Asu Kristuse poolele
Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele nüüd, kohe praegu. Kes oma hinge Jeesusele pühendab, sel pole vaja meelt heita. Meil on kõikvõimas Päästja. Jeesusele, oma usu Alustajale ja Täidesaatjale vaadates võid sa öelda: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!” (Ps 46:2-4)
Tulevases elus mõistame asju, mis siin on meie jaoks suuremalt osalt segased. Me mõistame, kui tugev vastane meil oli ja kuidas Jumala inglitel oli käsk kaitsta meid, kui järgisime Jumala Sõna nõuandeid. Kristus ei ütle, et meie meri on alati rahulik. Meile tulevad rasked katsumused. See on osa meie kasvatusest, mis on vajalik tugeva, tasakaalustatud iseloomu kujundamiseks. EGW “Pilk ülespoole”
Varjule pandud au
Põlev põõsas, milles Kristus ilmus Moosesele, kujutas Jumalat. Jumaluse peegelpildiks valiti tähtsusetu põõsas, millel polnud näiliselt mingit veetlust. Halastusrikas Jumal peitis oma au kõige tagasihoidlikuma sümboli varju, et Mooses võiks seda vaadata ja elama jääda. “Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: “Siin ma olen!”” (2Ms 3:4)
Samamoodi ilmutas Jumal end Iisraelile pilvesambas päeval ja tulesambas öösel; selle kaudu avaldas Ta inimestele oma tahet ning jagas neile oma armu. Jumala au oli looritatud selleks, et piiratud inimese nõrk nägemisvõime taluks seda. Nii võttis ka Kristus endale “meie alanduse” ihu (Fl 3:21) ja sai “nagu inimene”. Maailma silmis ei olnud Tal välimust, mis oleks silma paistnud; ja ometi oli Ta lihakssaanud Jumal, taeva ja maa valgus. Tema au jäi varjule, Tema suurus ja ülevus kaetuks selleks, et Ta võiks jõuda kurbade, kiusatustes olevate inimesteni. EGW “Ajastute igatsus”
Hävitustöö
Ma leidsin mulle vajalike riideesemete hulgast mõned villased esemed, mis esmapilgul tundusid korralikud olevat, kuid valguse kätte tuues ja korralikult kloppides ilmnes koide hävitustöö nende juures. Kui me poleks põhjalikult uurinud, poleks me nende hävitust avastanud. Koi on nii väike loomake, et seda peaaegu ei märkagi, kuid tema olemasolu jäljed on ilmselged ning koi poolt karusnahale ja villale tekitatud kahju näitab, et ta on praktiline töötegija, ehkki märkamatu ja kahtlust mittevääriv.
Kui iseloomu hoida Jumala Sõna valgel, ilmneb, et see on otsekui koidest puretud kangas, mida uurides ja raputades on näha aastate jooksul salaja toimunud hävitustöö.
Koil kulus aega teha oma hävitustööd vaikselt ja pimedas. Samamoodi kulub inimesel aega, et tunda end vabalt, õnnelikult ja julgelt varingu teel, inimsilmale nähtamatu patu teel. Mingi üksik tegu, olgu see hea või halb, ei kujunda iseloomu, vaid salajas hellitatud mõtted ja tunded valmistavad teed samalaadsetele tegudele. … Ole ettevaatlik – ära luba oma jalal teha esimest sammu mistahes kurjal teel. Kui sa rajad oma iseloomule aluse puhta, voorusliku elu najal, paludes Jumalalt abi ja jõudu, siis ei saa sinu iseloom kunagi koidest puretud kanga sarnaseks, vaid see on tugev ja kindel. EGW “Elu tänasel päeval”
Tänulikkus
Miski ei aita ihu ja hinge tervisele rohkem kaasa kui tänulikkuse ja kiitmise vaimsus. Melanhooliale, rahulolematutele mõtetele ja tunnetele vastupanemine on positiivne kohustus, samamoodi nagu on kohustus palvetada.
Jutusta Kristuse võrratust väest ja räägi Tema aust. Kogu taevas on meie päästmisest huvitatud. Jumala inglid, tuhat korda tuhat ja kümme tuhat korda kümme tuhat, on volitatud teenima neid, kellest saavad pääste pärijad. Nad kaitsevad meid kurja eest ja löövad tagasi pimeduse väed, mis püüavad meid hävitada. Kas meil pole siis põhjust olla tänulik iga hetk, tänulik isegi siis, kui meie teel on silmanähtavaid raskusi? EGW “Tervise teenistuses”
Lootustandev tsitaat Piiblist
“Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele.” (Tt 2:11)