Ajas muutumatu
Jumala töö on kõikidel ajastutel üks ja seesama. On vaid erinevad arenguastmed ning Tema väe erinevad avaldumisvormid, selleks, et täita inimeste vajadused erinevatel ajastutel. Jumal on oma lunastusplaani samm-sammult ellu viinud alates sellest ajast, mil Ta andis esimese tõotuse evangeeliumist, läbi patriarhide ning Juuda riigi ajastu kuni käesoleva ajani. Juutide käsuõpetuse rituaalides ja tseremooniates sümboliseeritud Lunastaja oli sama Isik, keda esitavad evangeeliumid. Tema jumalikku kuju katnud pilved on hajunud; udu ja varjud on kadunud, tuues selgesti esile Jeesuse, maailma Lunastaja. Tema, kes kuulutas käsku Siinailt ning andis Moosesele ohvriteenistuse eeskirjad, on sama Isik, kes kõneles rahvale Mäejutluse. Jumala armastuse suured põhimõtted, mida Ta esitas käsu ja prohvetite alusena, on vaid selle kordamine, mida Ta oli lausunud Moosese vahendusel heebrealastele: “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!” (5Ms 6:4-5)
“Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (3Ms 19:18) Mõlema seaduse ajal oli Õpetaja üks ja seesama. Jumala nõuded on samad. Tema valitsuse põhimõtted on samad. Sest kõik lähtub Temast, “kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju”. (Jk 1:17) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Kindel aluskivi
Hoia oma taevase Isa käest kõvasti kinni. Meie Kaitsja Jeesus elab selleks, et meie eest paluda. Ükskõik kes võib usku oma ebapüha eluga salata, see ei muuda tõde valeks. “Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi” ja “Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issanda nime.”” (2Tm 2:19) EGW “Tunnistused kogudusele” II
Vabatahtlik ohver
“Ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta. Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta.” (Jh 10:17-18) Inimperekonna liikmena oli Kristus surelik, Jumalana oli Ta eluallikas maailmale. Ta võis taluda surma või keelduda sellest, kuid Ta andis vabatahtlikult oma elu, et esile tuua elu ja surematus. Ta kandis maailma patud, talus patuneedust ja ohverdas oma elu, et inimesed ei peaks igavesti surema. “Tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid… Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:4-6)
EGW “Ajastute igatsus”
Põltsamaa lastelaagris keskenduti ellujäämisele
6.–8. juulini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatud laste linnalaager „Meie, ellujääjad!“. Teist suve toimunud laagrisse olid oodatud kõik 5–10-aastased lapsed, kes soovisid osaleda loomingulistes ja seikluslikes tegevustes Jumalaga käsikäes.
Laagris osales 27 last, kellest 9 olid uued osalejad. Laagripäev algas Vallo Põldaru ja laste ühise aruteluga teemal, mida inimene elus püsimiseks vajab. Näiteks kui kaua suudame elada ilma toidu ja veeta. Arutelule järgnesid Helena Nõmmiku eestvedamisel tutvumismängud.
Esimene laagripäev sisaldas ka laulmist, käsikellamängu, jooksu- ja mängupause, fotonurka koos paljude seebimullidega ja herbaariumi meisterdamist kuivatatud taimedest. Lisaks tutvuti näidendistsenaariumiga ja jagati rollid.
Teine laagripäev algas pannkoogihommikuga. Lapsed sõid Raimo Kuusi värskelt küpsetatud pannkooke moosi ja jäätisega. Seejärel arutles Vallo Põldaru taas ellujäämise teemadel, juhtides laste tähelepanu seekord piisava une vajalikkusele. Laagripäeva esimesse poolde mahtus veel muusika ja näidendiproov. Pärast lõunasööki sõideti ühiselt Pajusisse, kuhu tulid ka lapsevanemad.
