Hingamispäev Jumala rahvale
Jumal pühitses ja õnnistas päeva, mil Ta puhkas kogu oma imepärasest loomistööst. Ja seda Jumala poolt õnnistatud hingamispäeva tuli pidada igaveseks lepinguks. See oli mälestusmärk, mis pidi seisma ajast aega, kuni maa ajaloo lõpuni.
Kui Jumal tõi heebrealased Egiptuse orjusest välja, käskis Ta neil pidada oma hingamispäeva ja järgida Eedenis antud seadust. Iga nädal tegi Ta imet, et vajutada nende meeltesse tõsiasi, et Tema oli maailma alguses hingamispäeva sisse seadnud.
Kolmandas kuus jõudsid nad Siinai kõrbe ja seal anti mäelt seadus kohutavas majesteetlikkuses. Egiptuses viibimise ajal oli Iisrael nii kaua kuulnud ja näinud ebajumalateenistust, et nad olid suurel määral kaotanud teadmised Jumalast ja Tema seadustest ning hingamispäeva olulisuse ja pühaduse tunnetuse. Seadus anti teist korda, et neid asju meenutada. Jumala seadused olid määratud praktiliseks religiooniks kogu inimkonnale. Iisraelile anti õiguse tõeline mõõdupuu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Sild üle kuristiku
Kristus tuli meie maailma ülesandega Isalt. Ta tuli, et olla sillaks kuristiku kohal, mille patt oli Jumala ja inimeste vahele teinud. Tuli hoolitseda lepituse eest, inimese ühendamise eest jumaliku loomusega.
Kristus pühitseb kõiki, kes Temasse usuvad. Kristuse annis meie maailmale andis Jumal igaühele väe võita kurjus. EGW “Pilk ülespoole”
Meeldetuletus
Kui me vaid mõtleksime Jumalale iga kord, kui märkame tema hoolitsust enda suhtes, oleks ta meil alati meeles ning meile valmistaks rõõmu temast rääkida ja teda kiita. Me kõneleme ajalikest asjadest, sest need huvitavad meid. Me räägime oma sõpradest, sest me armastame neid; meie rõõmud ja mured on nendega seotud. Ometi on meil palju enam põhjust armastada Jumalat. Kõige loomulikum meie elus peaks olema tema asetamine esikohale, tema headusest ja väest jutustamine. Rikkalikud annid, mida ta on meile andnud, ei ole mõeldud mõttemaailma ja armastuse köitmiseks sedavõrd, et meil pole enam midagi Jumalale anda; need peavad pidevalt meile teda meelde tuletama ja meid siduma armastuse ja tänulikkusega taevase Heategijaga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Ela tahet alistades
Kuitahes suur igatsus headuse ja pühaduse järele on õige, aga kui sa selle juurde seisma jääd, pole sellest mingit kasu. Paljud hukkuvad, kuigi lootsid ja soovisid olla kristlased. Nad ei lähe niikaugele, et alistaksid oma tahte Jumalale. Nad ei vali kristlaseks saada nüüd.
Tahet õigesti harjutades võiks sinu elus toimuda täielik muutus. Alistades oma tahte Kristusele, ühendad end jõuga, mis on kõikide vürstiriikide ja võimude üle. Sa saad ülalt jõudu, et püsida kindlana, ja nõnda, pideva alistumisega Jumalale, oled võimeline elama uut elu – usuelu. EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Taanielist
Kristuse usu tunnistamine tähendab midagi enamat kui vaid koosolekul sõnalist tunnistamist. Taaniel on usklikele eeskujuks sellest, mida tähendab olla Kristuse tunnistaja. Tal oli vastutusrikas positsioon Babüloonia kuningriigi peaministrina ning õukonna tähtsate meeste hulgas oli neid, kes teda kadestasid ja soovisid leida midagi tema vastu, et teda kuninga ees süüdistada. Kuid ta oli ustav riigimees ja nad ei suutnud ei tema iseloomust ega elust ühtki viga leida.
“Siis ütlesid need mehed: “Me ei leia selle Taanieli vastu ühtegi ettekäänet, kui me ei leia seda ühenduses tema Jumala seadusega.” (Tn 6:6) Nii leppisid nad kokku, et paluvad kuningal anda välja määruse, et keegi ei tohi kolmekümne päeva jooksul paluda midagi üheltki jumalalt ega inimeselt, välja arvatud kuningalt, ning et selle seaduse rikkujad tuleb heita lõvide auku.
Aga kas Taaniel katkestas palvetamise selle määruse jõustumise tõttu? Ei, see oli just see aeg, mil tal oli vaja palvetada.
Taaniel ei üritanud varjata oma ustavust Jumalale. Ta ei palvetanud mõttes, vaid häälega, valjult; ta esitas oma palve taevale nii, et aken oli Jeruusalemma poole avatud.
Võime teada, et kui meie elu on koos Kristusega varjul Jumalas, siis on Jeesus meiega, kui me usu pärast katsumustesse satume. Praegu on aeg arendada usku Jumalasse. EGW “Te saate väe”
