Peep ja Reet – Jõhvi VIDEO!
Video on Ida-Viru ASD kodulehelt ning vene keelsete subtiitritega!
Vaikivad kuulutajad
7 – 8. märtsil toimus Tartus Kirjandusevangelistide seminar. Seminari viis läbi Michael Hamilton Inglismaalt. Kõneleja kutsus üles kuulutama evangeeliumi raamatute kaudu.
Ellen G. White raamatus “Kirjandusevangelism” on rõhutatud selle töö tähtsust.
“Kirjanduse levitamist ei tohiks kauemaks hooletusse jätta.”
“Kui üldse leidub tööd, mida saaks teistest tähtsamaks pidada, siis on selleks meie trükiste toomine avalikkuse ette…”
“See on ülim töö, mida Issand praegu oma rahval teha palub.”
Need tsitaadid väljendavad selgelt, et see töö on väga oluline. Kõneleja nimetas raamatuid vaikivateks kuulutajateks. Samas need vaikivad kuulutajad kuulutavad püsivalt sama sõnumit. Neid võib ikka ja jälle riiulist võtta ja lugeda ja me teame, et Püha Vaim räägib nende raamatute lehekülgedel igale lugejale isiklikku jutlust.
Lugege läbi Ellen G. White`i raamat “Kirjandusevangelism” ja võtke osa sellest tööst, mis täidab suurt osa evangeeliumi viimisel kõigile inimestele.
Müüge raamatuid neile, kes ostavad; laenutage neile, kes ei taha osta; kinkige neile, kes ei suuda osta. 4. aprill on misjonipäev ja sel aastal on otsustatud sel puhul anda inimestele tasuta raamatut “Ajastute igatsus”. Kasuta seda võimalust ja telli omale tasuta raamatuid ning anna need edasi neile, keda soovid juhtida Jeesuse juurde. Raamat “Ajastute igatsus” on parim Piibli kommentaar, mis jutustab lugejale Jeesuse elust ja tegevusest.
“Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.” (2Kr 3:18) Aidakem inimestel vaadata Jeesusele, et nad leiaksid Temas omale Päästja, kes päästab mitte ainult selles elus, vaid ka igaveseks.
Kaido Kask
TASUTA RAAMAT
ADVENTISTIDE KOGUDUSTE EESTI LIIT
12. märts 2009
Armsad õed ja vennad!
Lisame täiendavat informatsiooni eeloleva misjonipäeva kohta.
Vastavalt Peakoosoleku üleskutsele toimuvad igal aastal misjonipäevad kogu maailmas. Balti unioon on valinud käesoleva aasta misjonipäevaks 4. aprilli. Misjonipäeva eesmärk on pakkuda igale koguduseliikmele võimaluse kinkida selleks valitud raamat vähemalt ühele oma lähedasele, sõbrale või tuttavale.
4. aprillil kingitavateks raamatuteks valisime E. G. White’i raamatud: „Ajastute igatsus“ eesti keeles ja «Деяния апостолов» vene keeles. Iga koguduseliige saab sel päeval neid raamatuid oma kogudusest tasuta nii palju kui ta vajab. Kui eesti keelt kõnelevatel koguduseliikmetel on vene keelt kõnelevaid sõpru ja vastupidi, siis mõelgem ka nendele.
Soovitame panna iga raamatu vahele lehekese infoga kohaliku koguduse kohta, et küsimuste või huvi korral oleks võimalik kontakti saada.
Kutsume teid üles korraldama sel päeval oma koguduses erilise misjonikoosoleku. Pange raamatud poodiumile välja, paigutage need kaunilt (nt püramiidina, ristina vms). Paluge jumalateenistuse ajal nendele raamatutele õnnistust, samuti inimestele, kes kinkimiseks raamatuid kaasa võtavad ning kelleni need jõuavad.
