skip to Main Content
21apr. 10

Misjonikoosolek

Galeriisse

17. aprillil oli kalenderplaani järgi misjonipäev. Kirikusse sisenedes jäi kohe silma laud, kus peal olid raamatud 10s erineva kõrgusega virnas. See sümboliseeris “10 käsku”, mis on ka Loron Wade raamatu pealkiri, mis sellel päeval jagamiseks oli. Laulu ning muusikaga teenisid koguduse noored, kõneles Hele Kulp. Ordineeritud diakonid palusid  koosoleku lõpus õnnistust nendele jagatavatele raamatutele.

Lugege raamatut “10 käsku” ning elage ka nende järgi!

09apr. 10

Kliendipäev: Unistuste Kodu

Galeriisse

Selline oli 27. märtsi noorteõhtu teema.

Kõigepealt panid noored oma unistused kirja küsitluses, mille põhjal selgus, et kohalolijad hindasid kõige rohkem sauna ning kaminat, teist kohta jagasid garaaž ning looduskaunis koht.

Lisaks sisulisele teabele pakkusid ankeedid veel korraldusliku üllatuse. Selgus, et ankeetide värvi järgi tuli leida endale grupp, kellega terve õhtu jooksul koos ülesandeid täita. Gruppidele teha antu eeldas koostöövalmidust, nupukust, loomingulisust, keelevaistu ja mõningaid teadmisi alates maja ehitamisest kuni suveõhtu hubase veetmiseni. Gruppides toimus ka piibliuurimine, milles käsitleti maailma parimat pakkumist oma unistuste kodu soetamiseks uuel maal.

Võrdluseks vaadati ära slaidid selle maailma kalleimatest kodudest ja põnevaimatest arhitektuurilahendustest. Siiski jäi kõlama mõte, et Jumal on meile valmistanud midagi veel fantastilisemat – mida silm pole näinud ega kõrv kuulnud ning mis inimsüdamesse pole tõusnud. Lõpuks lauldi koos uuest maast ning ülistati Jumalat.

Õhtu üldine juht oli Kalle. Piibliuurimist juhendas ning kokkuvõtva video valmistas ja esitas Helena. Küsitluse koos kaasnevate trikkide ja hilisemate kokkuvõtetega koostas Vallo. Laulud otsis Heldi. Eestlauljateks olid lisaks Heldile veel Elina, Kaia ja Ursula, neid saatis Allan. Söögi organiseeris lauale Maarja. Tänud kõigile, kes kaasa aitasid alates ideede panustamisest kuni toolide tõstmiseni.

Hele

20märts 10

Põltsamaalased Elvat külastamas

Galeriisse

Kahel nädalavahetusel, 27. veebruaril ja 13. märtsil, käisid Põltsamaa inimesed Elva kogudusel külas.

Kui humoorikaid paralleele tuua, siis soojendusbändi ülesannet täitis antud juhul Kaskede pereansambel ning põhiesinejaks kaks nädalat hiljem oli muusikalise etenduse „Petlema Peep ja Reet“ seltskond.

Suhted Põltsamaa ja Elva koguduse vahel on tegelikult olnud alati südamlikud ja soojad ning sedasama sõbralikku hoolitsust ja külalislahkust kogesid meie inimesed Elvas mõlemal korral.

27. veebruaril läks kümmekond põltsamaalast Elvasse, et viia rõõmu oma mängu-ja lauluoskusega. Algselt oli kutsutud külla vaid perekond Kase pereansambel, kuid rännukihk tärkas ka paaris teises Põltsamaa noores ning ühiselt otsustati, et koos ongi vahvam ja huvitavam. Hommikusel koosolekul esitas pereansambel paar instrumentaallugu ning eriliselt jäi meelde perekond Kase kahe kõige noorema liikme esitatud armas lauluke.

Pärast hommikust koosolekut jäi aega söömiseks, linna peal jalutamiseks ja harjutamiseks õhtuse koosoleku tarvis. Õhtune koosolek algas kell 4 pärastlõunal. Ette oli valmistatud hulganisti laule ja instrumentaallugusid. Põnevamaks tegi kontserdi see, et päris mitme loo vahel esitati küsimusi Kase pereansambli „köögipoole“ kohta.

„Peepu ja Reeta“ läksime etendama Elva koguduse noorteosakonna kutsel ning meie vastuvõtmist olid eest vedamas meie oma (või alles hiljuti oma) Maarit ja Ingemar.

Selleks puhuks oli tehtud toredasti reklaami kohalikus lehes ning meie kasutada oli linnavalitsuse saal, mis on tublisti ruumikam koguduse enda toakesest. Meie kõigi rõõmuks olid saalis istekohad praktiliselt täis ja tore oli ka see, et pärast etendust tulid meiega rääkima inimesed, kes olid meid vaatama tulnud just ajalehereklaami peale.

