Usaldus raskustes
Jumal juhtis heebrealased mägedevahelisse orgu mere kaldal, et nende päästmise kaudu näidata oma väge ja alandada Jumala rahva rõhujate uhkust. Jumal oleks võinud nad päästa ükskõik millisel viisil, kuid Ta valis sellise tee, et karastada nende usku ja kinnitada nende usaldust Temasse. Rahvas oli väsinud ja hirmunud, kuid kui nad poleks Moosese käsu peale liikvele läinud, poleks Jumal saanud avada nende ees teed.
Astude sõna otseses mõttes vette, väljendasid nad usku Moosese kaudu esitatud Jumala sõnasse. Nad tegid kõik võimaliku ja siis lõhestas Iisraeli vägev Jumal nende jaoks mere ning valmistas neile edasimineku tee.
Selles läbielus peitub suur õppetund kõigi aegade jaoks. Kristlase elus on sageli ohte ja näib, et kohustusi täita on raske. Kujutlusvõime maalib pilte eelolevast ähvardavast hukkumisest ning seljataga varitsevast orjapõlvest või surmast. Ometi lausub Jumala hääl selgesti: “Minge edasi.” Me peaksime sellele korraldusele kuuletuma ka siis, kui meie silmad ei suuda pimedusest läbi näha ning kui meie jalgu uhuvad külmad lained. Edasiminekut tõkestavad takistused ei kao niikaua, kui kõhkleme ja kahtleme. Need, kes kavatsevad sõnakuulelikuks hakata alles siis, kui kõik ebakindlus kaob ning ainuski ebaõnnestumine või lüüasaamine ei ähvarda, need ei hakka sõnakuulelikuks iialgi. Uskmatus sosistab: “Oodakem, kuni takistused kõrvaldatakse ja nähtavaks saab selge tee.” Usk aga kutsub meid julgelt edasi minema, lootes kõik ja uskudes kõik.
Pilv, mis oli egiptlaste jaoks pimedus, oli heebrealaste leerile heledaks valguseks, ujutades oma säraga üle nende ees avaneva tee. Sarnaselt kogeb uskmatu Jumala juhtivust kui pimedust ja lootusetust, Jumalat usaldav inimene aga näeb selles valgust ja rahu. Jumal võib juhtida meid küll läbi kõrbe või mere, kuid Tema tee on alati kindel tee. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Elu kui tunnistus
Üks kõige edukam moodus võita inimlapsi Jumalale on Tema iseloomu jäljendamine igapäevases elus. Meie mõju teistele ei sõltu nii palju sellest, mida ütleme, vaid kes me oleme.
Inimesed võivad arvustada meie mõttelaadi ja trotsida seda, nad võivad eitada meie üleskutseid, kuid omakasupüüdmatu armastusega täidetud elu on tunnistus, millele ei saa vastu vaielda. Põhimõttekindlal elul, millele on omane Kristuse alandlikkus, on vastupandamatu vägi. EGW “Ajastute igatsus”
Jumala Sõna avardav mõttetera
Jeesus kutsub: “Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” Need, kes joovad sellest elavast veest, ei janune rohkem. EGW “Elu tänasel päeval”
Üleskutsuv tsitaat Piiblist
“Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.” (Rm 12:2)
Õpetusi eluks
Piibel on teejuht, mis peab lahendama paljusid probleeme, mis kerkivad isekate kalduvustega meeltesse. See on Jumala tarkuse peegeldus, mis ei sisalda üksnes suuri ja olulisi põhimõtteid, vaid annab ka praktilisi õpetusi eluks ja inimeste käitumiseks kaasinimestega. Selles on pisikesed üksikasjad, mis otsustavad meie suhte Jumala ja üksteisega. Siin on ilmutatud täielikult Jumala omadused ja tahe Jeesuse Kristuse isikus ning on määratud inimese kohustus teenida siira südamega Jumalat ja küsida igal sammul: “Kas see on Issanda tee?” …
Kõik, kes tahavad kristlikku iseloomu täiustada, peavad kandma Kristuse iket. Kui nad tahavad istuda Kristuse Jeesusega koos taevastes eluasemetes, siis peavad nad siin maa peal Temast õppima. Meie loomus vajab distsipliini. Nad peavad olema kooskõlas Jeesuse Kristuse olemusega, et Tema võiks täide viia kõik hea, mida Ta kavandab nende heaks, kes alistuvad Talle, et nende iseloom võiks saada Tema järgi vormitud. Suur Õpetaja kannab sama iket iga hingega, kes võtab vastu Tema ikke. EGW “Pilk ülespoole”
Põltsamaa koguduses ordineeriti kaks uut kogudusevanemat
Hingamispäeval, 25. jaanuaril ordineeriti Põltsamaa koguduses kaks uut kogudusevanemat. Senine kogudusevanem Juss Maurer jätkab koguduse peavanemana.