Misjoniraamatuid saavad kogudused selleaastase ürituse jaoks tasuta. Soovitame tutvustada seda plaani kogudusele ja küsida, kui palju keegi soovib raamatuid kinkida. Tellige neid mõningase varuga. Selleks, et need raamatud koos uute õppetükkidega kohale toimetada, palun esitage oma tellimused hiljemalt 18. märtsiks meie kirjandusosakonda.
Meie divisjon ja union soovivad tagasisidet sellest üritusest. Selleks palun teatage meile, kui palju inimesi osales, kui palju raamatuid kingiti, tehke pilte ja saatke neid ka meile. Julgustage inimesi selle päeva kogemustest pärast jutustama.
Jumala õnnistusi soovides
Tõnu Jugar,
AKELi president.
Kalju Johanson,
kirjandusosakonna juht
Tellige raamatuid koguduse kirjandustöö juhilt või pastorilt ja siis me tellime need Tartust. Raamatuid saab tasuta ja nii palju kui vaja. Mõelge valmis, kellele tahaksite neid kinkida ja andke teada, mitu raamatut soovite.
Kaido Kask
Roheline Draama
SINA ja MINA elame siin tänapäevases asjademaailmas sõltumata sellest, mis vanuses me oleme.
12. aprillil (kellaaeg täpsustamisel) toimub Põltsamaal Mari lasteaia ruumides üritus “Roheline Draama”. Siinse Rohelise Draama – programmi „Sina ja mina asjade maailmas“ eesmärgiks on äratada mõtteid ja arutelu asjade mõjust meie eludele ja keskkonnale ning panna ka mõtlema enese tarbimispõhimõtete ja –harjumuste üle. Tule ise ning võta ka sõber kaasa! 😉
Rohelist Draamat teevad: Helena Kolga ja Ragnar Kekkonen.
Taanieli raamatu õppimine
Reedel, 24. novembril kell 18.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Jeesuse teenistuse algus Galileas”.
Hingamispäeval, 25. novembril kell 11.00 Taanieli raamatu 10. ptk “Taanieli kohtumine Kristusega” – kõneleb Rein Kalmus.
Minu isa, meie Isa
Igaühele pole antud sündida aadlisoost, mis iseenesest polegi teab mis õnnetus. Minu isa oli lihtne kingsepapoeg. Ta oli pere vanim laps ja 17-aastaselt emata jäädes pidi ta oma noorema õe ja venna eest hoolitsema, et need kaela kandma hakkaksid.
Isa noorpõlv jäi maailmasõja aegadesse ja kitsad olud ei võimaldanud hariduse vagu pikalt künda. Hea, et kuus talve õnnestus siiski koolipingis istuda. See aga ei seganud minul oma kõrghariduse juures mitte kunagi isale alt üles vaatamast. Kuni lõpuni.
Isa oli hea südamega mees. Maailma asjadest rääkides võis ta väga emotsionaalseks minna ja valju häälega „maailma ära parandada“. Sagedased need parandamised siiski polnud. Enamasti nägin teda ikka vaikselt istumas ja oma mõtteid heietamas. Oma südameasju jagas ta teistele põhjamaalasele tavapärase ahtrusega.
Kord oleks see sissepoole elamine võinud talle saatuslikuks saada. Poolteist aastat pärast abikaasa surma jõudis isa teise infarktieelse seisundini. Kui valu enam kannatada ei jõudnud, ei haaranud ta telefoni järele, vaid pani harjumuspäraselt oma pintsaku selga ja asutas haigla poole minema. Kaks kilomeetrit tuli selleks maha käia. Paar korda sundis valu teda kõnniteeäärsele murule istuma, kuid pisut hinge tõmmanud, komberdas ta sihikindlalt edasi. Kohale jõudis. Kui ta oli esimesele valges kitlis töötajale oma loo ära rääkinud, läks personalil äkki väga kiireks. Arst pahandas isaga maamehe kombel, kuid kolme nädalaga tõstis ta taas jalule.
