Veebruarikuu noorteõhtu
„Tere tulemast filmirolli katsetele!“ kõlas veebruarikuu noorteõhtu tervitus. Seekord oli noortel võimalik pikalt ja põhjalikult oma võimeid näidata ja seega ka üksteisega korralikult tuttavaks saada. Üllatus, üllatus, aga iga kohaletulnu jaoks leidus oma roll ja ta sai oma ankeedile templi „SU OSA OK“.
Edasi oli aeg rääkida filmist endast, mille vormivad lõplikult valmis kõik kaasalöövad näitlejad, kuid mis ometi toetub kindlale plaanile – lunastusplaanile. Kuigi Jumal annab meile suure loomingulise vabaduse, ei ole Tal siiski midagi juhuse hooleks jäetud. Selleks, et oma rolliga elus (ehk suurte plaanidega filmis) hästi hakkama saada, kulub ära tutvuda üldise kontekstiga (ehk üldplaanidega universumi mastaabis). Nii võetigi lahti Piiblid, et leida, kas ja kuidas Jumal meist hoolib, mida tähendab lunastus ja kas on raske Jumala käske pidada.
Kui Piiblist leitut kokku võeti, lisati sinna ka näiteid oma elust, sobivaid laule ja isegi ühe näidendi.
Kuigi programm läks pikale ning kestis praktiliselt kaks tundi, ei olnud külalistel sugugi kiiret lahkuda ja koos istuti veel mõnusalt pikka aega, juteldes ja lauale pandut näksides.
Veebrarikuu noorteõhtule aitasid oma ideedega kaasa Kalle, Vallo, Heldi, Älis, Kaia ja Kaisa. Näidendis esinesid Deivy, Kalle ja Älis. Oma laulu esitas Elina. Õhtut vedasid Kalle, Heldi ja Tanis. Kokkuvõtted ja laulude sõnad võlus seinale ja taustamuusika saali Vallo. Lauda aitasid katta Maarja ja Maarika. Eve ja Hele püüdsid lapsehoidmisteenust osutada.
Siiani on iga noorteõhtu saanud eelmisest sisukam ja parem. Järgmist korda ootame 27. märtsil.
Jaanuarikuu noorteõhtu
Miks on maailmas nii palju kurjust? Miks on maailma ajalugu praktiliselt sõdade ajalugu? Miks inimesed omavahel läbi ei saa? Miks isegi koerad ja kassid omavahel läbi ei saa?
Niisugustele küsimustele oli kavandatud vastama jaanuarikuu noorteõhtu.
Juba uksel tervitas saabujaid sõjaväemundris Älis, kes ka kogu õhtut juhtis ning osavõtjad „koerte“ ja „kasside“ leeri jagas. Kaidi oli ette valmistanud viktoriini sõdade kohta erinevatel ajastutel ning Ardo selgitas Piibli põhjal ja mõlema võistkonna abiga, kuidas kurjuse ajalugu on kulgenud ja milline saab olema selle lõpp.
Näitlikustamaks iga inimese isiklikku vaimulikku võitlust Saatanaga esitasid noored Heldi initsiatiivil pantomiimi ning kõige lõpus lauldi sellest, et me igaüks oleme sõdurid Jumala armees.
12-14 veebruar
Kuigi väljas möllab tõeline talv, mis üle mitme aasta otsustas meid jälle külastada, käisid koguduse noored 12-.14 veebruaril Piibli ja Palli päevadel. Selleks, et asendada haigeks jäänud seltskonda, võtsime kaasa ka sõpru väljastpoolt. Samas aga siiajäänud kutsusid külalised väljastpoolt Põltsamaad: Tartust. Kõik ootasid 13. veebruari hingamispäevahommikut suure rõõmuga. Tehti ka mitmeid ettevalmistusi : kes harjutas laule, kes küpsetas, kes tegi midagi muud maitsvat.
Õppetükitundi juhtis Kalju Johanson, teemaks oli “Vaimu Vili on headus”. Jutluse pidas Heino Lukk. Tema esitatud kaasahaarav kõne pani meid mõtlema selle üle, kes on meie ligimised ja kuidas me neid armastame. Muusikalise osa eest kandsid hoolt Meeta ning Õilme.
Pärast koosolekut olid kõik palutud ühissöömaajale. Kui füüsiliselt kõhud täis, saime veel ka vaimset lisatoitu. Kalju ja Heino jagasid oma usuteelt saadud kogemusi. Samuti tõid ka mitmed kohalikud koguduseliikmed tänu Jumalale möödunu eest.
