Tsitaadid õndsatest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse. (Õp 28:14)
- Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel! (Ps 119:2.3)
- Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis. (Õp 14:21)
- Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad. (Js 30:18)
- Õnnis on inimene, kes nõnda teeb, inimlaps, kes selles püsib, kes peab hingamispäeva ega riku seda, ja kes hoiab oma kätt igast kurjast teost. (Js 56:2)
Jeesus inimesena
Jeesus talus alandust, häbi ja etteheiteid, mis õigusega oleks pidanud osaks saama patusele. Ta oli taeva Valitseja, Aukuningas, ta oli Isaga võrdne, kuid ikkagi riietas Ta oma jumalikkuse inimlikkusega, et inimlikkus võiks puudutada inimkonda ja jumalik võiks haarata kinni jumalikust. Kui Ta oleks tulnud inglina, ei oleks ta saanud koos meiega osa kannatustest, Teda ei oleks kiusatud kõiges samamoodi nagu meid, Tal ei saaks olla kaastunnet meie hädade suhtes. Ent Ta tuli meie inimlikkusse rüütatult, et ta võiks meie asendaja ja tagatisena võita meie eest kurjusevürsti ning teha meist oma teenete kaudu võitjad.
Kolgata risti varjus seistes täidab meie südant Tema armastuse sisendus. Kui vaatan Temale, kellest minu patud läbi tungisid, tuleb minu peale inspiratsioon ülevalt ning see inspiratsioon võib Püha Vaimu kaudu tulla igaühe peale teist. Kui te ei võta Püha Vaimu vastu, ei saa teil olla hinges Jumala armastust, kuid elava ühenduse kaudu Kristusega oleme täidetud armastuse, innukuse ja tõsise tahtega. EGW “Te saate väe”
Igavene kodumaa
Minu ees avati igavese maailma au. Ma tahan teile öelda, et taevas on seda võitlust väärt. Teie elu eesmärk peaks olema muutuda lunastatute, inglite ja Jeesuse, maailma Lunastaja sarnaseks. Kui me saaksime heita kasvõi ühe pilgu taevasele linnale, ei tahaks me enam kunagi maa peal elada. Kui ma näen ka siin maal kaunist maastikku, naudin ma alati heameelega looduse ilu. See tuletab mulle meelde Loojat. Kuid ma tean, et kui ma armastan Jumalat ning pean Tema käske, on mulle taevas valmis pandud veelgi suurem igavene au ja ilu.
Seal eemaldatakse meie silmadelt kate ning me näeme maailma ilu, mida me nüüd võime näha vaid mikroskoobis. Siis me vaatame taevaste ausse, kuid praegu oleme sunnitud kasutama teleskoopi. Kui patu kate meie silmilt eemaldatakse, näeme me Jumala, meie Issanda ilu – oo, kuivõrd lai uurimisvaldkond see saab olema! Teadlane võib lugeda loomise aruannet ning ükski kurjuse seadus ei tule teda eksitama. Ta võib kuulata looduse häälte muusikat ning ta ei kuule seal ühtegi kurbuse alatooni. Kõiges loodus võib ta näha üht käekirja – tohutus universumis on suurelt kirjutatud Jumala nimi. Ei maal, meres ega taevas pole märki haigustest.
Kujutlege päästetute kodumaad ning mõelge sellele, et see saab olema palju aulisem kui te iial ette kujutada suudate. Kõige kaunimas looduses, mida Jumal on teinud, näeme vaid kahvatut varju Tema aust.
Inimkeel on liialt puudulik, et kirjeldada õigete tasu. Seda teavad vaid need, kes seda on näinud. Ükski inimlik meel ei suuda kujutleda Jumala Paradiisi au. EGW “Usk, millest ma elan”
Jumala ligiolek
Ühes kõige kaunimas ja lohutavamas prohvetikuulutuses viitab Jesaja pilve- ja tulesambale, kujutades selliselt Jumala hoolitsust oma rahva eest suures lõpuvõitluses kurjuse jõududega: “Ja Issand loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks. Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:5, 6) EGW “Patriarhid ja prohvetid”