Sõbrapäeva noortekas
15. märtsil said Põltsamaal kokku ümbruskaudsed noored-lapsed, et veeta koos üks tore pühapäev. Alles oli olnud sõbrapäev ning peagi tulemas vastlapäev, seega ideaalne võimalus need 2 lastele olulist päeva ühendada. Kohal olid nii Jõgeva kui Viljandi koguduse esindajad. Väga rõõmustav oli näha, et nii palju oli tulnud uusi lapsi ka Põltsamaa linnast.
Noortekas oli väga tore, seal oli rohkem lapsi kui tavaliselt.
Alguses saadi kokku Põltsamaa Adventkiriku juures ja kui lapsed olid kokku loetud ja autodesse mahutatud, mindi Põltsamaa lähedal asuvale Kuningamäele. Kokku oli 19 last + juhendajad. Kuningamäel toimusid erinevad võistkonnamängud ja kelgutamine. Pärastpoole sai ka lõkke peal grillida.
Mänge korraldas Kalle ja ta sai sellega väga hästi hakkama. Alustasime paberlennukite tegemise ja lennutamisega. Võistkondi oli kolm ja iga võistkond sai kolm paberit lennukite tegemiseks. Kuna oli juhtunud nii, et ühte võistkonda sai kokku natuke rohkem suuremaid lapsi kui teistesse, siis oli arvata, et see võistkond sai ka kõige paremad tulemused. „Suuremate võistkond“ lennutas ühe oma paberlennukitest silmnähtavalt kaugemale kui teised. Pärast lennukeid moodustasid võistkonnad nagu inimketi, kus käest-kätte tuli tennisepalle visata ning rivi lõpus olevasse kelku need asetada.
Järgmisena oli pusle kokkupanemisvõistlus. Üks tiim sai kolm väikest ja lihtsat puslet, teised said kumbki tiim ühe pusle. Seekord läks nii, et kes said kolm puslet, need said esimesena pusled kokku. Kuna vahepeal jõudis juba külm hakata, tegime paar korda teatevõistlust, kust ei puudunud ka efektsed libisemised ja kõhulikäimised. Peale puslet oli bowlingu laadne mäng, kus pidid tennisepalliga pudeleid tabama. Mõnel läks koguni nii hästi, et tabas ühe viskega mitut pudelit. Päris tihti aga veeres pall hoopis pudelite vahelt lihtsalt läbi.
Pärast mänge jõudsid lapsed oma lemmiktegevuseni, kelgutamiseni. Kelgutamine meeldis kõigile väga ja kuna oli ilus ilm, siis polnud ka liiga külm ega liiga märg.
Kalle oli vahepeal lõkke teinud ja mindi grillima. Varda otsa sai lükata nii soolast kui magusat.
Kui kõigil kõhud täis (loe: söödav otsas) ja riided suitsulõhnased, siis sõitsime tagasi kiriku juurde. Hele jagas lastele ilusaid punaseid südamekujulisi õhupalle ja pidas lühikese kõne eluvee teemal. Juttu oli Jeesusest ja Samaaria naisest. Pärast Hele huvitavat jutustust mindi ülakorrusele sööma. Toidulaud oli rikkalik ja samal ajal sai kõrvaltoas sõbrapilte teha. Vallo, jäi seetõttu peaaegu söögist ilma.
Sellel aastal oli sõbrapäeva noortekas eriline seetõttu, et Vallo korraldas fotonurga, kus sai teha sõbrapilte. Enamus lastest kasutas seda ja kõik, kes tegid pilti ja tulevad järgmisele noortekale, saavad endale kingituseks paberfoto. Et pilte huvitavamaks teha, sai kasutada erinevad parukaid, maske, päikseprille, õhupalle, mänguloomi jms.