Jumala armastus liitis meid ühtseks perekonnaks ja meil oli hea koos olla. Tore oli teid jälle Põltsamaal näha, teretulemast tagasi!
Piibli ja Palli Päevadest aga rohkem infot http://advent.ee/galerii/27631/piibli-ja-pallipaevad-haapsalus/
Pildigalerii asub http://advent.ee/galerii/27631/piibli-ja-pallipaevad-haapsalus/
Kümme aastat kogukonna heategevuspäeva Põltsamaal
Pühapäeva, 9. septembri ennelõunal seisis Põltsamaa adventkiriku juures üle 350 inimese – kell 11 algas kümnes kogukonna perepäev „Talvele vastu”. Linnarahvast ootasid riided, jalanõud, voodipesu, mänguasjad, kodutarbed, kohvik, juuksur, elav muusika, raamatulaud, tegevused lastele ja sõbralik kogudusepere. Kõik see oli tulijaile tasuta.
Heategevuspäeva eestvedajat Eha Põldaru on väga keeruline kirikuaias askeldava inimsumma seest leida, ent kui olen ta lõpuks leidnud ja küsinud, kus selle ettevõtmise kõige sügavamad juured on, läheb Eha ajas päris kaugele tagasi. „Vello remontis kunagi Stig Sjölanderi autot ja nii saime tuttavaks,” räägib ta esimesest tutvusest mehega, kes tõi pärast seda, kui Eha ja Vello kodu maha põles, neile eluks vajalikke asju. „Kui maja põles maha, tõid nad meile vajalikke asju. Ja nad tõid juurde ja mõtlesime, kuhu me selle kõik paneme. Alguses viisime maakoolidesse, kus asjad pandi välja ja vanemad said lastega tulla endale võtma, mis vaja,” meenutavad Eha ja tema abikaasa Vello.
Eesti liit andis Stigile 2013. aastal hea koostöö märgiks tänuplaadi.
Mõne aja pärast toodi üritus kirikusse, kuid alguses oli see väike ettevõtmine. Ajapikku lisandus tervisetelk ja raamatulett. Seejärel kohvik ja lastetelk. „Inimesed väsivad ringi kõndides ära, siis pakkusime kohvikut. Ja kui nägime, et inimesed tulevad lastega, siis tegime ka lastetelgi,” räägib Eha. Ka tuletõrjetegevused on esindatud olnud, tänavu juhendas tegevusi lisaks Ants Kulbile ka Aimar Sisask Võrust. Nii on „Talvele vastu” aastatega suuremaks paisunud.
Eha sõnas, et kunagisest väikesest üritusest on kasvanud kogukonnaüritus. „Inimestele meeldib siin olla. Taaskasutus on normaalseks muutunud. Palju soovitakse voodipesu, lasteriideid, mänguasju.”
Enamus asju, mis jagatakse, on pärit Rootsist, kunagine koostöö Stigiga on nüüd Rootsi poolel üle läinud nooremate kätte. Osa jagatavaid asju tuuakse ka Soomest. „Üle-eelmisel aastal käisid soomlased ise ka siin vaatamas meie üritust. Neile väga meeldis ja nüüd koguvad nad meile igal aastal asju,” ütles Eha.
„Talvele vastu” meeskonnas on terve Põltsamaa kogudus, igaühel on oma koht ja tegevusala. Eha tegeleb kogu riidekauba ja jalanõude väljapanekuga, Hans, Lilija, Maarit ja Nansi kanda oli kohvik, Helve Murd vastutab kirjanduslaua eest, Ants Kulp abilistega viib läbi tuletõrjetegevusi, Helena ja Maarika juhendavad lastetegevusi, Kalle vastutab parkimise, sujuva liiklemise ja turvalisuse eest, Guido on helitehnik, noored aitavad kaste tassida ja muusikat teha, Maarja ja Mare teevad meeskonnale sooja lõunasööki ja vanemad koguduseliikmed abistavad, kus näevad tarvis olevat. Abilisi on mujaltki: Annely tuli juba kümnendat aastat Rakverest kohale, et pakkuda juuksuriteenust, Aimar tõi Luutsnikult kohale enda restaureeritud vana tuletõrjeauto. Lisaks oma koguduse inimestele on palju abilisi ka väljastpoolt. Helenale tuttavad kooliõpilased on käinud abiks lastetegevuste juures, koguduseliikmete tuttavad on aidanud riideid välja panna.
