Õpetaja ja aitaja
Kristus tuli meie maailma teadlikuna rohkem kui inimlikust suurusest, et teostada töö, mille tulemused pidid ulatuma igavikku. Kust võis Teda leida, kui Ta seda tööd tegi? Kalur Peetruse kodust. Jaakobi kaevu äärest, rääkimas Samaaria naisele elavast veest. Üldiselt õpetas Ta vabas õhus, aga mõnikord ka templis, sest Ta käis juutide kogunemistel. Kuid kõige sagedamini õpetas Ta mäeveerul või kaluripaadis istudes. Ta tuli nende tagasihoidlike kalurite ellu. Tema kaastunne oli abivajajate, kannatajate ja põlatute poolt ning Ta kütkestas paljusid.
Kui lunastusplaan koostati, siis otsustati, et Kristus ei ilmu oma jumalikus olemuses, sest siis ei saaks Ta õnnetute ja kannatajatega suhelda. Ta pidi tulema vaese inimesena. Ta oleks võinud ilmuda vastavalt oma kõrgele seisusele taevastes õuedes, aga ei, Ta pidi jõudma inimeste kannatuste ja vaesuse kõige suurematesse sügavustesse, et koormatud ja pettunud võiksid Tema häält kuulda. EGW “Te saate väe”
Julgustav tsitaat Piiblist
“Ma annan neile südame mõistmiseks, et mina olen Issand. Siis on nemad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks, sest nad pöörduvad minu poole kõigest südamest.” ( Jr 24:7)
Mõtlemapanev mõttetera
Kristlane avab hingeakna, et Õigusepäike sealt sisse võiks paista. EGW “Usk, millest ma elan”
Piiblisalm
“Rahu Jumal olgu teie kõikidega!” (Rm 15:33)
Näide Joosepi elust Egiptuses
Joosep jäi lihtsaks ja ustavaks Jumalale. Iga päev nägid ta silmad pahesid ja kõrvad kuulsid ahvatlusi, kuid ta ei nõustunud neid vaatlema ja kuulama. /…/ Oleks ta püüdnud põhimõtteid salata, oleks ta kiusatustele järele andnud. Ta ei häbenenud oma isade usku ega püüdnud varjata tõsiasja, et ta oli Issanda teenija.
Silmapaistev kordaminek kõigis Joosepile antud kohustustes polnud otsene ime, vaid jumalik õnnistus, mis kroonis Joosepi töökust, hoolikust ja tarmu. Joosep tunnistas, et tema edu pandiks oli Jumal ning isegi tema ebajumalaid teeniv isand tunnistas sama. Ent edu poleks tulnud ilma püsiva, läbimõeldud tegutsemiseta. Jumal sai austatud oma sulase ustavuse läbi. Jumal soovis, et Jumalasse uskuja erineks südamepuhtuse ja aususe poolest ebajumalakummardajatest ning et taevase armu valgus saaks paista paganliku pimeduse keskel. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Õiguse Issand ja Päästja
Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele. Ärgu keegi häbenegu tunnistada Kristust oma Päästja, nõuandja, teejuhi ja äärmiselt suure tasuna. Kas me kaotame midagi? Pidagu meeles need, kel on kiusatus valida maailm, püüda saavutada maailma tunnustus, et kui nad ei vali Kristust siin, siis ei tunta neid taevas. Kiusatud hing, keda sina oled valinud oma juhiks? …
“Mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist. Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud.” (Fl 3:7-12)
Tule Kristuse juurde niisugusena nagu sa oled – nõrga, abitu ja surevana. Anna end tervenisti Tema halastuse hooleks. Pole ühtki probleemi ei sees- ega väljaspool, mida Tema jõuga ei saaks võita. Pole loomust, mida Kristus ei suudaks alistada, pole ühtki nii ägedat meelelaadi, mida Tema ei suudaks summutada, kui süda on Tema kätte antud. Meil on kõikvõimas Päästja. EGW “Pilk ülespoole”
Mõttetera Jumala Sõnast
Uus taevane valgus paistab Jumala Sõnale ja valgustab seda nii, nagu oleks iga täht kullaga karratud. Jumal ise on rääkinud mõistusele ja südamele ning teinud Sõnast vaimu ja elu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Uus ja vana
Igal ajastul on toimunud tõe uus areng, Jumala sõnum on antud just selle põlvkonna inimestele. Kõik vanad tõed on olulise tähtsusega; uut tõde ei saa vanast lahutada, uus avardab vana. Ainult siis, kui mõistame vanu tõdesid, võime aru saada uutest.
Kui Kristus soovis selgitada jüngritele oma ülestõusmise tõde, siis Ta hakkas peale “Moosest ja Prohvetitest” ja seletas “neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib”. (Lk 24:27) Ent uues ilmutuses särav valgus tõstab vana tõe kõrgele. See, kes heidab kõrvale või ignoreerib uut, ei ole tegelikult vana omandanud. Tema jaoks kaotab see oma elustava väe ja muutub üksnes elutuks vormiks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
