10-päevane palveaeg 11.-21. jaanuar 2023
Tere tulemast kümnepäevasele palveajale aastal 2023! Oleme veendunud, et palve on äratuse sünnikoht. Selle aasta palveaja teemaks on “Tagasi altari juurde”.
Me palvetame, et 10-päevase palvekogemuse lõpuks oleksid alustanud oma isiklikku igapäevast jumalateenistuse altarit uuesti üles ehitama. Loodame, et sinu pere on sõlminud lepingu kohtuda Jumalaga igal hommikul ja õhtul. Kuid veelgi enam, me palvetame, et võtaksid vastu Jumala erilise kutse minna. Seda tehes puudutatakse sind ja „neile, kes on end nii täielikult pühendanud Jumalale, et Issand võib puudutada nende huuli, lausutakse sõnad: Minge lõikuspõllule. Ma teen teiega koostööd” (Ellen G. White, Gospel Workers, lk 23).
Regulaarsed isiklikud hetked ülistades, palvetades, uurides Piiblit ja tunnistades on efektiivsemad kui kõik muud igapäevased tegevused, et hoida meie süda Jeesuses Kristuses.
Hoides usus kinni Jeesusest
Saatan teab, et sa oled nõrk. Hoia seepärast kõvasti kinni Jeesusest! Jumala armastusse jäädes võid vastu pidada igas katsumuses. Üksnes Kristuse õigus võib anda sulle jõudu seista vastu kurjuse voolule, mis ujutab üle kogu maailma. Rakenda usk oma igapäevasesse ellu! Usk kergendab iga koorma ja kõrvaldab iga väsimuse. Usaldades pidevalt Jumalat, suudad mõista Tema juhtimist, mis hetkel tundub arusaamatu. Mine usus edasi Tema poolt sulle näidatud teed. Satud küll katsumustesse, kuid mine edasi. Nii tugevneb su usk ja teeb sind kõlblikuks teenima.
Ajaloosündmused on Piiblisse kirjutatud selleks, et me neid loeksime ja imetleksime, kuid mitte ainult selleks – vaid et seesama usk, mis tegutses Jumala teenrite juures muiste, võiks tegutseda ka meis. Issand tegutseb tänapäeval sama silmapaistval viisil kõikjal, kus iganes inimsüda annab end Tema väe kasutada. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Aeg tõsiselt järele mõelda
Kui jumalakartlikel inimestel on iial olnud vajadus järelemõtlemiseks, siis on see aeg täna, mil isiklik vagadus nii oluline on. Tuleks endalt küsida: “Kes ma olen? Mis on minu töö? Milline on minu missioon praegusel ajal? Kelle poolel ma tegelikult töötan – Kristuse või vaenlase poolel?” Iga hing peaks end Jumala ees alandama, sest elame praegu Suurel Lepituspäeval. Isegi hetkel, kui sa neid ridu loed, uuritakse paljude inimeste elu Jumala kohtu ees.
“Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?” (Rm 2:4) Küsi endalt: “Kas on minu hingetempel puhas kõigest rüvedusest? Kas olen oma patud tunnistanud ning neid Jumala ees kahetsenud, neist ära pöördunud, et need kustutataks? Kas ma võtan ehk end liiga kergelt? Olen ma tahtlik tooma ükskõik millist ohvrit – et kasvada Jeesuse Kristuse tundmises? Kas ma tunnetan iga hetk, et ma ei kuulu endale, vaid olen Kristuse omand? Kas ma tunnetan, et minu teenistus kuulub Jumalale, kelle oma ma olen? Me peaksime endalt küsima: “Mille nimel me elame ja töötame? Mis on kõige selle tulemus?” EGW “Viimaste päevade sündmused”
Viljakandmine
Astuge iga päev Jumala võimsa, tegutseva väe alla. Õiguse vili on rahulikkus ja kindlus igaveseks.
Kui me oleksime rohkem uskunud Jumalat ning usaldanud vähem oma mõtteid ja tarkust, siis ilmutaks Jumal oma väge inimsüdames silmatorkaval viisil. Temaga elava usu kaudu ühenduses olles on meil eesõigus tunda rõõmu Tema vahetalituse tõhususest ja mõjususest. Nüüdsest peale oleme Kristusega koos risti löödud, Kristusega koos surnud ja Kristusega koos üles äratatud, et elada uut elu koos Temaga. EGW “Pilk ülepoole”
Arm ja seadus
Kui me poleks langenud, ei oleks me iialgi õppinud sõna “arm” tähendust. Jumal armastab patuta ingleid, kes töötavad Tema teenistuses ja on kuulekad kõigile Tema käskudele, kuid Ta ei kingi neile armu. Need taevased olevused ei tea midagi armust; nad ei ole eales seda vajanud, sest nad ei ole patustanud. Arm on Jumala kingituseks seda mitte väärivaile inimolevustele. Meie ei ole seda otsinud, vaid see saadeti otsima meid. Jumal on rõõmuga valmis kinkima armu kõikidele seda janunevatele inimestele; ning mitte sellepärast, et oleksime selle väärilised, vaid sellepärast, et oleme läbinisti vääritud. Me vajame ettevalmistust, mis annab meile kindlustunde armu saamise kohta.
