Milline meelsus on sinul?
Lutsifer oli öelnud: “Mina tõusen taevasse, kõrgemale kui Jumala tähed tõstan ma oma aujärje /…/ ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks.” (Js 14:13.14)
See oli vabatahtlik ohver. Jeesus oleks võinud jääda Isa kõrvale. Ta oleks võinud säilitada taeva au ja inglite austuse. Ta andis meelsamini valitsuskepi tagasi Isa kätte ning astus alla universumi troonilt, et tuua valgust pimeduses olijaile ja elu hukkujaile. EGW “Ajastute igatsus”
Vaid Kristuses
Kõikjal meie ümber on kuulda ülemaailmse kurbuse kaebeid. Igal pool on puudustkannatajaid ja vaevatuid. Meie töö on aidata leevendada ja pehmendada eluraskusi ja viletsust. Ainult Kristuse armastus saab rahuldada inimhinge vajadusi. Kui Kristus on meis, õhkub meie südamest jumalikku kaastunnet. Kristusesarnase harda armastuse ummistunud allikad avanevad.
Paljud on kaotanud lootuse. Vii neile jälle päikesepaistet. Paljud on kaotanud julguse. Julgusta neid oma sõnadega. Palveta nende eest. On neid, kes vajavad eluleiba. Loe neile Jumala Sõna. Paljudel on sellist hingehaigust, mida ükski maine salv ei saa leevendada ega arst parandada. Palveta nende pärast. Too nad Jeesuse juurde. Ütle neile, et Gileadis on nii palsamit kui ka Suur Arst. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Käsk
Esimeseks sammuks Jumalaga lepituse otsimise teel on veendumine oma patus. “Patt on see, mis on käsu vastu.” “Sest käsu kaudu tuleb patu tundmine.” (1Jh 3:4; Rm 3:20) Selleks, et mõista oma süüd, peab patune kontrollima oma iseloomu Jumala õiguse mõõdupuuga. See on nagu peegel, mis näitab õige iseloomu täiuslikkust ja võimaldab tal näha puudusi oma iseloomus.
Käsk ilmutab inimesele tema patte, kuid ei anna ravimit. See tõotab elu kuulekale, kuid teatab ka, et üleastuja osaks on surm. Ainult Kristuse evangeelium võib vabastada inimese patu hukkamõistust. Patune peab pöörduma Jumala poole, kelle käsust ta on üle astunud, ja uskuma Kristusesse ning Tema lepitavasse ohvrisse. Niiviisi saab ta nende pattude andestuse, mida ta on möödunud elu jooksul teinud, ja saab osa jumalikust olemusest; temast saab Jumala laps ja ta saab lapsepõlve vaimu, kelles ta hüüab: “Abba! Isa!”
Kas ta võib nüüd vabalt üle astuda Jumala käsust? Paulus ütleb:
“Meie, kes oleme ära surnud patule, kuidas peaksime veel elama selles?” Johannes tunnistab: “Sest see on Jumala armastus, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked!” (Rm 6:2; 1Jh 5:3) EGW “Suur võitlus”
Tulgem kokku tänuga
Kogudus võib olla maailmas kõige vaesem. Sel ei pruugi olla mingisugust välist toredust, aga kui selle liikmetel on Kristuse iseloomu põhimõtted, siis on neil hinges Tema rõõm. Inglid ühinevad nende jumalateenistusega. Tänulikest südameist tõuseb kiitus ja tänu magusa ohvriannina Jumala ette.
Issand soovib, et kõneleksime Tema heldusest ja räägiksime Tema väest. Teda austab kiituse ja tänu väljendamine. Ta ütleb: “Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au.” (Ps 50:23) Kui Iisraeli rahvas rändas läbi kõrbe, siis ülistasid nad Jumalat püha lauluga. Issanda käsud ja tõotused seati muusikasse ning palverändurid laulsid neid kogu teekonna vältel. Kui nad Kaananis pühadel pidusöökidel kokku said, pidid nad meelde tuletama Jumala imelisi tegusid ning tänama Tema nime. Jumal soovis, et Tema rahva kogu elu oleks kiitust täis. Nii pidi kuulutatama Temast, et maa peal tuntakse Tema teid ja rahvaste seas Tema päästet. (Ps 67:2) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Otsides Jumalat
See, kel on kuulekas süda, mis on valmis Jumala tahet täitma, ei võta tõde üksnes rõõmsalt vastu, vaid püüab ka innukalt tõde kui peidetud varandust otsida.
Ta (otsiv süda) tuleb Pühakirja juurde alandliku ja õpetatava meelsusega; ta püüab mõista, kuidas ta saaks valguses käia, ja ütleb: “Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?” Ta on valmis ohverdama kõik, kui vaja, et jõuda kooskõlla Jumala tahtega. EGW “Te saate väe”








