Hingamispäeval
Jumal tegutseb pidevalt kogu elava ülalhoidmiseks. Kas Tema tegevus pidi hingamispäeval katkema? Kas Jumal peaks keelama päikesel hingamispäeval oma kohust täita? Kas Ta peaks takistama selle kiirtel maapinda soojendada ja taimestikku kosutada? Kas ojad ei tohiks põlde niisutada ning merelained peaksid oma voogamise ja voolamise peatama? Kas nisu ja mais peaksid katkestama kasvamise ning puud ja lilled ei tohiks hingamispäeval pungi avada ja õitseda?
Inimesed tunneksid puudust maa viljadest ja õnnistustest, mis nende elu alal hoiavad. Loodus peab oma tegevust jätkama, muidu surelikud surevad. Ja ka neil on sel päeval töö teha. Elu hädavajalikud asjad tuleb ära teha, haigete eest tuleb hoolitseda, abivajajate vajadused täita. Jumal ei soovi, et Tema loodolevused kannataksid tund aegagi, kui seda oleks võimalik leevendada hingamispäeval või ükskõik missugusel teisel päeval.
Olgu Jeesus meile eeskujuks.
Taeva tegevus ei peatu kunagi ja ka meie ei tohiks kunagi hea tegemisest puhata. Käsk keelab meil Issanda puhkepäeval teha oma tööd. Vaevanägemine elatise pärast peab peatuma, sel päeval ei ole lubatud ükski tegevus ilmaliku tahte või kasumi nimel. Kuid hingamispäeva ei tohi veeta kasutus tegevusetuses. Samamoodi nagu Jumal lõpetas oma loomistöö ja puhkas hingamispäeval, peame ka meie puhkama. Ta käsib meil jätta kõrvale oma igapäevased tegevused ning pühendada need pühad tunnid tervislikule puhkusele, jumalateenistusele ja pühadele tegudele. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Sul on Eestkostja
Kristus on Jumala paremal käel ja kostab meie eest. Armastatud jünger Johannes ütles: “Seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Aga kui keegi patustab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.” (1Jh 2:1) Ära unusta ka Kristuse sõnu: “Isa ise armastab teid.”
Jumal soovib sind endale tagasi, näha sinus peegeldumas oma puhtust ja pühadust. Kui sa vaid tahad allutada end temale, siis tema, kes sinus head tööd alustas, viib selle ka edasi kuni Jeesuse Kristuse päevani. Palu innukamalt. Usu täielikumalt. Kui loobume eneseusaldusest, siis lootkem Lunastaja jõule – nii võime tänada teda, kes on meie abi. EGW “Tee Kristuse juurde”
Jumala töökojas
See maailm ei ole kristlase taevas, vaid pelgalt Jumala töökoda, kus peame saama tehtud sobivaks ühinema patuta inglitega pühas taevas. Me peame kogu aeg harjutama mõistust õilsate, omakasupüüdmatute mõtetega. See koolitus on vajalik Jumala antud võimete kasutamiseks nii, et Tema nimi saaks maa peal kõige paremini austatud.
Me vastutame kõigi õilsate omaduste eest, mille Jumal on meile andnud, ning nende kasutamine Tema plaanile vastupidiselt näitab alatut tänamatust Tema suhtes. Jumala teenimine nõuab kõiki meie olemuse võimeid ja me ei täida Jumala plaani, kui ei arenda neid maksimaalselt, ei harjuta mõistust armastama taevaste asjade üle mõtisklemist, ei tugevda ega õilista hingejõudu õigete tegudega, töötades Jumala auks. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Meie ainus Päästja
Kristus on sinu eest võitnud. Ta on ainus, kes saab olla pädev Päästja. Tal on taevane tarkus, suutlikkus ja vägi. Tema võib seista maailma ees imelise Nõuandja, vägeva Jumala, Igavese Isa ja Rahuvürstina. EGW “Pilk ülespoole”
Olenemata olukorrast
Inimene, kes südamest toetub Jumalale, jääb kõige suurema tuleproovi hetkel samasuguseks nagu ta on heaolu ajal, mil talle paistab Jumala ja inimeste soosingu valgus. Usk sirutub nähtamatu poole ja haarab kinni igavestest väärtustest.
Taevas on väga lähedal neile, kes kannatavad õiguse pärast. Kristus tunneb huvi samade asjade vastu kui tema ustav rahvaski. Ta osaleb pühade kannatustes. Kes iganes tõstab käe Tema äravalitute vastu, tõstab käe Tema vastu. Sama vägi, mis on lähedal vabastama kehalisest hädast või ahastusest, on lähedal, et päästa suuremast kurjast. See aitab Jumala sulasel säilitada meelepuhtus kõigis olukordades ning saavutada võit jumaliku armu läbi. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Lunastaja eeskuju
Kui Jeesus oli maa peal, õpetas ta oma jüngreid palvetama. Ta suunas neid oma igapäevaseid vajadusi Jumalale esitama ja kõik mured tema hoolde jätma. Tema kinnitus, et nende palved kuulda võetakse, on kinnitus meilegi.
Jeesus ise, elades inimeste keskel, palvetas sageli. Meie Lunastaja samastas end inimestega nende vajadustes ja nõrkustes, sai anujaks, palujaks, kes otsis oma Isalt värskeid tugevusevarusid, et võiks minna uue jõuga vastu oma kohustustele ja katsumustele. Ta on meie eeskuju kõiges. Ta on vend meie nõrkustes, “kõiges kiusatud nagu meiegi”, kuid kuna ta oli patuta, siis tema loomus põrkus tagasi kurjast, ta talus patu maailmas hingevõitlust ja -piina. Tema inimlikkuse tõttu oli palve talle vältimatuks vajaduseks ja samas ka eesõiguseks. Ta leidis lohutust ja rõõmu ühendusest oma Isaga. Kui inimeste Päästja, Jumala Poeg, tundis vajadust palve järele, kui palju enam peaksid nõrgad patused surelikud tundma tulihingelise, püsiva palve paratamatust. EGW “Tee Kristuse juurde”