Tarkuse allikas
1.september on teadmistepäev. Algab uus kooliaasta. 30. augustil paluti õnnistust meie koguduse lastele ja õpetajatele. Neile lastele, kes kohal olid ja muidugi kõigile kuulajatele, rääkis Älis tarkusest. Ja loomulikult tegi ta seda kuningas Saalomoni näite põhjal, kes oli üks targemaid inimesi, kes kunagi maa peal on elanud.
Saalomon oli omal ajal niivõrd kuulus oma tarkuse poolest, et teda tuldi vaatama, teda taheti näha lihtsalt sellepärast, et ta oli nii TARK. Sellest võid lugeda Piiblist 1. Kuningate raamatust 10:1-9.
Kust sai Saalomon oma tarkuse? Mis oli Saalomoni tarkuse aluseks?
1.Kun.3:9
Saalomon palus Jumalat: “Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
Saalomoni tarkusel oli jumalik päritolu.
Me võime Jumala vastuse Saalomonile lugeda salmidest 11-12.
Ja Jumal ütles temale: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.”
Meid julgustati täna paluma sedasama südame tarkust ehk sõnakuulelikku südant, mida palus Saalomon.
Soovime jumalikku tarkust kõigile õpetajatele ja õpilastele, eriliselt aga neile, kes alles alustavad kooliteed!
Tule kontserdile!
16.augustil kell 11.00 esineb Põltsamaa Adventkirikus Kreutzwaldi 1
EESTI ADVENTLASTE SÜMFOONIAORKESTER
Oled oodatud!
Kiitke Jehoovat,sest Jehoova on hea;
mängige Tema nimele,sest see on kaunis!
Tänage Jehoovat ,sest Tema on hea,
sest Tema heldus kestab igavesti!
Ristimispäev – tähendusrikas ja meeldejääv päev kogu eluks
Suur paganate apostel Paulus meenutas oma ristimispäeva nii: “Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea tunnistus kõigi sealsete juutide poolt, tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: “Vend Saul, näe jälle!” Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin talle otsa. Tema aga ütles: “Meie isade Jumal on su määranud tunnetama tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust, sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud või kuulnud. Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ja oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!” Ap.t.22,12-16.
Möödunud nädala teisipäeval, 5. augustil, oli ristimispäev Sandor-Hannesel. Soovime, et talle oleks see päev ka aastate pärast niisama tähendusrikas ja meenutamist väärt nagu Paulusele tema ristimispäev.
Ristimine on ordineerimine evangeeliumitööle nende vaimuandide kohaselt, mida Püha Vaim kellelegi annab. Sellega seoses on ristimine alati inimese liitmine kogudusega. “Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks” ja “igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks” (1.Kr.12,13.7.) Ristimislepingu tulemusena on ristitul ligipääs jumalikule väele, mitte mingisuguse maagia tõttu, vaid elu kaudu, mis kasvab kokku Kristusega (Rm.6,5.).
Seenioride laager
22-24 juulil toimub Kuuri talus Võisikul Seenioride laager.
Laagri kava
Teisipäev, 22.juuli kell14 oo: Laagri avamine
15.oo Lipu heiskamine
18.oo Kõneleb Ilja Stepanov
Kolmapäev,23.juuli kell 8.oo Äratus
8.30 Hommikupalvus
9.oo Hommikusöök (oma leib)
10-12 Laulud ja jutlus
13.oo Ühislõuna
14.oo Pildistamine
15.oo Vaba mikrofon
19.oo Õhtusöök
20.oo Lõkkeõhtu (juhivad Irene ja Mart Vari)
Neljapäev,24.juuli 8.oo Äratus
8.30 Hommikupalvus
9.oo Hommikupuder
10.00 Laulud ja Viktor Noginovski
12.oo Lõpetamine
Armsad seeniorid! Ärgem jätkem maha oma suviseid laagrikokkutulekuid.Seekordne oleks siis kaheksas. Tulge kõik, kel vähegi jõudu jätkub! Võtke lapsed ka kaasa!
Pulbitsev armastus
“Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale, et maa peal tuntaks sinu teed, kõigi rahvaste seas sinu päästet!” (Psalm 67:2,3) Inimeses, kelle südames elab Kristus, on ammendamatu armu ja jõu allikas.
Jeesus muudab helgeks kõikide elu, kes Teda tõsiselt otsivad ning valgustab nende teerada. Südamesse vastu võetud Kristuse armastus pulbitseb heade tegudena igavesse ellu. See toob õnnistusi inimhingele, kellest see pulbitseb, kuid mitte ainult temale – elav vesi voolab õigetes sõnades ja tegudes kosutama ümberkaudseid januseid. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Taevariiki pääsemisest
Meil kõigil on oma unistused. Me kõik ihkame olla õnnelikud, elada muredevaba elu, olla kaitstud halva ja kurja eest. Me tahaksime elada Paradiisisaarel, kus kõik need unistused oleksid reaalsed, mitte vaid soovide tasandil. Jumal on oma Sõnas tõotanud, et Tema muudab kord need unelmad tegelikkuseks. Kuid Mäejutluse lõpus annab Ta meile mõista, et mitte kõik inimesed ei saa seda unistuste saart kätte. Isegi mitte kõik need, kes tunnistavad oma usklikkust.
Kellele siis avab Jumal kord oma Auriigi väravad? Sellele küsimusele leiame vastuse Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 22. veebruaril kell 11.00. Kõik on oodatud!
Tugevam surmast
Jumala armastus Tema maapealsete laste vastu on tugevam kui surm. Oma Pojas kinkis Jumal inimese lunastamiseks korraga kogu taeva. Päästja elu ja surm ning eestkostmine, inglite teenistus, Püha Vaimu veenmine, Isa tegutsemine üleval ja kõige kaudu, taevaste olevuste lakkamatu huvi – kõik see on rakendatud inimese lunastuseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Põlvitagem palveks
Piibel õpetab inimesi liginema oma Loojale alandlikkuses ja aukartuses, usus jumalikku Vahendajasse. Nii avalikes kui ka salajastes palvetes on meil eesõigus kummardada põlvedele Jumala ees. Jeesus, meie eeskuju, “langes põlvili maha ja palvetas.” (Lk 22:41) Samuti on Tema jüngrite kohta öeldud, et nad laskusid põlvili ja palvetasid. (Ap 9:40) Paulus ütleb: “Sellepärast ma põlvitan Isa ees.” (Ef 3:14) Ka Esra põlvitas, kui ta tunnistas Jumala ees Iisraeli pattu. (Esr 9:5) Ja Taanieli kohta öeldakse, et “kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat.” (Tn 6:11)
Jumala lõpmatu suurus ja Tema kohaloleku tunnetamine äratab tõelise aukartuse. Kui Nähtamatut selliselt tajutakse, mõjutab see sügavalt iga südant. Jumala kohalolek teeb pühaks palve aja ja paiga. Aupaklikkuse väljendamine meie palveasendi ja käitumisega süvendab tärganud aukartustunnet. Laulja ütleb: “Püha ja kardetav on Tema nimi.” (Ps 111:9) Seda nime nimetades katavad inglid oma palge. Millise aukartusega peaksime siis meie, kes oleme langenud ja patused, lausuma Tema nime! EGW “Prohvetid ja kuningad”
