Lunastaja
Aadama ja Eeva patt tekitas Jumala ja inimese vahele kohutava eraldatuse. Kristus astub langenud inimese ja Jumala vahele ning ütleb inimesele: "Sa võid ikka Isa juurde tulla. Välja on mõeldud…
Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemistega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. Fl 4:6,7
Möödunud pooleteise nädala jooksul on Põltsamaa kogudus igal õhtul käinud koos palvetamas. Istusime väikeses hubases ringis ning viisime oma südame õhkamised Jumala ette. Seekordne palveaeg põhines vaimuviljadel.
Kõigepealt lugesime igale päevale vastava osa E.G. White sulest. Seejärel olid meie ees seinale projekteeritud palveteemad, mille eest igaüks sai palvetada. Alustasime tänu ja kiitusega, seejärel palvetega isiklike vajaduste pärast, hiljem eestpalved, misjonitöö, palve paarikaupa ning kõige lõpuks ühine tänulik lõpupalve. Iga palveteema all oli ka sobilik Piiblist pärit Jumala tõotus. Jumala tõotused kinnitavad ja kasvatavad usku. Jumalal ei ole midagi võimatut. Vahepeal laulsime ka ühiselt teemakohaseid laule meie suurest eeskujust Jeesusest ja Jumalast, kelles on koos kõik vaimuvili: armastus, rõõm, rahu, pikkmeel,lahkus, headus, ustavus, tasadus, kasinus.
Iga päev oli kohal keskmiselt 13-14 inimest, kellest kõige noorem palvetaja oli 10 ja kõige vanem 93. aastane. Kandsime palves Jumala ette eriliselt oma koguduse noored, perekonnad, eakad ja palvetasime nimeliselt iga koguduseliikme eest. Kui hakkasime laste eest palvetama, sai neid nimesid nii palju, et tõime tahvli ja laste nimed jäid meie silma ette mitmeks päevaks. Nende pärast palvetasid nii vanemad kui vanavanemad. Ütles ju Jeesuski.”Laske lapsukesed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!”
17. jaanuari hingamispäeval tegime kokkuvõtteid möödunud palvenädalast ja mõtlesime sellest, mida Jumal on teinud, on tegemas ja mida edaspidi teeb. Kuulasime muusikalisi etteasteid Jumala auks ja üksteise usu kinnituseks. Olime osaduses läbi ühise palve koos Jumala tõotustega. Tõdesime, et Jumal oli meid liitnud ja meie südamed kokku köitnud üksteise eest palvetades ja üksteise murekoormaid kandes.
Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen. Ef 3:20-21