Jumala arm ja Tema kuningriigi seadus on täiuslikus kooskõlas; nad sammuvad käsikäes. Tema arm annab meile võimaluse läheneda Temale usus. Võttes seda vastu ja lastes sel töötada meie elus, tunnistame me käsu jõusolekust. Me tõstame üles käsu ja teeme selle austusväärseks, viies ellu selle elavaid põhimõtteid. EGW “Elu tänasel päeval”
Külalisterohke Põltsamaa aastapäev
5. augustil tähistas Põltsamaa adventkogudus 105. aastapäeva, ühtlasi täitus 65 aastat praeguse kogudusehoone kasutuselevõtust palvelana.
Aastapäeva hommik algas õppetükitunniga, mida juhtis Eesti liidu ja Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman. Paralleelselt toimusid ka laste- ja noortetunnid.
Jumalateenistusel tegi lühikese ülevaate Põltsamaa koguduse rajamisest Ardo Rosin, lastejuttu rääkis Helena Nõmmik ning kõneles Toomas Lukk. Muusikaga teenisid meeskoor, Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett ja lapsed.
„Esimesed andmed adventkuulutuse levimisest siin kandis pärinevad juba aastast 1910,“ rääkis Ardo Rosin. „1917. või 1918. aastal saabus Põltsamaale August Klement, kelle jaoks oli see koht tuttav. Ta oli sündinud Tapikul ja ka Põltsamaal mõned aastad koolis käinud. Kuidas kuulutamine tollal käis? Peamiselt brošüüride ja traktaatide abil, mida inimestele jagati. Käidi majast majja, selgitati ja räägiti. Kirjandusevangelistide kaudu külvati seemet. Kui kogudus siia rajati, olid esimesed liikmed need, kes olid adventtõe traktaatide kaudu vastu võtnud.“
Jutluses keskendus Toomas Lukk aastapäeva motokirjakohale „Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi“ (Ps 73:28) ning tõi välja kolm strateegiat, mida inimesed tavaliselt kasutavad oma isikliku õnne leidmiseks. Õnne otsitakse kas asjadest, saavutustest ja tunnustusest või suhetest.
„Nende auklike strateegiate kõrval on ka neljas võimalus: maksimaalne suhe kellegagi, kes on tõeliselt väärtuslik, kes tunneb meid läbi ja lõhki ning kes armastab meid sellisena, nagu me oleme ja kes kunagi ei sure. Selleks sõbraks on Jumal.“
„Õnn on olla koos sellega, kes sind armastab. Jumal on see, kes meid täiuslikult armastab,“ selgitas Toomas Lukk. „Otsigem Teda ja õppigem Teda armastama, Teda oma parimaks sõbraks pidama, et see õnn võiks olla igavene,“ julgustas ta.
Pärast lõunat olid kõik huvilised oodatud osalema linnamängus, mille käigus sai tutvuda kauni Põltsamaa linnaga. Iga sihtkoht sisaldas fakti Põltsamaa kohta ning väljakutset (nt tervita ja ütle head inimesele, keda sa igapäevaselt ei tunne; kirjuta etteantud sõnu kasutades luuletus; leia koolimaja pargist erinevaid maitsetaimi jne). Mängu korraldanud Helena Nõmmik ütles, et tagasiside oli armas. „Paljud tänasid, et oli selline rahuliku tempoga ja samas põnevate ülesannetega jalutuskäik,“ ütles ta.
Õhtusel aiakontserdil esitasid kaunist muusikat Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett, Kristjan Kalmus ning koosseis Joosep Tuvi, Toomas Lukk ja Sander Kalmus. Aastapäeval liikluskorraldaja rolli täitnud Ants Kulp luges kokku, et õhtuse kontserdi ajal oli koguduse hallatavas parklas 59 autot. Inimesi koguduse aias oli umbes 170.
Pastor Priit Keel ütles, et aastapäev oli õnnistusterohke. „Koguduseliikmed on olnud toimekad ja tahtlikud asju korraldama. Jumal kinkis täiusliku ilma pealekauba.“
Püha Vaim kasvatajana
Idamaades sajab varajane vihm külviajal. See on vajalik seemne idanemiseks. Vihmahoogude mõjul tärkab õrn võsu. Hiline vihm, mis sajab hooaja lõpu lähedal, küpsetab tera ja valmistab seda lõikuseks. Issand kasutab neid looduse ilminguid, et kujutada Püha Vaimu tööd. Samamoodi nagu kaste ja vihm antakse kõigepealt seemne idanemiseks ja seejärel lõikuse küpsemiseks, antakse Püha Vaim vaimuliku kasvu edenemiseks ühest etapist teise.
Vilja küpsemine kujutab Jumala armu töö lõpuleviimist hinges. Püha Vaimu väe abil täiustatakse Jumala moraalset olemust iseloomus. EGW “Te saate väe”