Põltsamaa koguduse pastor Andres Ploompuu ütles uute kogudusevanemate ametisseastumise kohta, et seni kogudust teeninud Juss Maureri kõrvale oli vaja ka nooremaid kogudusevanemaid. „Juss on ise mõista andnud, et ega ta nooremaks ei jää ja vaja oleks järelkasvu. Juss on koguduses armastatud, väärikas ja staažikas kogudusevanem ja koguduse käsiraamat näeb ette, et kui koguduses on mitu vanemat, siis üks neist on peavanema rollis.“
Kui Juss oli oma mõtte avaldanud ja ka kogudus oli seda meelt, et koguduses võiks veel vanemaid olla, jäi Andrese sõnul üle leida inimesed, keda kogudus selles rollis näeks. „Koguduse usalduse osaliseks said kaks tublit ja kogudusse palju panustanud meest: Märt Maurer ja Kalle Daniel.“ Andres kirjeldas, et mõlemad olid esialgu selle ettepaneku suhtes ettevaatlikud, kuid „nad olid nõus sellele kutsele vastama, kui teine on nõus. Märt oli nõus, kui Kalle oli nõus ja Kalle oli nõus, kui Märt oli nõus.“
Andres, kes teenib Põltsamaa kogudust veel kuu aega, sõnas, et tal on hea meel lahkuda sellise positiivse sammuga. „Mõlemad värsked kogudusevanemad on tublid pereisad ja valmis koguduses juhtivaid rolle üle võtma. Mul on selle üle siiralt hea meel.“
Märt ütles, et praegu on olukord tema jaoks veel uus. „Me oleme Kallega praegu veel õpipoisid ja ei pea kohe väga suurt vastutust kandma. Loodan, et meie rollid loksuvad aja jooksul paika.“ Kalle lisas, et kogudusevanemal on vastutusrikas roll, sest ta peab olema eeskujuks koguduseliikmetele, olema jumalakartlik ja ustav oma töös. „Oluline on teha koostööd pastoriga ja olla toeks koguduseliikmetele. Vajalik on ka koguduse esindamine väljaspool kohalikku kogudust.”
Kalle kirjeldas Põltsamaa kogudust kui ühtehoidvat ning väljendas usku, et koostöö kolme kogudusevanema vahel saab olema hea. „Kuna Jussil on suur kogemustepagas kogudusevanemana, siis on meil Märdiga temalt palju õppida. Noorema põlvkonna esindajatena aga saame meie omalt poolt pakkuda värskeid ja uuenduslikke ideid.” Märt sõnas koostöö kohta, et ülesanded ja rollid kolme kogudusevanema vahel leiavad aja jooksul endale täitjad. „Küll need asjad tulevad jooksvalt ja vajaduspõhiselt. Leiame Kallega oma koha ja toimetame ikka edasi.” Kalle lisas, et näeb kogudusevanemana enda peamiste ülesannetena hoida ja armastada oma kogudust. „Soovin teenida Jumalat ja kohalikku kogudust mulle antud talentidega nii jumalateenistuste korraldamises kui ka erinevate ürituste planeerimisel ja läbiviimisel.”
Head mõtted
Kristuse armastus seob Tema pere liikmed üksteisega ja seal, kus ilmneb selline armastus, on tegemist jumaliku sugulusega. “Sest igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat.” (1Jh 4:7) EGW “Ajastute igatsus”
Ülevaim armastus
Milline piiritu armastus, et meie, patused ja võõrad, pääseme jälle Jumala juurde ja Tema perekonna liikmeteks. Võime kõnetada Teda hella nimega: “Meie Isa!”
Kogu see isalik armastus, mis sugupõlvest teise on voolanud inimsüdamest; kõik helluse allikad, mis on tunginud inimhingedesse, on vaid väike oja Jumala armastuse ääretu ookeani kõrval. Keel ei suuda sellest jutustada ega sulg kirjeldada. Te võite juurelda selle kallal iga päev oma elus; võite uurida usinalt Piiblit, et seda mõista; võite koguda kõik Jumalalt teile antud annid – siiski jääb see teema ammendamatuks. Võite uurida seda armastust kaua, siiski ei või te mõista täielikult Jumala armastuse pikkust ja laiust, kõrgust ja sügavust, mille Ta välja valas, andes oma Poja surma maailma eest. Kui me uurime Piiblit ja mõtleme Kristuse elust ja lunastusplaanist, avanevad need suured teemad meie mõistusele üha rohkem ja rohkem.
Kristus tuli Jumalat maailmale ilmutama armastuse, halastuse, helluse ja kaastunde Jumalana. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
