Meil on Jumalale lähenemiseks vaid üks kanal. Meie palved saavad Tema ette tõusta ainult ühe nime kaudu – see on Issanda Jeesuse, meie Eestkostja kaudu. Tema Vaim peab inspireerima meie palveid. Jumala ees pühamus kõigutatavatel suitsutuspannidel ei tohtinud kasutada võõrast tuld. Samamoodi peab Issand ise süütama meie südames põletava soovi, et meie palved oleksid Talle vastuvõetavad. Püha Vaim peab paluma meie eest sõnatute ägamistega.
Meie palveid peavad iseloomustama sügav tunnetus meie vajadustest ja suur soov palutut saada, muidu meie palveid ei kuulda. Kuid me ei tohi ära väsida ja palvetamist lõpetada, sest vastust ei saada koheselt. “Tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale.” (Mt 11:12) Siinse ründamise all peetakse silmas püha innukust, sellist, nagu ilmutas Jaakob. Meil ei ole vaja üritada end jõulisesse tundesse üles õhutada, vaid me peame rahulikult, järjekindlalt tungima oma palvetega armu aujärje ette. Meie ülesanne on alandada oma hing Jumala ees, tunnistada oma patte ja tulla usus Jumala juurde. Issand vastas Taanieli palvele, mitte selleks, et Taaniel saaks austatud, vaid et õnnistus võiks peegeldada au Jumalale. Jumala plaan on ilmutada ennast oma hoolitsuses ja armus. Meie palvete eesmärk peab olema austada Jumalat, mitte iseennast. EGW “Te saate väe”