetrus ja alatu Juudas. Oli siiras, kuid pelglik Toomas. Oli liigselt kaalutlev ja kahtlev Filippus. Olid auahned ja teravmeelsed Sebedeuse pojad. Nii erinevad mehed, nii puudulikud. Mõned halvad kalduvused olid päritud, teised arendatud, kuid Kristus liitis nad Jumala perekonnaks. Nad õppisid olema üks usus, üks õpetuses ja üks meelelaadis. Keskpunktis oli Kristus. Nad said üksteisele lähedaseks niivõrd, kuivõrd nad lähenesid Kristusele.

Kui Jeesus oli andnud jüngritele juhised, kogus Ta nad enda ümber, põlvitas nende keskele ja tõstis käed nende pea kohale ning pühendas nad palves pühale tööle. Nii õnnistas Issand jüngrid evangeeliumi kuulutamise ametisse.

Kristus ei vali oma töö teostamiseks inimeste keskel langemata ingleid. Ta valib inimesed, kellel on samad puudused kui neil, keda nad püüavad päästa. Selleks, et saada kontakti inimkonnaga, võttis Kristus endale inimolemuse. Jumalus vajas inimolemust, et võida olla sidekanaliks Jumala ja inimese vahel, sest maailma päästmine nõuab nii jumalikkust kui inimlikkust. Sama lugu on Kristuse kaastöölistega. Inimene vajab väljastpoolt, kõrgemalt tulevat väge, et temas saaks taastatud Jumala kuju ning ta oleks võimeline tegema Jumala tööd — kuid see (297) vägi ei tee inimlikku jõudu tarbetuks. Inimlikkus haarab kinni Jumala käest, Kristus asub usu kaudu elama südamesse ning koostöös jumalikuga suudab inimene teha head.

Tema, kes kutsus Galilea kalamehed, kutsub ka tänapäeval inimesi oma teenistusse. Sama tahtlikult ilmutab Ta oma väge meie kaudu. Hoolimata meie ebatäiuslikkusest kutsub Issand meid oma kaastöölisteks, Tema õpilasteks. Ta kutsub meid järgima jumalikku juhtimist, et me koos Temaga võiksime teha Jumala tegusid.

«Aga meil on see aare saviriistades, et üliväga suur vägi oleks Jumala poolt ja mitte meist» (2.Kor.4,7). Sel põhjusel usaldati evangeeliumi kuulutamine eksivatele inimestele. On ilmne, et vägi, mis tegutseb nõrkade inimeste kaudu, on Jumala vägi. See julgustab meid uskuma, et vägi, mis võib aidata teisi, võib aidata ka meid. Oluline on seegi, et need, kes on ise «nõdrad,» suudavad mõista neid, kes on «mõistmatud ning eksijad» (Heb.5,2). Need, kes on ise olnud ohus, tunnevad teekonna ohte ja raskusi. Jumal kutsub neid ulatama kätt inimestele, keda ähvardavad samasugused ohud. Inimene, keda vaevavad kahtlused, masendavad vead ja kelle usk kõigub, ei suuda alati klammerduda Nähtamatu külge. Kuid sõber, kes tuleb tema juurde Kristuse nimel, võib saada ühenduslüliks Kristuse külge klammerdumisel.

Me oleme taeva inglite kaastöölised. Me esitame maailmale Jeesust. Inglid ootavad, et töötaksime koos nendega. Siis, kui me andume kogu südamest Kristusele, tunnevad inglid rõõmu selle üle, et nad võivad meie vahendusel rääkida Jumala armastusest.

(Raamatust “Ajastute igatsus”)

4. Teeõhtu Piibliringis “Miks Jeesus suri?” 7.04 kell 19.00

easter-cross-hd-wallpaper-3259Ülestõusmispühad on uksele koputamas ja sellega seoses räägitakse tavapärasest rohkem Naatsareti puusepa pojast Jeesus Kristusest. Kui ta oleks olnud ainult inimene, siis oleks ta ilmselt maailma kõige kuulsam puusepa poeg, kes kunagi on elanud. Imepärane on aga see, et see näiliselt lihtsa päritoluga mees on suutnud kogu maailma kõige erilisemal moel mõjutada. Rohkem kui keegi enne ja pärast teda. Pean silmas siin kahte suurt asja, mis on seotud meie ajaarvestusega.

Jeesus Kristuse sünd ligikaudu 2000 aastat tagasi jagab meie maailma aja kaheks pooleks: kõike enne seda toimunut määratleme me ajaga „enne Kristust“ või „enne meie ajaarvamist“ning kõike pärast seda toimunut „peale Kristust“ või „meie ajaarvamise järele“. Selle puusepa poja sünd on sellise aja määratluse piltlikult „kivisse raiunud“ ja mitte keegi ei tõstata küsimust mingi teistsuguse süsteemi kasutusele võtmisest. See oli nii, on nii ja jääb nii.

Teise ajaga seotud nähtuse mõistmiseks peame pisut kasutama Piibli abi. Piibel kinnitab meile, et Jeesus Kristus polnud pelgalt lihtsa päritoluga suur inimene, vaid ta oli tegelikult inimeseks saanud Jumala Poeg. Apostel Johannes ütleb tema sünni kohta oma evangeeliumi sissejuhatuses: “ Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.“ Jh 1:14 Väljendit „Sõna“ (kreeka k. Logos) kasutab Johannes Jumala Poja sünonüümina. Samas sissejuhatavas lõigus ütleb apostel Jeesuse kohta: „Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.“ Jh 1:3 See on tõdemus, et Jeesus Kristus on Looja Jumal, kellega me Piiblis kohtume juba esimesel leheküljel.

