Suure nädala eel
Läheneb aeg, mil mõtleme eriliselt Jumala Poja viimasele nädalale inimese Jeesusena. Ühestki teisest nädalast või täpsemalt, kaheksapäevakust, pole Piiblis mahukamat ülevaadet. See algas Jeesuse kuningliku sissemarsiga Jeruusalemma ja lõppes veel kuninglikuma ülestõusmisega surnuist. Evangeeliumides on sellest perioodist üles tähendatud hulgaliselt Kristuse õpetusi ja kõnesid, kuid kõige enam tuntakse seda aega kannatuste nädalana, mis tipnes Jeesuse Kristuse ristilöömisega.
Need sündmused on kristliku usu keskpunktis ja annavad sellele tähenduse. Paulus kirjutab korintlastele nii: “Kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.” (1. Kor. 15, 16.) Selleks, et paremini mõista kristliku usu tegelikku sisu – Kristuse kannatusi, surma ja ülestõusmist – ning tähistada neid suuri sündmusi, kutsume kõiki Vaiksel laupäeval, 4. aprillil, kell 16 pidulikule jumalateenistusele.
Täna algab üleilmse koguduse 100päevane palveaeg
„Niikaua kui kogudus rahuldub väikese asjadega, ei anta sellele Jumala suuri asju.” (Home Missionary, 1. november 1893 par. 25)
Ärgem rahuldugem enam väikeste asjadega. Olgem julged paluma Jumala Sõna tõotuste põhjal. enamat
Kujutle…
Miljonid seitsmenda päeva adventistid üle maailma palvetavad…
… kõik koos
…. 100 päeva
… ühe asja pärast
Nad palvetavad Püha Vaimu väljavalamise pärast meie kogudusele ja otsuste pärast, mis langetatakse 2015. aasta peakonverentsi töökoosolekul San Antonios Texases.
Selle 100päevase (25. märts kuni 11. juuli) palvealgatuse jooksul soovime kutsuda kõiki PALVETAMA nende teemade pärast:
Esiteks, Püha Vaimu sügavama väljavalamise pärast meie isiklikus elus.
Teiseks, et Püha Vaim valataks meie kohalikele kogudustele.
Kolmandaks, tuleval peakonverentsi töösessioonil võetakse vastu raskeid otsuseid. Adventiste üle maailma kutsutakse üles palvetama 100 päeva enne koosolekut, et Püha Vaim oleks oma väega seal kohal ja ilmneks kõigis liikmetes ja osalejates nii töökoosoleku ajal kui pärast seda.
100 päeva kõrghetk on töösessioonil, mil selle liikmeid julgustatakse palvetama nii koosoleku ajal kui ka palvekoosolekutel, mis toimuvad samal ajal.
Palun registreeri end, kui soovid selle algatusega liituda. Igapäevane palveteema ja pühendustekst saadetakse sinu e-posti aadressil kõigi nende 100 päeva jooksul.
„Siiraste palvetavate usklike kett peaks katma kogu maailma, palvetage Püha Vaimu pärast.” (Review and Herald, 3. jaanuar 1907)
Loe pikemat artiklit: http://advent.ee/artikkel/74865/adventistid-palvetavad-100-paeva-peakonverentsi-tookoosoleku-parast/
Piibli- ja pallipäevad Haapsalus
Möödunud nädalavahetusel, 21. ja 22. märtsil olid Haapsalus järjekordsed piibli- ja pallipäevad (pildid siin). Pärast vaheaastat peeti piibliviktoriin ja võrkpalliturniir taas ühise egiidi all ja noortejuht Susanna Soosaar pidas ettevõtmist edukaks.
„Mina ei teinud midagi üksinda, ja noorteosakond ei teinud midagi üksinda. Oli palju abilisi ja läks päris hästi,” ütles Susanna.
Seekordne PPP kattus üleilmse adventkoguduse noortepäevaga, mille moto kutsub noori olema teenistus. Hingamispäeva alustati Haapsalus jumalateenistusega, mille jutluse pidas Ivo Käsk. Pärast lõunat oli kavas linnamisjon, mille raames said noored valida nelja erineva tegevuse vahel: külaskäik Läänemaa Suurperede Liitu, millele anti üle Kingakarbi Kingituste projekti raames kogunenud kingitused; Haapsalu Hoolekandekeskuses puuetega inimeste külastamine ja tegevuste läbiviimine; bookcrossing* Haapsalu linnatänavail ja avalikes kohtades; ning linnarahvale kingituste jagamine.
„Noored tulid linnamisjoniga kaasa. Osavõtjaid oli palju, enamus leidis endale koha, kuhu minna ja mida teha. Ilmad olid küll kehvemad võrreldes eelmiste päevadega, aga laupäeval oli siiski päikeseline,” ütles Susanna.
