Olukorrast olenemata
Olukorrad võivad lahutada sõpru, mäslevad merevood võivad meie ja nende vahel rulluda. Kuid mitte ükski asjaolu ega mitte ükski vahemaa ei saa meid lahutada Päästjast.
Ükskõik kus me võime olla, on Tema meie paremal käel aitamas, hoolitsemas, toetamas ja lohutamas. EGW “Tervise teenistuses”
Selgitav tsitaat Piiblist
“Ja ometi oled sa meie keskel, Issand! Meile on pandud sinu nimi, ära jäta meid maha!” (Jr 14:9b)
Head mõtted
Lunastaja armastus seob südamed üksmeeles kokku. EGW “Ajastute igatsus”
Hiline vihm
Idamaadel külvi ja lõikuse ajal langevat varast ja hilist vihma sümbolitena kasutanud heebrea prohvetid ennustasid sel viisil vaimuliku armu erilist väljavalamist Jumala koguduse peale. Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varane vihm ning selle tulemused olid aulised. … Kuid maailma lõikuse eel on meile tõotatud teine eriline Vaimu väljavalamine, et valmistada kogudust Inimese Poja tulekuks. See Vaimu väljavalamine on hiline vihm.
Hiline vihm, mis on vajalik vilja lõplikuks küpsemiseks, sümboliseerib vaimulikku armu, mis valmistab kogudust ette Inimese Poja tulekuks. Kuid kui varane vihm pole langenud, pole ka elu. Rohelised võrsed ei ilmu. Kui varane vihm pole oma tööd teinud, pole hilisel vihmal seemet, mida valmistada lõikuseks. …
Iga inimene peab mõistma oma vajadusi. Süda tuleb puhastada kõigest roojasest, et teha ruumi Jumala Vaimu jaoks. Apostlid valmistusid nelipühipäevil Vaimu väljavalamiseks pattude tunnistamise ja kõrvaleheitmisega, innuka palve ja pühendumisega. Sama töö tuleb teha ka nüüd, kuid palju suuremas ulatuses.
Me ei tohi eemale tõugata armu, mille on toonud varane vihm. Vaid need, kes elavad valguses, saavad veelgi suuremat valgust. Kui me ei viljele päevast päeva kristlikke voorusi, ei tunne me ära Püha Vaimu avaldumist hilise vihma ajal. See võib langeda kõikide südametele meie ümber, kuid me ei hooli sellest ega taha seda vastu võtta. EGW “Usk, millest ma elan”
Piiblisalm
“Issand Jumal on minu jõud.” (Ha 3:19a)
Tõene tsitaat Piiblist
“Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus.” (Ps 118:27)
Messia tulek
Kristuse esimese tuleku ajal võinuks püha linna preestrid ja kirjatundjad, kellele Jumala prohvetlik sõna oli usaldatud, märgata aja märke ja kuulutada Messia tulekust. Miika ennustus osutas Tema sündimiskohale ja Taaniel ilmutas Tema tuleku aja. Jumal oli andnud need ettekuulutused juudi juhtide valdusse. Sellepärast ei võinud nad millegagi vabandada, et nad ei teadnud ega kuulutanud rahvale Messia tulekust. Nende teadmatus oli patuse hoolimatuse tagajärg. /…/
Kogu rahvas oleks pidanud valvama ja ootama, et olla valmis esimesena Maailma Vabastajat vastu võtma. Kuid vaata, kaks väsinud rändurit Naatsareti küngastelt kõnnivad piki Petlemma kitsast tänavat kogu pikkuses kuni linna idapiirini välja, otsides asjatult ööbimispaika. Ükski uks pole avatud neid vastu võtma. Viimaks leiavad nad viletsas majas puhkepaiga ja seal sünnib maailma Vabastaja.
Ei olnud mingit märki sellest, et Kristust oodatakse või valmistutakse Elu Vürsti tulekuks. Hämmastunud sõnumitooja taevast kavatseb minna häbiväärse teatega taevasse tagasi. Kuid siis näeb ta rühma karjaseid, kes hoiavad öösel karja, arutledes tähistaevast vaadeldes Messia tulekust maa peale. Nad igatsevad maailma Lunastaja ilmumist. Siin on rühm, kes on valmistunud vastu võtma taeva sõnumit. Ja äkki ilmub ingel karjastele ja kuulutab neile suurt rõõmu.
Oo, milline õpetus on selles Petlemma imelises jutustuses! Kuidas õhutab see meid ettevaatusele, et ajamärgid meie patuse hoolimatuse pärast ei jääks tundmatuks, nii et me ei tunne oma võimaluste aega. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Teed valgustav mõttetera
Taevase valguse eredad kiired säravad su teel, kallis sõber, ja ma palvetan, et sa kasutaksid oma võimalusi. Võta vastu ja pea kalliks igat taevast saadetud kiirt, siis muutub su rada üha selgemini nähtavaks, kuni saabub täiuslik päev. EGW “Usk, millest ma elan”