Älis rääkis enne lõpetamist sellest, kui vajalik on liikuda ja esitas lastele küsimuse, mis on 100 aasta jooksul muutunud. Vastuseid tuli erinevaid, näiteks, et tänapäeval on kättesaadav ühistransport ja et tänapäeval inimesed liiguvad oma jalgadel palju vähem, sõidetakse autodega ja bussidega ning eluiga on kasvanud. Samuti õppisime pähe Piiblist ühe kirjakoha, 1. Korintlaste 9:24-27, mis motiveerib meid edasi liikuma.
Pärast Hele tehtud lõpupalvet jätsime oma vanade ja uute sõpradega nägemiseni, et nendega jälle järgmisel korral kohtuda.
Ergas-Ever Kask
Vaata pilte siit: http://advent.ee/galerii/74461/sobrapaev-poltsamaal/
Türi koguduse külaskäik
14. veebruari hingamispäev oli meie koguduse jaoks eriline. Novembri lõpus käis Põltsamaa kogudus külas Türil ja nüüd olid õed-vennad Türi kogudusest vastukülaskäigul. Juba hommikul juhtis väikese õppetükigrupi tööd Türi koguduse noor.
Pärastlõunal algas kell 4 teenistus, kus kahe koguduse liikmed täitsid saali. Põltsamaalased kuulasid Türi koguduseliikmete esituses muusikat mitmesugustel pillidel: klaver, klarnet, kannel, mandoliinid ning muidugi kõlasid ka inimhääled. Muusikapalade vahel lugesid noored koguduseliikmete poolt kirja pandud kogemusi. Tundsime, et Jumal on ikka ligidal, palveid kuulmas, aitamas ja et Temale kuulub meie tänu.
Piltide vahendusel saime kaasa elada Türi koguduse tegemistele. Seejärel olime üleval toas toidulaua ääres, kus pikemalt omavahel vestlesime.
Tore, et sõbrad Türi kogudusest said meid külastada ja loodame, et see ei jäänud viimaseks kohtumiseks.
Tänu Jumalale, kes liidab meid oma Vaimuga üheks suureks pereks.
Sõbrapäeva noortekas
15. veebruaril kell 11.00 koguneme Põltsamaa adventkoguduse ees (Kreutzwaldi 1). Tegevused toimuvad algul väljas- on maastikumäng, kelgutamine ja lõkke tegemine. Pärast neid tegevusi jätkub programm siseruumides.
Tule kohale ja võta ka oma sõber kaasa! (Võimalusel võta kaasa ka oma kelk)
Kristlikud Matkad- Soome Talvematk
1-4. veebruaril olid Eesti mehed avastamas Soome põlismetsi. Käes oli 2015. aasta talvematk. Kuna asukoht oli paljude jaoks kauge ja kulukas, võtsid selle teekonna ette ainult 4 matkalõvi: Mairo, Vallo, Tõnn ja Marek.
Kõik algas tegelikult juba laupäeva õhtul, kus Tallinna adventkirikus toimusid viimased öised pakkimised ja toidumoona jaotamine matkaliste vahel. Seejärel kiire unepuhkus ning olimegi kell 7 Tallinna sadamas ja seejärel laeval. Aega sisustasime magamisega, seejärel seisis ees sõit Kouvola lähistel asuvasse Repovesi rahvusparki. Panime vaimu ja asjad valmis ning asusime pühapäeva pärastlõunal Soome metsi vallutama. Esimene päev kujunes kõige raskemaks. Läbisime umbes 15km, millest viimased olid juba kottpimedas metsas kaardi ja kompassi abil seigeldes. Seljakotid kaalusid kõigil 20kg ringis. Kuna väsimus oli juba oma töö teinud ja jõud oli raugemas, tegime otsuse, et Vallo ja Tõnn jätavad teised maha ja jooksevad ning üritavad teeotsa või kaardil olevat majakest leida. Eksitavad olid nii kaardi vanus, põdrajäljed kui matkaraja märgid puutüvedel. Lõpuks siiski sai lõpppunkt leitud ja ka teised sinna viidud. Mairo läks pärast telkide püstitamist kohe magama, teised tegid süüa, lõkke ja kuivatasid riideid.