Hingamispäeva õhtul korraldati tavapärane piibliviktoriin, mis sel aastal oli Apostlite tegude raamatu põhjal. „Piibliviktoriin läks väga-väga hästi,” hindas Susanna. „Kõige rohkem punkte sai Tallinna III kogudus. Hästi huvitav viktoriin oli, Toomas (Lukk, toim) koos abilistega tegi.”
Viktoriinis oli sel aastal lisaks tavapärastele küsimustele ka pildi- ja videoküsimusi. „Seal ei olnud ainult küsimused, vaid ka erilisi küsimusi, näiteks pildi põhjal pidi arvama, mis kohas see Piiblis on, näidati klippi filmist, mille põhjal pidi arvama, mis koht see Piiblis on. Pidi kokku panema pusle, mille tagaküljel oli vihje vastusele. Traditsiooniline viktoriin ühendati teistsugusega,” kirjeldas Susanna viktoriini iseloomu. Piibliviktoriini teise koha sai Rakvere ja kolmanda koha Põltsamaa koguduse meeskond.
Üle aasta oli PPP taas oma kunagises vormis, noortejuht peab seda õigustatuks, kuigi tööd oli korraldamisega rohkem. „Ma ei tea, kas jätkame samas vormis, pole veel otsustanud. Inimesed olid küll positiivselt meelestatud,” sõnas Susanna.
Pühapäeval asuti võrkpalliturniiri juurde, mille eestvedaja oli Märt Maurer. Sel aastal selgitati võitja välja nii, et kõik meeskonnad, keda oli kokku kaheksa, mängisid kõigiga läbi. „Meeskonna mängude võitude põhjal arvutati välja võitja,” selgitas Märt. Ka turniiri võitis Tallinna III koguduse meeskond, nii et PPP 2015 üldkarikas läks Tallinna III kogudusse. Võrkpalliturniiri teise koha saavutas Kuressaare ja III koha Põltsamaa.
Seekord puudusid turniirilt Keila ja Elva meeskond, ent Märdi sõnul on PPP hiilgeagadel osalenud 15-16 meeskonda. Märdile teadaolevalt treenitakse regulaarselt Põltsamaal, Elvas, Haapsalus, Tallinna I ja III koguduses ning Pärnus. Mängu peab Märt heaks seepärast, et saab end liigutada ja hea on kogudusena koos olla.
PPP kui terviku kohta sõnas Märt, et tore on, et noored lähevad välja ja neid märgatakse, mitte ei tegeleta ainult siseruumi tegevustega. „See on väga hästi, et oli misjoniosa, mindi välja, käidi lastekodus ja suurperede liidus.”
Sügisel on Põltsamaal taas oodata pallipäeva, kuhu oodatakse kõiki meeskondi.
Noorteosakonna järgmine ettevõtmine on muusikapäev 20. juunil. „Plaanis on panna kokku suurem koor ja esineme kooriga, esinevad ka väiksemad koosseisud,” kirjeldab Susanna päeva sisu. „Arvatavasti, kuigi paika ei ole veel ära otsustatud, toimub muusikapäev kuskil Kesk-Eestis mõnes suuremas kirikus.” Osalejate kohta sõnas Susanna, et kõik, kes tahavad tulla, saavad kooris laulda. „Palju on kogudustes huvilisi. Muusikapäeval on üks kontsert, inimesed õpivad kogudustes lood selgeks, saame üks päev varem kokku, et harjutada, ja 20. juunil on kontsert.”
* Bookcrossing on raamatute levitamise moodus: raamatud või raamatukott asetatakse kas pargipingile, raamatukokku, vastuvõttu või mujale, kus inimesed seda märgata võivad ja kaasa võtta saavad. Raamatul on juures sedel kirjaga võta mind kaasa vms.
Allikas: Meie Aeg
Noorte palvenädal
21. märtsil oli üleilmne noortepäev, mis Eestis algas Piibli- ja Palli päevadega ja ühtlasi algas ka noorte palvenädal, mis toimub 21. – 28. märts. 8-osaline seeria tuletab meile meelde Jeesust ja innustab meid ühinema tagasivõitmise töös Temaga. Julgustan kõiki leidma sel nädalal aega pühendumiseks ja tulla kokku gruppidesse, et saada inspireeritud ja kinnitatud uurimise ja palve läbi.
