Eeskuju palvetamisel
Mitte kellegi elu ei olnud nii tegevusrohke ja vastutusrikas kui oli Jeesuse elu. Ometi võttis Ta sageli aega palveks! Tema lävimine Isaga oli pidev. Ikka ja jälle leiame Tema maise elu kirjeldusest sõnad: “Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.” “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Lk 6:12; Mk 1:35)
Pühendanud kogu päeva teiste heaks, tundis Kristus vajadust eemalduda rahvasaginast. Ta tõmbus tagasi elu lakkamatust askeldusest ja tegelemisest abivajajatega ning otsis vaikust, et olla segamatus ühenduses Isaga. Olles inimene nagu meie, oli Ta täiesti sõltuv Jumalast. Varjatud palvepaigas ammutas Ta jumalikku jõudu, et kohata katsumusi ja kohustusi. Patuses maailmas talus Jeesus hingelisi heitlusi ja piinu. Ühendus Jumalaga vabastas Ta muredest, mis Teda rõhusid; siit leidis Ta lohutust ja rõõmu.
Kristuse kaudu jõudis inimkonna hädahüüd halastava Isani. Inimesena viibis Ta põlvedel Jumala trooni ees, kuni Tema inimlikkust kinnitas taevane jõud, mis ühendas inimlikkuse jumalikkusega. Jumalalt saadu andis Ta edasi maailmale. Tema kogemus peab korduma meie elus. EGW “Ajastute igatsus”
Olles kaetud õiguse rüüga
Kui me anname end Kristusele, ühineb süda Tema südamega, tahe sulandub Tema tahtesse, mõistus saab üheks Tema mõistusega ja mõtted on Tema kontrolli all – me elame Tema elu. Seda tähendabki Tema õiguse rüü kate.
Kui siis Issand vaatab meie peale, ei näe Ta viigilehtedest riiet ega patu alastust ja moonutust, vaid oma õiguse rüüd. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Taevase päritoluga taim
Jumal soovib, et tuleksime isiklikult sellisesse kohta, et Ta saaks lasta oma armastusel meile osaks saada. Ta on inimest kõrgelt hinnanud – Ta on lunastanud meid oma ainusündinud Poja ohvriga – ja me peame oma kaasinimestes nägema Kristuse verega ostetuid. Kui meil on see armastus üksteise vastu, siis kasvame armastuses Jumala ja tõe vastu. Meie süda on valutanud nähes, kui vähe meie hulgas armastust hinnatakse. Armastus on taevase päritoluga taim ja kui tahame, et see meie südames õilmitseks, peame seda iga päev harima. Leebus, lahkus, pikk meel, mitte ärritumine, kõige sallimine, kõige talumine – need on kalli armastuse puu viljad. EGW “Te saate väe”
Üksnes armastus
Üksnes Kristuse südamest tulvav armastus suudab terveks teha. Üksnes Tema, kelles voolab see armastus nii katkematult nagu mahl puudes või veri kehas, suudab tervendada haavatud inimhinge.
Armastuse tööriistadel on imeline vägi, sest need on jumalikud. Leebe vastus, mis juhib kõrvale viha, armastus, mis on pikameelne ja täis heldust, armastus, mis katab pattude hulga – kui me omandaksime selle õppetunni, missugune tervendav vägi siis meie ellu tuleks! Kuidas muutuks siis elu ning maa kujuneks taeva sarnaseks, otse taeva eelmaitseks! EGW “Elu tänasel päeval”
Ustavus väikestes asjades
Tõeline armastus ei ole tugev, tuline, keevaline kirg. Vastupidi, see on oma olemuselt rahulik ja sügav. See vaatab pelgalt välisest kaugemale ja seda köidavad üksnes väärtused. See on arukas ja peene otsustusvõimega ning selle pühendumine on reaalne ja püsiv. Jumal paneb meid proovile ja katsub läbi elu tavaliste juhtumitega. Väikesed asjad ilmutavad südame olemust. Väikesed kiindumused, arvukad väikesed juhtumused ja elu lihtsad lahked teod moodustavad kokku elu õnne ning lahkete, julgustavate, südamlike sõnade ja elu väikeste lahkete tegude hooletusse jätmine aitab muuta elu õnnetuks. Viimaks leitakse, et enesesalgamine meid ümbritsevate inimeste hüvangu ja õnne nimel moodustab suure osa taevas asuva eluraamatu sissekannetest. Samuti selgub tõsiasi, et teiste hüvangut ja õnne silmas pidamata enese eest hoolitsemine ei jää meie taevasel Isal märkamata. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Risti jalamil
Kuidas me siis pääseme? “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas”, nii on ülendatud Inimese Poeg ning igaüks, keda madu on salvanud, võib vaadata ja elada. “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patud!” (Jh 1:29) Ristilt paistvas valguses näeme Jumala armastust. Tema armastus tõmbab meid enda poole. Kui me ei osuta vastupanu, juhitakse meid risti jalamile, et me võiksime kahetseda patte, mille pärast Õnnistegija risti löödi. Siis loob Jumala Vaim inimhinges usu kaudu uue elu. Mõtted ja tahe alistuvad Kristusele. Süda ja mõistus uuendatakse Tema sarnaseks, kes tegutseb Püha Vaimu kaudu meis. Me usaldame kõik Temale. Siis kirjutatakse Jumala käsk meie mõistusesse ja südamesse ning me ütleme koos Kristusega:
Vestluses Nikodeemusega avas Jeesus lunastusplaani ja oma maise missiooni. Mitte üheski hilisemas jutluses ei seletanud Ta nii üksikasjalikult seda tööd, mis peab tingimata tehtud saama kõigi südames, kes tahavad pärida taevariiki.
Kui Jeesus viimaks risti löödi, meenutas Nikodeemus Õlimäel öeldud sõnu: “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg, et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu.” (Jh 3:14.15) Selle salajase vestluse helk valgustas tema jaoks risti Kolgatal. Nikodeemus nägi Jeesuses maailma Lunastajat. EGW “Ajastute igatsus”