Temperatuurid püsisid nii päeval kui öösel 0 kraadi lähedased, mis kergendas kõvasti matka ja säästis energiat. Mitu korda ületasime teekonna lühendamiseks järvi, teadmata paksu lume all oleva jää paksust. Kuigi vesi oli mitmeski kohas peal, keegi läbi ei kukkunud. Leidsime, et ka tõuse on tunduvalt rohkem kui Eestis ning mäkke ronimist tuli koguaeg ette. Ilusad olid miniatuursed jääliustikud, kus jääpurikad katsid lihtsalt kivipaljandeid. Lund sadas peaaegu vahetpidamata ning oli arvata, et auto kättesaamine saab raske olema. Ööbisime olemasolevates lõkkekohtadega paikades, teine öö olime laavus(metsamajake) ja viimaseks ööks ehitasime ise kuuseokstest, pakkudest ja söögilauast lumeonni.
Õhtuti õppisime õppetükki, kokkasime ning tegelesime fotograafia praktiseerimisega. Teised päevad olid natuke kergemad, kõndisime vähem ning olime juba lõunaks laagripaigas, kus sai puhata ja juttu puhuda. Eelviimasel päeval käisid Vallo ja Marek auto juures bensiinivarusid täiendamas ning otsustasid ka auto parema tee peale saada. Pärast 1,5h pusimist ja kaevamist sai auto lumevangist vabaks ning pargitud paremasse parklasse.
Kolmapäeva hommikul tegime väikse jalutuskäigu ja läksime üle rippsilla auto juurde ning oligi aeg tagasi kodumaa poole teele asuda. Kogu matka jooksul juhtus küll siinseal väikseid äpardusi, kuid sellest hoolimata oli väga mõnus ja huvitav matk. Aitäh seltskonnale ja Taevaisale selle toreda kogemuse eest!
Kutsume kõiki osalema ka järgmistel matkadel,mis juba varsti toimuvad, kevadise suurvee ajal. (Juhul kui veel mõnda talvematka ei tule)
Vaata pilte: http://advent.ee/galerii/74239/km-soome-talvematk/
Kristlikud Matkad
Palve ühendab
Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! (Mt. 9:37-38)
Igal teisipäeva õhtul koguneb koguduse palvering ühiseks vaimulikuks mõtiskluseks ja eestpalveteks. Koos käime kas kiriku juures või kellegi kodus. 27. jaanuaril oli meid koos omajagu ja kogunesime Helve juures.
Äkki kostus koridorist ingliskeelset juttu, olime toas põnevil püüdes külalisi hääle järgi ära arvata. Uksele tulid Teele ja Zoran Veleski Itaaliast. Järgnesid rõõmsad kallistused ja äratundmisrõõm.
Õhtut juhtiski Zoran. Vaimulikus mõtiskluses keskendus ta palveteemale, sinna vahele luges Teele kirjakohti Piiblist. Elasime kaasa nende kogemustele.
Samal päeval olid nad käinud Põltsamaa Ühisgümnaasiumis kohtumas Teele endise klassijuhatajaga. Õpetajale meeldis nende jutt ja ta palus ka oma 12. klassi õpilastega vestelda. Zoran rääkis õpilastele , kuidas teha õigeid valikuid elus ja elada moraalselt puhast elu. Rääkis kõigest, mida Jumal südamele pani. Tunni lõpuks oli kuuldus jõudnud ka paralleelklassi õpetajani ja ta palus järgmise tunni oma klassile anda. Teele ja Zorani jaoks päev täis üllatusi ja soe vastuvõtt koolis.
