Tarkusepäev
28. augustil tähistasime tarkusepäeva. Pastor kõneles piibliaegadel toimunud prohvetite koolidest ja nende mõjust inimestele, võrreldes seda tänapäeva koolidega ja nende mõjuga.
Ordineeritud diakonid sirutasid oma käed üle koolilaste ja õpetajate, et paluda neile algavaks kooliaastaks Jumala õnnistust ning tarkust. Meie koguduses algab kool 11 lapsel ja 3 õpetajal.
Ilusat õppeaasta algust kõigile!
“Issanda kartus on TARKUSE algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus!”
Õpetussõnad 9,10
Noorte jalgrattamatk
12.-17. augustil toimus adventnoorte jalgrattamatk Hiiumaale. Põltsamaa kogudusest osales sellel üritusel kolm noort. See oli ka esimene jalgrattamatk, kus mehisem sugu oli arvulises ülekaalus. Ratastel sõites võisime imetlede kauneid maastikke ning Jumala kätetööd. Lisaks külastasime erinevaid muuseume (meremuuseum, talumuuseum) ning teisi vaatamisväärusi (tuletornid, sõjaväerajatised). Kõige rohkem põnevust pakkusidki vanad sõjaväerajatised, tulejuhtimiskeskus ning maaalused varjendid, kus oli totaalselt pime ning niiske, kõle, kuid sellest hoolimata sai taskulampideta kõik nurgatagused läbi puistatud. See matk suurendas kõvasti ühtekuuluvustunnet ning hea oli aidata teist ning vajadusel ulatati ka sulle sõbrakäsi. Tänud ka vaimse toidu eest Aldarile, kes hoidis meie mõtted Taevasel Isal ning Tema eeskujul.
“Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa tema eest hoolitsed?”
Laul 8, 4-5
Inimene tunneb kui väike ta on alles siis, kui seisab ääretu mere rannaliival. Ometi nii, nagu Jumal juhib jätkuvalt kõike looduses, niisamuti hoolitseb ta armastavalt iga inimlapse eest.
Oleme Jumalale südamest tänulikud kauni ilma eest, kaitse eest, heade kaaslaste eest, kogu selle nädalase matka eest!
Ristimine Põltsamaal
24. juulil kogunes mitme Eesti adventkoguduse rahvas Võisikul ristimistalituseks. Pastor Rein Kalmus ristis kaks õde Tartu kogudusse ning Susanna ja Sanno Soosaare Põltsamaa kogudusse.
“Ristimise kaudu tunnistame me oma usku Jeesuse Kristuse surmasse ja ülestõusmisesse ning näitame, et oleme surnud patule ja soovime elada uut elu. Sellega me tunnistame Kristust oma Issandaks ja Päästjaks, saame Tema rahvaks ja Tema kogudus võtab meid oma liikmeks. Ristimine sümboliseerib meie ühendust Kristusega, pattude andestust ja Püha Vaimu vastuvõtmist.”
Koguduse Kord lk. 20
Piiblis räägitakse kuidas Filippus kuulutas Etioopia kojaülemale evangeeliumi Jeesusest. Selle tulemuseks olid head sõnad, mida kojaülem lausus: “Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” Apostlite teod 8. 35-36
Mis takistab Sind, kes Sa veel seda sammu ei ole astunud?
Seenioride laager kinnitas lootust Kristuse peatsesse taastulekusse
Kolmel päeval juulikuu keskpaigas (13.-15. juuli) toimus Olustveres Kungla talus üle-eestiline adventseenioride laager, mille motoks oli „Ma näen – Kristus on tulemas“. Sõnavõttude keskpunktis oli alguses põhiliselt see, millest Piibel seoses Kristuse teise tulekuga kirjutab. Põhjaliku ülevaate sellest andis külalisena emeriitpastor Soomest Simo Vehkavuori. Ilja Stepanov püüdis süsteemselt kokku viia Piibli prohvetikuulutused ja selle, mis praegu meie ümber sünnib. Ettekandeid oli palju, nii üksikasjalikke kui ülevaatlikke, nii Piiblit refereerivaid kui ka kogemuslikke. Lisaks juba mainitud külalisele Soomest olid kohal ka külalised Lätist ja Taanist.
Põltsamaalt oli 15 osavõtjat, kusjuures nende vanus polnud sugugi ainult 65+. Mida aasta edasi, seda julgemalt tulevad seenioride laagrisse ka nooremad ning päris noored. Sel korral oli laagris lapsi ja noori päris palju. Huvitav on see, et tavaliselt nii elavaid ja teinekord kärarikkaidki lapsi oli kuulda vaid siis, kui nad rahulikult ja viisakalt laulu või pillimänguga esinesid. Vanaemade-vanaisade põlvkonna rahustav atmosfäär pakkus turvatunnet ja tundus kõige noorematele lausa sobivat. Ja vastupidi, soliidses eas inimesed paistsid nautivat seda, kui väikesed kõrvad nende lugusid ja pajatusi huviga kuulasid.