Jeesus Kristuse kui Looja kätest on alguse saanud meie materiaalne maailm. Kuid temagi oli see, kes kogu meie planeedi Maa elu asetas kindlatesse ajalistesse raamidesse. 7-päevane nädalatsükkel on tema poolt käivitatud. Ja huvitav tõsiasi on see, et mitte keegi selle päikese all pole andnud meie nädalatsükli tekkimisele mingit muud tõsiseltvõetavat põhjendust. Selleks on jätkuvalt Piibli lugu maailma loomisest.

Nii et aeg ja ajaarvestus siin maailmas tõstab Jeesus Kristuse märkimisväärsele kohale meie elus. Ülestõusmispühad lisavad aga veel midagi väga olulist, miks on Jeesus meie jaoks isiklikult nii tähtis. Sellest aga kõneleme meie järjekordsel kohtumisel „Teeõhtud piibliringis“ 07. aprillil kell 19.00

Noorte palvenädal 2017

18.-25. märtsil on ülemaailmne noorte palvenädal. Seekordne pealkiri “Revolutsioon: reformatsioon, mis muutis maailma” aitab teadvustada 500 aasta möödumist protestantlikust reformatsioonist, mis toimus Saksamaal, Euroopas ja mujal.

Keskendudes teemadele, mis olid reformatsioonis kesksel kohal, näiteks “ainult armust”, “Kristus kui keskpunkt meie elus”, “armulaud”, “usutunnistus” ja “ristimine”, saame võimaluse tuletada meelde, mida suured reformaatorid olid avastanud ja püüdsid kaasinimestega jagada.

Lae loengud alla siit.

Piiblikool 18.-19.03 Tartus

Möödunud aastal toimus Eesti liidus 8-osaline seminaride sari nimega Piiblikool. Kuigi Piiblikool sellisel pideval kujul praegu ei jätku, tahaksime endiselt kasutada võimalust kutsuda vahel külaliskõnelejaid ja pakkuda koguduseliikmetele enesetäiendamise võimalusi.

Esimene selline võimalus avaneb juba tuleval nädalavahetusel, 18.–19. märtsil. Eestit külastab Newboldi kolledži süstemaatilise teoloogia vanemõppejõud dr Gunnar Pedersen, kes on praeguseks juba küll emerituuris, kuid kes on endiselt aktiivne ja nõutud loengupidaja. Ta tuleb siia liidu haridusosakonna kutsel, et lugeda loengukursus adventkoguduse põhiõpetustest meie liidu tudengitele ja pastoritele, aga ta on olnud lahkelt nõus jääma ka nädalavahetuseks, et sama ainet lühendatud kujul huvitatud koguduseliikmetele esitada. Nii on kõik 18. ja 19. märtsil oodatud Tartu adventkirikusse, et üheskoos mõelda meie piibellikele põhiõpetustele, mida teised kogudused ei mõista ega õpeta. „Mäletan adventteoloogia juhtmotiivide loengukursust Newboldis selgelt. See oli aine, kus kõik meie eritõed väga selgelt ja samas sügavalt vaimulikult ühtseks tervikuks seoti,” ütleb liidu isikliku teenistuse juht Mervi Kalmus. „Tean, et meie Piiblikooli maht on väga piiratud, aga loodan südamest, et isegi nende tundide jooksul joonistab dr Pedersen meie silme ette adventteoloogia kogu selle ilus ja sügavuses. Nii on Tartusse oodatud nii pikaaegsed koguduseliikmed, kes soovivad teoloogilist süvitsiminekut, kui ka need, kes soovivad kogudusega liituda või adventkoguduse teoloogiaga tutvust teha.”

Piiblikooli loeng algab tavapäraselt kell 14 pärast hommikust jumalateenistust ja lõunasööki. Laupäeval kestab loeng 18.30-ni ning algab jälle pühapäeva hommikul kell 9.00. Orienteeruvalt lõpeb seminar pühapäeval kell 12. Registreerimine advent.ee lehel on avatud ja lõpeb 13. märtsil.

3. Teeõhtu Piibliringis ja Taanieli raamatu õppimine

Reedel, 10. märtsil kell 18.00 Teeõhtu piibliringis: “Kes on Jeesus?”
Laupäeval, 11. märtsil kell 11.00 Taanieli raamat, 5. ptk. “Maailmariigi viimane päev.”- kõneleb Rein Kalmus.
Siin päikese all saab lõpuks iga asi otsa. Nii jõudis kätte ka antiikmaailma ühe uhkema suurriigi, Babüloonia, viimane päev. Miks kõik nii läks? Kas oleks olnud võimalik seda lõppu edasi lükata? Kui palju sõltub asjade käik ja saatus üldse ühest inimesest? Need on küsimused, mis kerkivad üles Babüloni linna langemise loole mõeldes. Prohvet Taaniel on sellest kirjutanud tõeliselt dramaatilise ja värvika jutustuse. Süüvime sellesse loosse järgmisel laupäeva hommikul kell 11.00.
mene-mene-tekel-upharsin
Back To Top