Varane ja hiline vihm
Hommikumaades langeb varane vihm külviajal. Varane vihm on vajalik seemne idanemiseks. Varase vihma viljastavate voogude toimel tärkavad õrnad idud. Hilisvihm, mis langeb enne lõikust, aitab kaasa vilja küpsemisele ja valmistab selle lõikuseks. Issand on kasutanud neid looduslikke protsesse, et kujutada Püha Vaimu tööd.
Nii nagu vihm ja kaste langevad esmalt, et vilja idanema panna, seejärel aga seda lõikuseks küpsetada, nii teostab ka Püha Vaim vaimulikku kasvuprotsessi selle eri staadiumides. Vilja küpsemine kujutab Jumala armutöö lõpuleviimist inimhinges. Püha Vaimu väe läbi viiakse Jumala kuju inimese iseloomus täiuseni. Püha Vaim peab meid täielikult ümber muutma Kristuse kuju sarnaseks.
Hiline vihm, mis küpsetab maailma lõikuse, kujutab vaimulikku tööd, mis valmistab koguduse ette Inimese Poja tulemiseks. Kui aga varane vihm ei ole langenud, ei saa olla mingit elu, roheline oras ei ole üldse tärganud. Kui varase vihma vood ei ole oma tööd teinud, ei ole hilisel vihmal seemet, mida täiuslikuks teha. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Kõik kuulub Jumalale
Ka usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”
Õigekssaamine
Äärmiselt selgelt ja suure väega esitas apostel Paulus õpetust õigekssaamisest usu läbi Kristusesse. Ta lootis, et need Rooma kristlastele saadetud juhtnöörid on abiks ka teistele kogudustele; kuid kui ähmaselt võis ta ette näha oma sõnade kaugeleulatuvat mõju! Läbi kõigi aegade on suur tõde õigekssaamisest usu läbi olnud otsekui tuletorn, mis on juhtinud kahetsevaid patuseid eluteele.
Just seesama pimedust hajutav valgus valgustas kord Lutheri meeli ning ilmutas talle Kristuse vere väge puhastada patust. Seesama valgus on juhtinud tuhandeid patust koormatud hingi tõelise andestuse ja rahu Allika juurde. Igal kristlasel on põhjust tänada Jumalat Pauluse kirja eest Rooma kogudusele. EGW “Apostlite teod”
Jumala abi
Kristus elab selles, kes Ta usus vastu võtab. Hinge võivad tabada katsumused, kuid Issanda ligiolu on ikka meiega. Põlev põõsas, kus oli Issanda ligiolu, ei põlenud ära. Tuli ei hävitanud okste kiude. Nii on ka nõrga inimesega, kes paneb oma usalduse Kristusele. Kiusatuste sulatusahju tuli võib põleda, tagakiusamised ja katsumused võivad tulla, kuid ära põleb üksnes räbu. Tänu puhastusprotsessile särab kuld veel eredamalt.
See, kes on ustavate südames, on suurem kui see, kes valitseb uskmatute südant. Ära kaeba kibedalt sind tabanud katsumuse pärast, vaid suuna oma pilk Kristusele, kes rüütas oma jumalikkuse inimlikkusega, et me võiks mõista, kui suur on Tema osavõtlikkus meie suhtes, sest Ta samastas end kannatava inimkonnaga. Ta maitses inimeste kurbuse karikast, Teda vaevasid kõik meie ahistused, Ta sai täiuslikuks kannatuste kaudu ning oli kõiges kiusatud nagu inimesed, et aidata neid, kes on kiusatuses.
Ta ütleb:
Ta teeb inimese väärtuslikuks sellega, et elab Temas ja annab talle Püha Vaimu. Ta ütleb: “Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!” (Lk 11:13) EGW “Te saate väe”
