Tõene mõttetera

Kristuse veri on valatud kogu inimkonna eest. EGW “Te saate väe”
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
- Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
- Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
- Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
- Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
- See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”
Tsitaadid õndsatest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel. Sa sööd siis oma käte vaevast, sa oled õnnis ja su käsi käib hästi. (Ps 128:1.2)
- Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati. (Ps 84:5)
- Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal. (Ps 106:3)
- Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. (Ps 40:5)
- Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale, kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on, kes on ustav igavesti. (Ps 146:5.6)
Igavikuks valmistumine
Evangeelium seostub valguse ja eluga. Kui poleks üldse päikesevalgust, siis kõik taimestik hukkuks ning inimelu ei saaks eksisteerida. Kõik loomad sureksid. Me kõik peame arvestama sellega, et ühelgi alal ei tohi olla liialdamist. … Me valmistume tulevikuks, surematuks eluks taevariigis. Me loodame, et teeme oma tööd suure, võimsa Arsti valguses ja väes. Kõik peavad tegema oma ennastohverdava osa. Igaüks meist peab Kristuselt õppima.
Meie töö on hoolikalt uurida ning olla meie Päästja plaaniga kooskõlas. Ta oleks võinud lasta inglite hulkadel näidata oma tõelist vürstlikku iseloomu, kuid Ta jättis kõik kõrvale ja tuli meie maailma inimlikkusega riietatult, et kannatada inimlikkuses kõiki kiusatusi, millega inimest kiusatakse. Ta oli kõigis asjus kiusatud nagu inimesed, et Ta saaks näidata, et meil on võimalik olla võidukad võitjad – üks Kristusega nagu Kristus on üks Isaga. “Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse.” (Jh 1:11.12) EGW “Pilk ülespoole”