Kuigi ilm oli harjumatult palav, tundus, nagu oleks laagripaiga üle kummunud nähtamatu pilvesammas, justnagu ammuse aja kõrberännakul: kord tulid pilved, siis jälle tuuleõhk – ja kuumus oli jälle talutav. Kui kodus toimetades läksid mul endalgi jalad paiste, siis seal mitte üldse. Kes alguses pidasid plaani õhtuks koju naasta, jäid sinna, sest nii mõnus oli, ja kutsusid needki järele, kes algselt üldse kodunt välja polnud julgenud tulla. Oli isegi nii, et kui koduõuele tagasi jõuti, hakkas jälle hinge matma, aga seal oli hea – küsige Irmalt!
Tagasi tuldi lootusrikkana – Issand on tulemas! Ta on meie päästmise ette võtnud, ta ei jäta seda pooleli! See asi on käimas! Kui kellegi kohta öeldakse, et ta on söömas või magamas, siis see protsess on toimumas. Nii on ka Jeesus tulemas – praegusel hetkel on Ta selleks tegevuses. Viimane mõte, enne kui mikrofonid välja lülitati, kõlas: kui peakski surm enne tulema, siis on see vaid viiv selle jaoks, kes magab, järgmine hetk tema jaoks on ülestõusmishommik ja kohtumine oma Issandaga.
„Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama; sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga. Kinnitage nüüd üksteist nende sõnadega!“ 1.Tessalooniklastele 4,15-18.
360° vaade Noortelaagrist 2010!
poltsamaa.advent.ee esitleb:
360° panoraamvaade Jaanus Aedla talust, kus toimus Noortelaager 2010!
Maksimaalse kvaliteediga panoraam- võimalik zoomida, laadimisaeg pikem!
Minimaalse kvaliteediga panoraam- ideaalne üldvaade, kiire laadimisaeg!
Copyright © 2010 Vallo Põldaru
EDIT: Nagu näha on täpselt nädal möödunud töö valmimisest ning tänu väiksele promole Advent.ee’s on tulnud kõva 70 vaatamist selle ajaga! Siit ka lootus siis et peatselt näeb jälle midagi sellist 😉
Noorte palvenädal 16.–23. märtsil
Noorte palvenädala teema on kogudus. Loengud saad alla laadida siit.
Jumala riik
Jumala riik ei tule välist tähelepanu äratades. Jumala armu evangeeliumi ennastsalgav olemus ei saa iialgi olla kooskõlas ilmaliku meelsusega. Need kaks põhimõtet on üksteist välistavad. «Maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast, et seda tuleb ära mõista vaimselt» (1.Kor.2,14)
Riik, mille alamana Jeesus maa peal elas, oli paheline ja inimest rõhuv. Kõikjal valitses karjuv ülekohus: väljapressimine, sallimatus ja julmus. Ometi ei üritanud Kristus uuendada ühiskonda. Ta ei rünnanud ametkondlikke ebakohti ega mõistnud hukka rahvavaenlasi. Ta ei astunud vahele võimukandjate tegevusele. Tema, kes on meie eeskuju, hoidis end lahus maisest võimust — mitte sellepärast, et Ta oleks olnud ükskõikne inimeste kannatuste suhtes, vaid sellepärast, et olukorra lahendus ei peitunud inimlikes ja välistes ümberkorraldustes. Ainus tõhus abi oli puudutada inimsüdant ja muuta see.
Kristuse riiki ei kuuluta välja seadusandliku võimuorgani otsus või maailma suurmeeste nõukogu; Tema riigi rajamine toimub siis, kui inimhinge istutatakse Püha Vaimu vahendusel Kristuse iseloom. «Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast» (Joh.1,12.13). See on ainus võim, mis saab inimkonda õilistada. Selle töö teostab inimlike vahendajate kaudu Jumala Sõna.
Jumala riigi töö ei sõltu tänapäevalgi neist, kes taotlevad maisete valitsejate ja inimlike seaduste tuge, vaid neist, kes kuulutavad inimestele Tema nimel vaimulikke tõdesid, mille ellurakendamine paneb nende vastuvõtjad koos Paulusega tunnistama: «Ma olen ühes Kristusega risti löödud! Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees» (Gal.2,19.20). Siis tahavad nad töötada inimeste heaks nii nagu Paulus, kes ütles: «Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!» (2.Kor.5,20).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
