Kutse pulmapeole
Issand Jumal on valmistanud pidusöögi kogu inimkonnale. Seda kujutatakse tähendamissõnas suure õhtusöögipeona, kus on ruumi igale hingele. Kõik võivad sellel õhtusöögil nautida taevast pidusöömaaega, milleks on evangeelium. See pidu on avatud kõigile, kes selle vastu võtavad. Kõik on kutsutud ja oodatud. …
Kõik, kes võtavad osa pulmapeost, evangeeliumi pidusöögist, ütlevad selle teoga, et nad on võtnud Kristuse oma isiklikuks Päästjaks. Nad kannavad Tema eristavat riietust. Nad on vastu võtnud tõe, nagu see on Jeesuses, Kristuse õiguse rüü. Kristust austavad ainult need, kes kutse vastu võtavad: “Tulge, sest kõik on valmis, tulge Talle pulmapeole.” Nad panevad selga valge linase rüü – puhta, püha iseloomu -, näidates, et nad ei ela enam vana inimese elu, mida nad teadmatuses elasid.
Kõik, kellele on näidatud Sõna valgust, on äärmiselt soodsas olukorras. See sõna on eluleib neile, kes seda söövad. “Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: “Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele!”” (Lk 10:21) EGW “Pilk ülespoole”
Vana Testamendi tsitaadid armastusest
Vanas Testamendis Piiblis on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb. Meie eesõiguseks on Tema armastusele vastata.
- Mina, Issand, armastan õiglust, vihkan röövimist ja nurjatust. (Js 61:8 )
- Sest Issand on õiglane, ta armastab õiglust; õiged saavad näha ta palet. (Ps 11:7)
- Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. (Õp 10:12)
- Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast. (Õp 16:6)
- Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend. (Õp 17:17)
Mõtlemapanev mõttetera
Lootusrikas tsitaat Piiblist
Näide Kristusest kui nurgakivist
Ühenduses Kristusega, elava kiviga, saavad kõik, kes sellele alusele ehitavad, elavateks kivideks. Paljud inimesed võivad oma jõupingutustega end tahuda, poleerida ja kaunistada; kuid nad ei saa muutuda “elavateks kivideks” siis, kui nad pole ühenduses Kristusega. Ilma selle ühenduseta ei saa ükski inimene päästetud. …
Nende jaoks, kes “ei kuula sõna”, on Kristus pahandusekaljuks. Kuid “kivi”, mille hooneehitajad põlgasid, sai “nurgakiviks”. Kõrvalejäetud kivina talus Kristus oma maapealse elu jooksul põlgust ja solvanguid. “Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud valude mees ja haigustega tuttav … ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast!” (Js 53:3) Kuid Tema austamise aeg lähenes. Ülestõusmise läbi surnuist kuulutati Ta “Jumala Pojaks väes” (Rm 1:4)
Oma teisel tulemisel ilmub Ta taeva ja maa Issandana. Need, kes olid valmis Teda risti lööma, tunnustavad kord Tema suurust. Terve universumi ees saab hüljatud kivist nurgakivi. EGW “Ajastute igatsus”