Muidugi kuulsime ka nende misjonitegevusest Itaalias, juba käimasolevatest projektidest ja sellest, mis veel plaanis. Meie palvesoovide lehel segunesid eestpalved Itaalia ja Eesti misjonitöö pärast. Zoran jagas meid kaheks eestikeelseks ja üheks ingliskeelseks grupiks. Nii tõusid meie palved Jumala trooni ette.
Aeg möödus nii kiiresti! Suur rõõm oli tunda südameid löömas ühes rütmis, olenemata sellest, et meie elukohti lahutab nii pikk vahemaa. Oleme nüüd kõik oodatud vastukülaskäigule Itaaliasse.
Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega! (2. Kor. 13:13)
Aegade tagatis
Iga rahvapõlve ajal ja igal maal on iseloomu ehitamise tõeline alus ja eeskuju olnud sama jumalik käsk: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega… ning oma ligimest kui iseennast.” (Lk 10:27) Sama suur põhimõte, mis ilmnes meie Päästja iseloomus ja elus, on ainus kõikumatu alus, ainus kindel juht. “Tema on su aegade tagatis, abi küllus, tarkus ja tunnetus.” (Js 33:6) Sellise tarkuse ja tunnetuse leiame üksnes Jumala Sõnast. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Võitjad Jumala armust
Jumal räägib meiega oma Sõna kaudu. Selles on meile selgemate joontega ilmutatud Tema iseloom, Tema suhe inimestega ja lunastustöö. Siin on meie ees avatud usuisade, prohvetite ja teiste muistsete pühade meeste elu, kes “tundsid samasuguseid kiusatusi kui meie.” Me näeme, kuidas nad rajasid teed läbi samasuguse julgusetuse nagu meiegi, kuidas nad langesid kiusatusse nagu meie ja siiski võtsid jälle julguse kokku ning võitsid Jumala armus – ja ennäe, me saame uut julgust oma püüdlustes õigluse järele. Kui loeme väärtuslikest kogemustest, mida neile lasti osaks saada, valgusest, armastusest ja õnnistusest, mida nad kogesid, ja tööst, mille nad tegid neile antud armu läbi, siis Vaim, kes neid innustas, süütab meiegi südames püha soovi saada iseloomult Tema sarnaseks – kõndida Jumalaga nagu nemadki. EGW “Tee Kristuse juurde”
Valguse lapsed
Me kuulume Jumalale, me oleme Tema pojad ja tütred – Tema omad loomise kaudu ja Tema omad Tema ainusündinud Poja lunastusanni kaudu. “Teie ei ole iseenese päralt, sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus ja vaimus, mis on Jumala omad.” (1Kr 6:19,20 KJV) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Turvaline eluase
Jeesuse Mäejutlus on meie Issanda pikim kõne, mille apostel Matteus on talletanud oma evangeeliumis. Kas on tegu ühe pika jutlusega või on Matteus selle mitmest lühemast jutlusest kokku kirjutanud, pole täpselt teada. Küll aga võime olla kindlad, et oma kaalukuselt ületab see ilmselt kõik teised Jeesuse jutlused. Ega muidu poleks Mäejutlusele omistatud Jumala armuriigi põhiseaduse staatust.
Mäejutluse vaimulik sügavus on pannud inimesi nimetama selle kõnelemise mäge “teiseks Siinaiks”. Kuulajad olid selle lõppedes evangeeliumi sõnul “vapustatud” (Mt 7:28). Millega Jeesus selle suurima jutluse lõpetas? Mõistukõnede armastajana asetab meie Issand kõige lõppu tähendamissõna “turvalisest eluasemest”. Puusepast ehitusmeistrina räägib Jeesus eksperdina eluhoone turvalisusest – kuidas meil kõigil on võimalik seda tagada.
Mida Jeesus selle Mäejutlust lõpetava mõistukõnega silmas pidas, seda on võimalik videopildi vahendusel vaadata ja kuulata hingamispäeval 14. märtsil kell 11.15
Ülekannet näeb veebilehelt: http://otse.advent.ee
