Lunastaja eeskuju
Kui Jeesus oli maa peal, õpetas ta oma jüngreid palvetama. Ta suunas neid oma igapäevaseid vajadusi Jumalale esitama ja kõik mured tema hoolde jätma. Tema kinnitus, et nende palved kuulda võetakse, on kinnitus meilegi.
Jeesus ise, elades inimeste keskel, palvetas sageli. Meie Lunastaja samastas end inimestega nende vajadustes ja nõrkustes, sai anujaks, palujaks, kes otsis oma Isalt värskeid tugevusevarusid, et võiks minna uue jõuga vastu oma kohustustele ja katsumustele. Ta on meie eeskuju kõiges. Ta on vend meie nõrkustes, “kõiges kiusatud nagu meiegi”, kuid kuna ta oli patuta, siis tema loomus põrkus tagasi kurjast, ta talus patu maailmas hingevõitlust ja -piina. Tema inimlikkuse tõttu oli palve talle vältimatuks vajaduseks ja samas ka eesõiguseks. Ta leidis lohutust ja rõõmu ühendusest oma Isaga. Kui inimeste Päästja, Jumala Poeg, tundis vajadust palve järele, kui palju enam peaksid nõrgad patused surelikud tundma tulihingelise, püsiva palve paratamatust. EGW “Tee Kristuse juurde”
Nelipühi palve
Peaksime palvetama niisama tõsiselt Püha Vaimu väljavalamise pärast nagu seda tegid jüngrid nelipühi päevil. Kui neil oli vaja selliselt palvetada tollal, siis seda enam meil praegu.
Sageli arvatakse, et Püha Vaim valatakse välja kogudusele kunagi tulevikus, kogudusel on aga eesõigus saada seda praegu. Otsige seda, palvetage selle pärast, uskuge, et see saabub. Me peame seda saama, ning taevas ootab, et seda meile välja valada.
Me saame Püha Vaimu vastavalt sellele, mil määral seda igatseme, mil määral arendame oma usku selle saamiseks ning kuidas kasutame juba meile osaks saanud valgust ja teadmisi. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Uuri Sõna
Sõnu “Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele” korratakse pärast neid tõotusi, mis on Jumala laste jaoks kaaluka tähtsusega. (Ilm 2:11) Meie igavestes huvides on teada ja mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. Me peaksime hoolikalt uurima valgust ja teadmisi, et me ei oleks teadmatuses sellest, mida Jumal on oma hinnalises Sõnas käskinud ja tõotanud. Me kas päästame hinge või kaotame selle ning me peaksime äärmiselt tõsiselt küsima: “Mida ma pean tegema, et igavene elu saada?” Parimal juhul on elu üksnes lühike ning on hädavajalik, et elaksime selle lühikese elu kooskõlas Jumala seadusega, mis on universumi seadus. Meil peavad olema kõrvad, et kuulda, ja süda, et mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. EGW “Te saate väe”
Pärl
Kristuse õigus on särav nagu pärl, seal pole kriimustusi, mustust, süüd. Ja ka meil on võimalus see õigus omandada. Lunastus koos verega ostetud hindamatute varandustega on kui kallihinnaline pärl.
Mõelge sellele, et Kristuse õigus saab osaks meile – see on and Jumalalt. Inimese ja Jumala vaenlane püüab takistada selle selge arusaama levikut, sest ta teab, et kui inimesed selle täielikult vastu võtavad, kaotab ta oma võimu. EGW “Usk, millest ma elan”
Võit Kristuses
Kristust koheldi nii, nagu meie oleme ära teeninud, selleks et meid võidaks kohelda nii, nagu Tema väärib. Teda mõisteti hukka meie pattude pärast, milles Temal ei olnud mingit osa, selleks, et meid võiks mõista õigeks Tema õiguse läbi, milles meil ei ole mingit osa. Tema kannatas surma, mis kuulus meile, et meie saaksime elu, mis kuulus Temale. “Tema vermete läbi on meile tervis tulnud!”
Oma elu ja surmaga tegi Kristus rohkemat kui lihtsalt taastas selle, mille patt hävitas. Saatana eesmärgiks oli lüüa igavene lõhe Jumala ja inimese vahele, kuid Kristuses saame me Jumalaga seotud lähemalt kui siis, kui me ei oleks kunagi langenud. Võtnud enesele meie olemuse, sidus Lunastaja ennast inimkonnaga purustamatu sidemega. Ta on ühendatud meiega igaveseks. EGW “Ajastute igatsus”