Isa lemmikajaviide oli maalimine. Kunstiandi ilmutas ta juba noorpõlves, kuid õppimisvõimalusi polnud. Nii kandiski ta kogu elu tiitlit “harrastuskunstnik”. Oma õlimaalidega rõõmustas ta sadu inimesi, kelle seinu need pildid kaunistama jäid. Kunstiharrastuse tipphetk oli tema jaoks ilmselt üks harrastuskunstnike näitus, millel isa astus üles mitme koopiaga. Tuntuim nende seas oli „Mona Lisa“. Jah, ikka seesama Leonardo da Vinci „La Gioconda“. Väga hästi õnnestus. Näitusele läks sellest pildist küll teine variant. Esimene ei tulnud nii hea ja selle ristisid lapsed „Moonaküla Liisaks“. See kõlbas kodus vaatamiseks.
Mäletan näituse avamist, kui koopiameistri “Monat” tutvustati. Isa seisis pildi kõrval ja oli silmnähtavalt kohmetu. Aga tema silmades oli sügav sära ja suul muhe naeratus.
Usulise huvi sai isa oma emalt. See jäi kestma kogu eluks. Kirikust ei puudunud ta ilma mõjuva põhjuseta kunagi. Oma kodulinna adventkoguduse tegemistes osales isa mitmes ametis, algusaegadel aga põhiliselt organistina. Selleski vallas oli ta iseõppija, kuid sai harmooniumi tallamisega kenasti hakkama. Nii kaua, kuni tuli tema oma poeg ja organisti ameti üle võttis. Aga isa tundis sellest ainult rõõmu – mina pidin kasvama ja tema kahanema.
Varsti saab juba 10 aastat, kui isa lahkus igaviku radadele. Elu on mind õpetanud, et mälestus lähedasest inimesest on alati kokku põimitud igatsusega…
Isadepäev. Huvitav, kui paljud sellel päeval Jumala peale mõtlevad? Algab ju Piibli kõige tuntum palve, mida paljud inimesed peast oskavad tsiteerida, sõnadega: „Meie Isa, kes sa oled taevas…“
Miks ikkagi Isa, mitte aga Ema? Jumal ju pole mees või naine. Olen vahel mõelnud sellele küsimusele ja alati jõudnud vastuseni, et selline nimevalik johtub minevikuaegade meestekesksusest. Kui Jumal inimest kõnetab, siis tuleb Ta alla inimese tasandile. Kuigi Jumal sooviks, et inimene õpiks alati arvestama Jumala tahtega ja mõtteviisiga, arvestab Kõigekõrgem sageli inimese arusaamade ja mõtteviisiga, sest nii on kergem ennast mõistetavaks teha.
Isa roll on läbi aegade olnud peret koos hoida, toita ja kaitsta. Isa on olnud traditsiooniliselt perekonna juhi staatuses ja eks need omadused sobivad ju väga hästi ka Jumalat iseloomustama. Teisalt nimed, mida kasutatakse Kolmainu Jumala liikmete kohta – Isa ja Poeg – kõnelevad meile suhetest. Suhted nagu perekonnas, kus domineerivad armastus, sõbralikkus, täielik üksteisemõistmine ja absoluutne koostöö. Praegusaja ühiskonna kontekstis kõlab see idealistilikuna, kuid Jumal ju esindabki kõikide väärtuste kõrgeimat ideaali.
Meie Isa, kes on taevas, on inimesele alati kättesaadav. Tema süda on alati inimesele avatud. Tema jõule ja tarkusele võib igaüks alati toetuda. Ja kuigi vahel pole Tema teid kerge mõista, võime siiski elada teadmises, et Isal on tõeliselt avar süda. Koos Temaga oma elurännakut kõndides võime iga päev elada usus, lootuses ja armastuses. Ja need lähedased perekondlikud suhted Jumala endaga ei muutu kunagi üksnes mälestusteks.
Soovin Sulle, hea lugeja, kaunist isadepäeva, mõeldes enda isale ja ka meie Isale!
Rein Kalmus