Raamatulaua taga askeldanud Helve sõnas, et seekordse päeva juures on kolm tänulikkust õhutavat asjaolu: 1. ilm on ilus – ei liiga soe ega ka külm, täpselt paras; 2. asju, mida jagada, on palju; 3. inimesi, kes soovivad kohale tulla, on samuti palju. Veel teine kolmeosaline jaotus oli Helvel varuks – raamatuvalikust leiab kolme eri sorti lugemist: raamatud, mis annavad teada, mida adventistid usuvad, hingamispäevast rääkivad raamatud ja terviseteemalised raamatud. Poole päeva peale oli kõige populaarsem raamat terviseteemaline misjoniraamat.
Kahe päeva peale kokku anti inimestele kaasa 190 raamatut. Terviseteemalisi raamatuid võeti 56, hingamispäevateemalisi 26, 30 inimest sai misjoniraamatu “Lootuse vägi” omanikuks ja 21 võttis koju kaasa misjoniraamatu “Hüvastijätt igaveseks?”.
Loe siit rohkem raamatu “Lootuse vägi” kohta.
„Talvele vastu” on kohaliku rahva seas juba tuntud ettevõtmine, päeva kohta uuritakse tuttavatelt juba siis, kui tundub, et aeg hakkab lähedale tulema. Siiski kuulutatakse selle ürituse saabumist ka kohalikus ajalehes ja Facebookiski. Eha märkis, et reklaam Facebooki kaudu on väga oluline, sest selle lühikese aja jooksul, mil üritust „Talvele vastu” selle kanali kaudu reklaamiti, märkis 25 uut inimest Põltsamaa adventkoguduse Facebooki-lehe meeldivaks, mis tähendab, et nad näevad edaspidigi, mida kogudus teeb. Näiteks on seal üleval lingid koguduse aastapäeva jumalateenistusele ja Baltimaade noorteorkestri kontserdile Roosisaarel.
Sel aastal, nagu ka varasemalt, oli tegevuste taustaks elav muusika. Ansambli muusikavaliku pani kokku Põltsamaa adventkoguduse pastor Rein Kalmus, kes mängis süntesaatoril. Temaga koos mängisid Susanna basskitarri, Karl viiulit, Kristjan flööti ja Samuel klarnetit. Eha sõnul oli tulijate seas neidki, kes üksnes muusika nautimise pärast oma sammud Kreutzwaldi tänava poole seadsid.
Rein sõnas muusika tegemisest jäänud väikese hingetõmbepausi ajal, et tunneb heameelt, et koguduses on tegutsejaid. „On hea, et kogudusel on olnud kannatlikkust ja jaksu seda päeva korraldada. Taevane Isa on õnnistanud kogudust ja ilus ilm on ka kingitud.” Lisaks märkis Rein ära, et Põltsamaa kogudus on õnnelik, et maja juures on nii suur aed, kuhu mahub korraga sadu inimesi. Hommikul kell 11, kui väravad avati, voolas koguduse aeda korraga üle 350 inimese, päeva jooksul lisandus neile veel paarsada külalist.
Pärast kümmet korraldamisaastat unistab Eha mantlipärija leidmisest, kellestki, kes võtaks üle riidekoormate sorteerimise. Suurest töömahust tulenevalt on Eha mõlgutanud mõtteid, et seekordne „Talvele vastu” jääb viimaseks. Ent samas on ka oma linna rahvas küsinud, kas võib tuua teistele pakkumiseks enda asju ja nii võib koostöös linnarahvaga tekkida veidi teistsugune „Talvele vastu”, mil kogu kaup ei tule teisest riigist, vaid siitsamast Põltsamaalt.
„See üritus on mulle palju kannatlikkust õpetanud,” ütles Eha. „Tuleb palvetada nende inimeste eest. See on Kristuse meetod misjonitöös: tuleb enne teenida, võita inimeste usaldus. Inimesed tulevad ja näevad kristlasi ja nad ei karda meid enam. See on vajalik,” rääkis Eha. „Ära minnes ka tänatakse. Inimeste tänu on suur, aga tänujumalateenistusele ei julgeta tulla.” Seetõttu pole viimasel paaril korral tänujumalateenistust ka toimunud, ent Põltsamaa rahvast kutsutakse peagi reedeõhtustele teeõhtutele.
„Talvele vastu” esimesel päeval, pühapäeval võõrustati kaaslinlasi kella viieni, kuid asju jätkus ka esmaspäevaks, mil huvilised said kirikuaias käia kella üheksast hommikul kella kolmeni.