Pajusi tiigi ääres said lapsed osaleda kolmes tegevuses: Vallo juhendamisel sõita süstaga, Mairo Marmori juhendamisel ronida puu otsa ning Helena Nõmmiku juhendamisel kujundada endale külmkapimagneti, mis sisaldas Piibli kirjakohta „Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.“ (Js 43:2–3)
Laste- ja noortetöö juht Kalle Daniel tõdes, et ta pole Pajusi tiiki nii madala veetasemega näinudki. Ohutuse mõttes oli see isegi hea, samas said osalejad süstaga vees edukalt sõita ja uurida läbipaistvas vees kasvavaid veetaimi. Päeva lõpus möödus tegevuspaigast signaalide saatel pikk pulmarong, kellele laagrilised rõõmsalt lehvitasid. Laagripäevad lõppesid tagasisidemänguga, mil lapsed said tagasisidestada, mis neile sellel päeval kõige rohkem meeldis.
Laagri viimasel päeval olid laagrilised koos oma vanematega oodatud jumalateenistusele. Lapsed esitasid lastelaule ja käsikellamuusikat, Helena Nõmmik rääkis lastele lastejutuks mõistukõne konnadest ning tutvustas lapsevanematele fotode abil laagris toimunud tegevusi. Samuti oli ta kujundanud osalejaile päevateemalise kavalehe, mis sisaldas ka infot kohaliku koguduse laste- ja noortetöö kohta.
Lapsed esitasid näidendi „Lõvide augus“, mis rääkis loo Taanieli imelisest ellujäämisest. Marta-Liina Põldaru kandis hoolt, et näidendis oleksid erinevad kostüümid ja aksessuaarid, et aidata nii osatäitjail kui ka kuulajail loosse paremini sisse elada.
Kõne pidas Vallo Põldaru, kes keskendus üksildases kohas ellujäämisele, tuues sisse ka vaimuliku mõõtme. „Isegi kui sa oled üksi, siis sa tegelikult ei ole üksi,“ viitas ta Jumalasse uskumise eelisele. Samuti andis ta kuulajaile kolm matkatarkust koos kaaslasega matkamiseks, mis pärinevad Piiblist: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“ (1Kr 13:13)
Jumalateenistuse järel olid kõik oodatud aeda, et ühiselt lõunat süüa. Kogu laagri vältel toitlustas laagrilisi maitsvate toitudega perekond Maurer. Päeva lõpetuseks olid laagrilapsed koos oma peredega oodatud väljasõidule Elistveresse, et ühiselt koos aega veeta ja imetleda Jumala loomingut.
Laagris osalenud Melissa (7-aastane) ütles, et talle meeldis laagris kõik. „Sain uusi sõpru ja jäätist palju süüa. Mängudest meeldis kõige rohkem discgolf ja niisama puu otsas ronimine.“
Johanna (8-aastane) tõstis esile süstadega sõitmise ja puu otsas ronimise. „Ka karbi meisterdamine kuivatatud taimedega oli lahe. Mulle meeldis, et laagri teema oli „Ellujääjad!“.“
Helena Nõmmik, tänavuse laagri peavastutaja, sõnas vahetult pärast laagrit: „Olen Jumalalale tänulik selle kogemuse ja võimaluse eest sel aastal laager enda südameasjaks võtta ja tänan kõiki meie laagri tegijaid, vastutajaid ja töötubade läbiviijaid. On hea teha koos asju, kui kõigil on Jumal südames ja kõik tahavad, et laager õnnestuks. Loodan väga, et järgmisel aastal korraldame jälle laagri!“
Olles ustav
Edu selles elus ning pääsemine tulevasse ellu sõltuvad ustavast ja tähelepanelikust suhtumisest väikestesse asjadesse. Jumala töödest väikseim on sama täiuslik kui kõige suurem.
Käsi, mis paigutas maailmad universumisse, vormis ka õrnad aasalilled. Ja nii nagu Jumal on täiuslik oma tegutsemisvaldkonnas, nii tuleb meil olla omas. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
