Kui me räägime usust, siis jälgigem ka erinevust, mida peaksime meeles pidama. On olemas selline usk, mis erineb täielikult õigest usust. Jumala olemasolu ja vägi ning tema Sõnas peituv tõde on faktid, mida isegi Saatan ja tema väehulgad ei saa oma südames eitada. Piibel ütleb, et “kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust,” see aga pole õige usk. (Jk 2:19) Kus pole ainult usk Jumala Sõnasse, vaid ka oma tahte allutamine temale, kus süda on loovutatud temale, kus kiindumused on püsivalt temale suunatud, seal on usk – usk, mis toimib armastuses ja puhastab hinge. Sellise usu läbi uuendatakse süda Jumala sarnaseks. Ja süda, mis oma uuendamatuses ei olnud ega saanudki olla Jumala käsule sõnakuulelik, rõõmustab nüüd selle pühade eeskirjade üle ja hüüab koos psalmikirjutajaga: “Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.” Ja käsu õigus on täidetud meis, kes me “ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi”. (Rm 8:4) EGW “Tee Kristuse juurde”