Ukse peal jagasid Kalle ja Vallo kavasid-laululehti, millel olid nii esinejate rollid kui ka ühislaulud ning vaimulikud mõtted. Arvan, et need kavad hõlbustasid kohapeal tükist arusaamist ning jäid ka edasiseks meenutama meie sõnumit, et Jeesus tuleb teist korda ja me peaksime selle sündmuse vastu valmistuma.

Pärast lõpupalvet tunnistasid mitmed inimesed väikeste tänukõnede vormis, kuidas etendatud lugu oli nende südameid liigutanud.

Elvalased olid tänuväärselt mõelnud nii kehakinnitamisele kui ka noorte aja mitmekesisele sisustamisele. Seega, tegevust jätkus ja koju jõuti hilistel õhtutundidel.

Kristuse mäejutlus – õnn on olla tagakiusatud?

nõtrusesInimene on loodud alalhoidliku olemusega. Me ei armasta valu. Meie organism reageerib valule nii, et lihased tõmbuvad automaatselt asendisse, kus valu oleks kõige väiksem. See näib olevat igati mõistlik lahendus. Me püüame vältida olukordi, kus keegi meile haiget teeb – nii füüsiliselt kui ka verbaalselt.

Seetõttu näib väga kummaline olevat viimane õndsakskiitmine Mäejutluses, kus Jeesus kiidab õnnelikeks inimesi, keda taga kiusatakse, laimatakse ja alandatakse. Kas Jeesus propageerib siin masohhismi? Kas Jeesus väidab tõesti, et füüsiline valu on nautimiseks ja hingevalu peavad saatma rõõmuvärinad? Seda on raske uskuda.

Kuid mida siis soovis Jeesus selle õndsakskiitmisega meile õpetada?

Sellele küsimusele püüaksime koos vastust leida laupäeval 26. jaanuaril kell 11.00 meie koguduse jumalateenistusel.

Elu valgus

12341Valgus oli alati tähendanud Jumala rahvale Jumala kohalolu. Kui Looja käskis, hakkas valgus paistma pimeduses. Pilvesammas päeval ja tulesammas öösel juhatas Iisraeli kõrbeteel. Valgus lõõmas aukartustäratavas hiilguses Issanda ümber Siinai mäel. Valgus püsis armuaujärje kohal templis. Valgus täitis Saalomoni templi, kui tempel sisse õnnistati. Valgus paistis Petlemma küngaste kohal, siis kui inglid kuulutasid ootavatele karjastele Lunastaja sünnist.
Jumal on valgus. Öeldes: «Mina olen maailma valgus,» väljendas Kristus oma üksolemist Jumalaga ning sidet kogu inimperekonnaga. Tema oli see, kes oli öelnud:«Paistku valgus pimedusest!» (2.Kor.4,6). Tema annab valguse päikesele, kuule ja tähtedele. Tema oli see vaimulik valgus, mis oli sümbolite ja prohvetikuulutuste kaudu paistnud Iisraelile. Kuid valgus ei kuulunud ainult juutidele. Nii nagu päikesekiired valgustavad kaugeimatki maanurka, nii paistab Õigusepäike igale inimlapsele. Lunastustöös pole sundust. Jumala Vaimu mõjul võib inimene vabalt valida, keda ta soovib teenida. Muutus, mis toimub inimhinges, kes annab end Kristusele, on vabatahtliku valiku tulemus. Patu mahajätmine oleneb inimese soovist. On tõsi, et meil ei ole jõudu vabaneda Saatana kontrolli alt, ent siis, kui me igatseme vabaneda patust ja anume hädas kõrgemat väge väljastpoolt, täitume Püha Vaimu jumaliku jõuga ning me alistame oma tahte Jumala tahtele.
Inimese ainus võimalus saada vabaks on saada üheks Kristusega. «Tõde teeb teid vabaks» ja Kristus on tõde. Patt võidutseb seal, kus ta saab nõrgestada mõistust ja hävitada sisemise vabaduse. Jumalale allumine taastab inimese tahte, tõelise au ja väärikuse. Jumalik käsk, millele me siis kuuletume, on «vabaduse käsk» (Jak.2,12).
Inimene, kelle süda on vastanud taevasele kutsele, igatseb kasvavat Jumala tundmist ning Tema puhastavat ja õilistavat tööd iseloomu juures. Nii, nagu lill pöördub päikese poole, mis annab sära õie kaunitele värvivarjunditele, nii pöördub inimhing Õigusepäikese poole, et taevavalgus kaunistaks iseloomu Kristuse iseloomu iluga.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.

Olete oodatud teeõhtule piibliringis 11. jaanuaril 18.00

teeõhtu peegel (2)

Piiblisalm

uusaastasoov

Back To Top