Ärgaku Sinugi südames kiitus
Kui pühendame südame ja mõistuse Jumala teenimisele, tehes tööd, mille Ta on andnud ja kõndides Kristuse jälgedes, saavad meie südameist pühad harfid, mille iga keel laulab kiitust ja tänu Tallele, kelle Jumal saatis kõrvaldama maailma patte.
Issand Jeesus on meie tugevus ja õnn, võimas varamu, millest inimesed igas elujuhtumis võivad jõudu ammutada. Kui õpime Teda tundma, räägime Temast, suudame üha enam Temale vaadata – kui toetume Tema armule ja võtame vastu Tema pakutud õnnistusi, siis on meie valduses miski, millega aidata kaasinimesi. Täis tänutunnet, edastame me teistele õnnistusi, mida oleme ise kingiks saanud. Niiviisi saades ja kinkides kasvame me armus ning meie huulilt voolab jätkuvalt pulbitsev kiituse ja tänu voog. Jeesuse armastav meelsus õhutab tänumeelsust meie südameis ning meie süda tõstetakse üles tõelises turvatundes. Kõikumatu, ammendamatu Kristuse õigus saab usu läbi ka meie õiguseks.
Äratagu iga algava päeva värsked õnnistused su südames kiituse Tema armastava hoolitsuse märkide eest. EGW “Elu tänasel päeval”
Ilmutades Jumala nime
Kui sa palvetad: “Pühitsetud olgu Sinu nimi”, palud sa, et see võiks olla pühitsetud siin maailmas, sinu sees. Jumal on tunnistanud sind inimeste ja inglite ees oma lapseks. Palu, et sa ei häbistaks seda “kaunist nime, mis on nimetatud teie üle”. (Jk 2:7)
Jumal saadab sind maailma oma esindajana. Sa pead igas oma elu toimingus ilmutama Jumala nime. See palve kutsub sind üles Tema iseloomu omama. Sa ei saa pühitseda Tema nime ega esindada Teda maailmas, kui sa ei esinda elus ja iseloomus Jumala elu ja iseloomu. Seda saad sa teha ainult siis, kui võtad vastu Kristuse armu ja õiguse. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Head mõtted
Näide Eliisast
Me võime prohvet Eliisa kogemusest õppida väärtuslikke õppetunde. Issand valis Eliisa Eelija abiliseks ning ta jäi katsumustes ja proovides oma kohustusele ustavaks. Ta oli valmis olema seal, kuhu Issand juhib, ja tegema seda, mida Issand käsib. Ta ei püüdnud kõrvale hoiduda kõige tagasihoidlikumast teenistusest, vaid oli ustav nii väiksemate kui ka suuremate kohustuste täitmisel. Ta oli alati valmis teenima igas positsioonis, mida Jumal talle näitas, ükskõik kui vastuvõetamatu võis see olla tema loomupärastele kalduvustele. Ning igal sammul õppis ta alandlikkuse ja teenimise õppetunde.
“Eelija võttis nüüd oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see lahknes siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda. Ja kui nad olid üle (Jordani) jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: “Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest!” Ja Eliisa ütles: “Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!”” (2Kn 2:8. 9).
Eliisa ei palunud ilmalikku au ega kõrget kohta selle maa suurte meeste hulgas. Ta igatses kahekordset osa vaimust, mida Jumal oli andnud sellele, keda Ta kavatses austada taevassevõtmisega. Eliisa teadis, et mitte miski peale kahekordse osa vaimust, mis hingas Eelija peal, ei oleks suutnud muuta teda Eelija kohale sobivaks, sest Eelijal olid eaga kaasnevad kogemused ja tarkus, mida ei saanud mingil moel nooremale edasi anda.
Kui sulle oleks niisugune küsimus esitatud, mida sa oleksid vastanud? Mis on sinu südame suurim soov, kui sa asud Jumalat teenima? EGW “Pilk ülespoole”