Materjalid:http://www.advent.ee/materjal/74837/noorte-palvenadala-loengud-2015-tagasivoitmine/
Suurim and
Kristuse anni kaudu saame kõik õnnistused. Selle anni kaudu tuleb meile iga päev Issanda headuse lakkamatu voog. Iga lill oma õrnade värvide ja lõhnaga on antud meile rõõmu valmistamiseks selle ühe Anni kaudu. Tema tegi päikese ja kuu. Taevast ei kaunista ükski täht, mida Tema pole teinud. Iga langev vihmapiisk, iga meie tänamatule maailmale paistev valguskiir tunnistab Jumala armastusest Kristuses. Kõik on antud meile ühe sõnulseletamatu Anni, Jumala ainusündinud Poja kaudu. Ta naelutati risti külge, et kõik need rikkused võiksid voolata Jumala töölistele. EGW “Tervise teenistuses”

Kristlase elu
Tema, kelle sõna on tõde, on tõotanud anda abi ja armu, mis on küllaldane iga olukorra jaoks. Tema igavene käsivars on Tema lapse ümber, kes pöördub Tema poole abi pärast. Me võime usaldada end julgelt Tema hoolde, öeldes: “Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma Sinu peale.” (Ps 56:4) Kõigi suhtes, kes Tema peale loodavad, täidab Jumal oma tõotuse.

Oma eeskujuga on Õnnistegija näidanud, et Tema järelkäijad võivad olla maailmas ja ometi mitte maailmast. Õnnistegija ei tulnud maailma, et osa saada selle petlikest naudingutest või lasta end mõjutada selle kommetest ning neid järgida, vaid et täita oma Isa tahet, otsides ja päästes kadunuid. Kui kristlasel on selline eesmärk, võib ta jääda roojastamatuks igasuguses ümbruskonnas. Milline ka oleks tema seisund või olukord – kõrge või tagasihoidlik – ilmutab ta oma kohustusi ustavalt täites tõelise religiooni väge.
Mitte katsumustest vabanedes, vaid just nende keskel kujuneb välja kristlik iseloom. Vastupanu õhutab Kristuse järelkäijat suuremale valvsusele ning paneb teda palvetama tõsisemalt vägeva Abimehe poole. Raskete katsumuste läbitegemine Jumala armu läbi arendab kannatlikkust, valvsust, kindlameelsust, sügavamat ja püsivamat usaldust Jumalasse. See on kristliku usu triumf, kui Kristuse järelkäija kannatab – ja ometi jääb tugevaks; kui ta alistub – ja seeläbi võidab; kui “teda tapetakse kogu päev” (vt Ps 44:23) – ja ta ometi elab; kui ta kannatab risti – ja võidab seeläbi aukrooni. EGW “Apostlite teod”
Loo mulle, Jumal, puhas süda
“Hoia oma südant enam kui kõike muud,” on targa mehe nõuanne, “sest sellest lähtub elu!” (Õp 4:23) Inimene on niisugune “kui ta arvab omas hinges.” (Õp 23:7 v.t.) Jumalik arm peab saama uuendada südame, sest muidu on asjatu püüda puhastada elu. Inimene, kes püüab kujundada õilsat ja vooruslikku iseloomu ilma Kristuse armuta, rajab oma hoone tuiskliivale. Kiusatuse metsikus tormis vajub see kindlasti kokku. Iga inimene peaks palvetama Taaveti sarnaselt: “Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Ps 51:12) Ja taevasest annist osa saanuna tuleb meil minna edasi täiuslikkuse poole, olles valvatud “Jumala väega… usu läbi.” (1Pt 1:5)

Püha Vaimu pidev mõjutus peab aitama meil suunata mõtteid ülespoole ning harjutada mõtisklema puhastest ja pühadest asjadest. Meil tuleb Jumala Sõna hoolsalt uurida. “Ma panen Su Sõna tallele oma südamesse,” ütleb Laulja, “et ma ei teeks pattu Sinu vastu.” (Ps 119:11) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hoolitsev Looja
Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis ta on loonud. Tema, kes peab üleval loendamatuid maailmu mõõtmatuses, hoolitseb samal ajal ka väikese varblase eest, kes kartmatult oma väljapaistmatut laulu laulab. Kui inimesed lähevad välja oma igapäevatööle, kui nad pühenduvad palvele, kui nad heidavad õhtul magama ja kui nad hommikul üles tõusevad, kui rikas pidutseb oma palees või kui vaene kogub oma lapsed kasina laua ümber, jälgib taevane Isa neid kõiki hella pilguga. Ei lange ükski pisar, mida Jumal ei paneks tähele. Ei ole naeratust, mis jääks talle märkamatuks.

Kui me vaid usuks seda täielikult, kaoks kõik asjatud mured, meie elus poleks nii palju pettumusi. Iga asi, olgu suur või väike, jääks siis Jumala hooleks ja teda ei aja ummikusse murede hulk ega suru alla nende raskus. Siis naudiksime hingerahu, mis on paljudele juba kaua aega tundmatu. EGW “Tee Kristuse juurde”

