Auline tsitaat Piiblist
Üleskutsuv mõttetera
Toetu alati oma Päästjale! EGW “Pilk ülespoole”
Südame kangus
Hävitusinglist jäid maha laastatud paigad ja varemed. Ainult Gooseni maakond säästeti. Egiptlastele näidati, et maa on elava Jumala kontrolli all, et loodusjõud kuuletuvad Tema häälele ning et Temale sõnakuulelikud on kaitse all. …
Mooses teadis, et võitlus polnud veel lõppenud. Vaarao ülestunnistus ja tõotused ei tulenenud äkilisest meele- või südamemuutusest, vaid purskusid esile õuduse ja ahastuse sunnil. … Vaevalt oli kuningas hirmust toibunud, kui ta jälle südame paadutas. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
“Vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei lasknud Iisraeli lapsi minna – nagu Issand oli Moosese läbi öelnud.” (2Ms 9:35)
Usus toetudes tõotustele
Piibel on väärtuslik Jumala aed ning Tema tõotused on liiliad, roosid ja nelgid, mis seal kasvavad.
Oo, kuidas ma tahaksin, et kõik meist usaldaksid Jumala tõotusi! … Me ei tohi oodata erilist õnnetunnet arvates, et vaid selle olemasolu näitab, et Jumal on meiega rahul. Me peaksime meenutama Jumala tõotusi ja endale ütlema: “Ta on tõotanud seda mulle. Jumal laseb Pühal Vaimul minu peal puhata. Ta näitab mulle valgust, sest Ta on tõotanud: “Kui te midagi palute, paluge uskudes ja te saate selle.” Vaid usu läbi suudan kinni hoida Kristusest, oma Jõuallikast, ja olla Tema varju all. Tänan Sind, Jumal, et oled mulle andnud Päästja.”
Pühakiri tuleb vastu võtta kui Jumala sõnum meile; mitte ainuüksi kui kirjutatud, vaid ka kui räägitud sõna. Kristus ei osutanud kannatajatele tähelepanu vaid siis, kui Ta meie keskel elas. Läbi ajastute on Ta aidanud inimesi, kes usus oma murega Tema juurde tulevad. Issand ütles halvatule: “Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!” Ta ütles naisele Kapernaumas: “Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!” Kuid Ta ei öelnud seda ainult neile. Ta ütles need sõnad kõigile, kes tunnevad oma hingel patukoormat ja Tema juurest abi otsivad. (Mt 9:2; Lk 8:48)
Nii on kõikide Jumala tõotustega. Nende kaudu kõneleb Ta igaühele meist isiklikult, pöördudes otseselt meie poole. Just nende tõotuste kaudu annab Kristus meile oma armu ja väge. Need on lehed elupuult, mis on määratud “terviseks rahvastele”. (Ilm 22:2) Kui need vastu võtta, annavad need jõudu ning hingestavad kogu elu.
Riputage oma mälusaali seintele tahvlid Kristuse sõnadega. Need on palju hinnalisemad kui hõbe ja kuld. EGW “Usk, millest ma elan”
Head mõtted
Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Head mõtted
Kristuse seesmine tundmine teeb inimese kõlblikuks võtma vastu elukrooni, mis ei kao. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”