“Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravas on! Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on ja Ta hingas seitsmendal päeval, seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.” (2Ms 20:8-11)

Hingamispäeva ei esitata siin uue seadlusena, vaid korraldusena, millele on alus pandud juba loomisel. Seda tuleb meeles pidada ja pühitseda kui Looja töö mälestusmärki. Jumalale kui taeva ja maa Loojale osutades eristab hingamispäev tõelise Jumala kõigist ebajumalaist. Seitsmenda päeva pidamine väljendab, et kummardatakse Jehoovat. Seega on hingamispäev märgiks inimese truudusest Jumalale – nii kaua, kuni maa peal on inimesi, kes Teda teenivad. Neljas käsk on kümnest käsust ainus, milles esineb Käsuandja nimi ja tiitel. See on ainus käsk, mis näitab, kelle autoriteediga on käsuseadus antud. Niisiis sisaldab hingamispäev Jumala pitseri, mille Tema on käsu ehtsuse ja kehtivuse tõendamiseks käsusse vajutanud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”

Need, kes tõsiselt otsivad tõde ja püüavad puhastada oma hinge sõnakuulmises ning teevad kõik, mis suudavad, et valmistuda võitluseks, leiavad Jumalas kindla kaitse. “Et sa mu kannatlikkuse sõna oled pidanud, siis minagi tahan sind hoida.” (Ilm 3:10) See on Päästja tõotus. Issand saadab taevast pigem kõik oma inglid Tema rahvast kaitsma, kui et jätab ühe ainsagi hinge, kes Temale loodab, Saatana võimusesse.  EGW “Suur võitlus”

Jumal, keda me teenime, on pikameelne. “Tema halastused pole lõppenud.” (Nl 3:22) Läbi kogu prooviaja palub Tema Vaim inimesel vastu võtta igavese elu and. “Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema!” (Hs 33:11) Saatana eriliseks püüdeks on juhtida inimest pattu tegema ja jätta ta siis sinna abituna, lootusetuna ja liiga kartvana, et otsida andestust. Kuid Jumal kutsub: “Haaraku ta kinni minu tugevusest, et ta võiks teha rahu minuga; ja ta teeb rahu minuga.” (Js 27:5, KJV) Kristus on hoolitsenud kõige eest ja pakkunud kõikvõimaliku julgustuse. EGW “Prohvetid ja kuningad”