Olla Jumala laps
Jumala lapse staatus ei ole midagi niisugust, mille võime ise omandada. Ainult neile, kes võtavad vastu Kristuse oma Päästjaks, antakse meelevald saada Jumala lasteks. Patused ei saa mitte mingisuguse oma jõu abil end patust vabastada. Selle jaoks peavad nad otsima kõrgemat Väge.
Ainult Kristusel on vägi südant puhtaks teha. See, kes otsib andestust ja vastuvõtmist, saab öelda üksnes nii: ” Mul endal ei ole midagi, haaran vaid sinu ristist kinni.”
Lapse staatuse tõotus on antud kõigile, kes “usuvad tema nimesse”. Igaüks, kes tuleb usus Jeesuse juurde, saab andestuse. Kohe, kui kahetsev inimene vaatab Päästja poole, et saada abi patust pöördumiseks, alustab Püha Vaim südames oma muutvat tegevust. “Kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks.” (Jh 1:12) EGW “Jeesuse sarnaseks”
Tsitaadid armastusest Pauluse kirjades kogudustele
Piiblis Pauluse kirjades kogudustele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Paulus avardab armastuse mõistet ja selgitab, milline peaks olema inimeste omavaheline armastus.
- Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. (Hb 10:24)
- Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. (Jk 1:12)
- Et te olete kuulekuses tõele oma hinged puhastanud siiraks vennalikkuseks, siis armastage raugematult üksteist puhtast südamest! (1Pt 1:22 )
- Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat ja austage kuningat! (1Pt 2:17)
- Kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust. (1Pt 3:10)
Andestus Kristuse teenete kaudu
Inimesed võivad öelda: “Ma annan andeks kõik, mis sa minu vastu oled teinud”, kuid nende andestus ei kustuta ühtki pattu. Ent Kolgatalt kostab kõikvõimas hääl. “Mu poeg, mu tütar, sinu patud on sulle andeks antud.” Üksnes neil sõnadel on vägi ja see äratab tänulikus südames tänu. Meil on Vahemees. Andestuse jaoks on ainult üks tee ja see tee on alati avatud ning selle kaudu valatakse meie peale rikkalikult jumalikku halastust ja andestust. …
Kristusel ei olnud endale lepitust vaja. See oli inimese jaoks, kõik inimese heaks. … Tema hingepiina sügavus oli võrdväärne Tema iseloomu väärikuse ja suursugususega. Me ei mõista ega taipa veatu Jumala Talle kannatuste suurt valu enne, kui tunneme, kui sügavast august meid välja tõmmati ja kui ränk on patt, milles inimkond süüdi on ning haarame usus kinni täielikust ja terviklikust andestusest.
Siin jäävad tuhanded hätta. Nad ei usu tõeliselt, et Jeesus andestab neile isiklikult. Nad ei võta Jumalat tema sõnast. Ta on kinnitanud meile, et Ta on ustav, tõotades meile andestada ja jääda oma Seaduse juurde. Tema halastus ei ole mingis mõttes puudulik. Kui ahelas oleks üks puudulik lüli, siis oleksime lootusetult oma pattudes hukkunud. … Selles pole ühtki viga, mitte ühtki puuduvat lüli. Oo, kallis lunastus! Miks me ei rakenda seda olulist tõde täielikumalt oma ellu? Kui selge see on, et Jumal andestab Kristuse pärast meile – mulle, just mulle – sel hetkel, mil me Teda elavas usus palume, uskudes, et Ta on täielikult suuteline seda tegema. EGW “Pilk ülespoole”








