Jumal on tõeline
Apostel Paulus ütleb, et Jumal on meid “kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki”. (Kl 1:13) Igaüks, kes on läinud surmast ellu, võib kinnitada, “et Jumal on tõeline”. (Jh 3:33) Ta võib tunnistada: “Ma vajasin abi ja leidsin selle Jeesuses. Ta rahuldas iga vajaduse ja kustutas hinge nälja ning nüüd on Piibel mulle ilmutus Jeesusest Kristusest. Sa küsid, miks ma usun Jeesusesse? Sellepärast, et ta on minule jumalik Päästja. Miks ma usun Piiblisse? Sellepärast, et ma olen leidnud selles Jumala hääle oma hingele.” Meie südames võib olla tunnistus sellest, et Piibel on tõde, et Kristus on Jumala Poeg. Me teame, et me ei järgi meeldivalt kujundatud väljamõeldisi. EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Aabrahamist
Pühakiri esitab meile märkimisväärseid eeskujusid tõelisest sõbralikkusest. Aabraham oli jumalamees. Oma telki üles seades püstitas ta sinnasamasse koheselt ka ohvrialtari ning kutsus Jumalat püsivalt enda juures viibima. Aabraham oli sõbralik mees. Tema elu ei määrinud isekus, mis on nii ebameeldiv iga inimese juures ja sedavõrd vastumeelne Jumala silmis. Jälgi Aabrahami käitumist, kui tema ees seisab lahkuminek Lotist. Ehkki Lott oli tema vennapoeg, Aabrahamist palju noorem ning Aabrahamil oli maavalikul esmaõigus, viis lahkus teda loobuma oma õigusest, lastes Lotil valida enesele selle maatüki, mis tundus talle parimana. Vaata teda, kui ta tervitab kolme rändurit keskpäeva kuumuses ning kiirustab nende vajaduste eest hoolitsema. Jälgi teda taas, kui ta osaleb äritehingutes hetiidi poegadega, et osta hauaplats Saarale. Ka oma leinas ei unusta ta olemast sõbralik. Ta kummardub nende ees, ehkki on Jumala poolt austatud mees. Aabraham teadis, mis on tõeline viisakus ja kuidas on kohane käituda oma kaasinimestega.
Me peaksime olema andestavad ning alati otsima võimalusi teiste rõõmustamiseks ning nende murede ja koormate kergendamiseks õrna lahkuse ja armastuse tegudega. Need tähelepanelikud heateod, mis saavad alguse kodust, laienevad väljapoole pereringi ning suurendavad kokkuvõttes õnne. EGW “Elu tänasel päeval”
Üksnes usu läbi
Usk teeb meid võimeliseks nägema kaugemale käesolevast hetkest koos selle muredega; nägema kaugele ette, kus kõik see, mis meid praegu hämmeldab, meile selgeks saab.
Usk näeb Jeesust seismas Vahemehena Jumala paremal käel. Usk hoiab meie silme ees eluasemeid, mille Kristus on valmistanud neile, kes Teda armastavad. Usu läbi võime näha rüüsid ja kroone, mis on valmis pandud võitjaile, ning kuulda lunastatute laulu. EGW “Usk, millest ma elan”
Rumalad ja targad
Kümme neitsit näevad selle maailma lõputunde. Nad kõik väidavad end olevat kristlased. Kõigil on kutse, kõigil nimi, kõigil valgus, ja kõik ütlevad end teenivat Jumalat. Kõik näivad ootavat Tema ilmumist. Viiel puudub siiski midagi. Viis neitsit jäävad üllatunult ja jahmunult pulmahoonest välja. /…/
Igaüht meist kujutatakse targa või rumala neitsina. On paljusid, kes ei soovi viibida Jeesuse jalge ees ja õppida Temast. Nad ei tunne Tema teid ega ole valmis Tema tulekuks. Nad väidavad end ootavat oma Issanda tulekut, kuid ei valva ega palveta usus, mis hinge armastuse kaudu puhastaks. Sellised inimesed elavad hooletut elu. Nad on kuulnud ja vastu võtnud tõe, aga ei ela seda läbi. Neil ei ole lampides armu õli. Nad pole valmis Talle pulmasöömaajale. /…/
Ärge olge nagu rumalad neitsid, kes peavad endastmõistetavaks, et Jumala tõotused kuuluvad neile, kuigi nad ei kuuletu Kristuse käskudele. Kristus õpetab, et pelgalt kristlaseks tunnistamine ei tähenda midagi. Ta ütleb: “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!” (Mt 16:24) EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Olles kitsal teel
See, kes on leidnud Jumala sõnast lohutust, peab seda lohutust ka teistele jagama. Ainult nii saab ta jätkuvalt lohutust vastu võtta.
Need, kes käivad kitsal teel, peavad järgima Reisijuhi juhiseid. Ainult nii jõuavad nad Jumala linna väravateni. EGW “Pilk ülespoole”
