Rõõmusõnum Kristuselt
Õiguse Päikese valgus peab paistma heades tegudes – tõe sõnades ja pühades tegudes.
Kristus, Isa auhiilguse paistus, tuli maailma selle valgusena. Ta tuli, et esitada inimestele Jumalat ning Tema kohta on kirjutatud:
Naatsareti sünagoogis ütles Ta: “Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.” (Lk 4:18-19) See oli töö, mida Ta käskis oma jüngritel teha. “Teie olete maailma valgus,” ütles Ta. “Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.” (Mt 5:14, 16) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Olla Jumala laps
Jumala lapse staatus ei ole midagi niisugust, mille võime ise omandada. Ainult neile, kes võtavad vastu Kristuse oma Päästjaks, antakse meelevald saada Jumala lasteks. Patused ei saa mitte mingisuguse oma jõu abil end patust vabastada. Selle jaoks peavad nad otsima kõrgemat Väge.
Ainult Kristusel on vägi südant puhtaks teha. See, kes otsib andestust ja vastuvõtmist, saab öelda üksnes nii: ” Mul endal ei ole midagi, haaran vaid sinu ristist kinni.”
Lapse staatuse tõotus on antud kõigile, kes “usuvad tema nimesse”. Igaüks, kes tuleb usus Jeesuse juurde, saab andestuse. Kohe, kui kahetsev inimene vaatab Päästja poole, et saada abi patust pöördumiseks, alustab Püha Vaim südames oma muutvat tegevust. “Kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks.” (Jh 1:12) EGW “Jeesuse sarnaseks”
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
- Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
- Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
- Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
- Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
- See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”








