Ärge kurvastage Püha Vaimu
Väga oluline on usaldada oma hinge hoidmine Jumalale. See tähendab, et peame elama ja käima usus, mitte usaldama ega ülistama iseennast, vaid vaatama meie Kaitsjale Jeesusele kui meie usu Alustajale ja Täidesaatjale. Püha Vaim teeb tööd rusutud südames, kuid ta ei saa kunagi tegutseda ennasttäis, eneseõiges hinges. Niisugune parandab oma tarkuses end ise. Ta astub oma hinge ja Püha Vaimu vahele. Püha Vaim tegutseb siis, kui oma mina vahele ei sega. …
Püha Vaim on valmis tegema koostööd kõigiga, kes Teda vastu võtavad ja lasevad Tal end õpetada. Kõik, kes hoiavad tõest kinni ja on tõega pühitsetud, on Kristusega nii üks, et nad suudavad Teda esindada sõnades ja tegudes. … Rääkigu Püha Vaim Jumala valitud rahva südamele, et nende sõnad võiksid olla nagu valitud kuld, kui nad jagavad eluleiba neile, kes on üleastumises ja patus. EGW “Pilk ülespoole”
Lõikus oleneb külvist
Külvatud seemnest kasvab vili, mis omakorda seemendub ja nii mitmekordistub lõikus. Sama seadus kehtib meie suhetes üksteisega. Iga tegu, iga sõna on seeme, mis kannab vilja. Iga lahke tegu, kuulekus või enesesalgamine paljuneb teistes ja nende läbi omakorda teistes.
Samuti on seeme iga kadedus, kurjus, lahkheli, mis kasvab “kibedaks juureks”. (Hb 12:15) Ja kui tohutut hulka need “paljud” omakorda mürgitavad! Selliselt ulatub headuse ja kurjuse külvamine käesolevast ajast igavikku. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Jumala käsu muutumatus
Kristus tuli maa peale kannatama ja surema mitte ainult selleks, et lunastada inimene. Ta tuli, et “teha õpetus suureks ja võimsaks” ja seda mitte ainult selleks, et selle maailma elanikud suhtuksid käsuõpetusse nii nagu nad sellesse peaksid suhtuma, vaid ka selleks, et näidata universumi kõigile maailmadele Jumala käsu muutumatust. Kui käsu nõudeid oleks saanud eirata, poleks Jumala Pojal olnud vaja anda oma elu käsust üleastumise lepitamiseks. Kristuse surm tõestab käsu muutumatust. Ohver, milleks lõpmatu armastus Isa ja Poega sundis, näitab kogu universumile nii nagu ainult lunastusplaan näidata saab, et õiglus ja halastus on Jumala käsu ja valitsuse aluseks. EGW “Suur võitlus”
Suhtlemine Kristusega
Suhtlemine Kristusega – kui ärarääkimata hea see on! Niisuguse osaduse nautimine on ka meie eesõiguseks. Kui varajased jüngrid kuulsid Kristuse sõnu, tundsid nad vajadust Tema järele. Nad otsisid ja leidsid Tema ning järgisid Teda. Nad viibisid koos Temaga kodus, söögilauas, kabinetis ja põllul. Nad olid Talle kui õpilased õpetajale, võttes vastu iga päev Tema huulilt tulevaid püha tõe õppetunde. Nad vaatasid Temale kui sulased isanda peale. Nad teenisid Teda rõõmsalt, heameelselt.
Meie suhted on suure tähendusega. Võime luua paljusid meeldivaid ja kasulikke sidemeid, ent ükski neist pole nii väärtuslik kui suhe, mille läbi surelik inimene viiakse ühendusse surematu Jumalaga. Niisuguses ühenduses jäävad Kristuse sõnad meisse elama. Tulemuseks on puhastatud süda, puhas elu ja veatu iseloom. Ent Tema sarnaseks võime me muutuda üksnes tutvuse ja ühenduse kaudu Temaga, ainsa veatu eeskujuga. EGW “Elu tänasel päeval”
Täiuslik Päästja
Ehkki patune ei saa ennast ise päästa, tuleb tal siiski midagi teha, et pääseda. Kristus ütleb: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka välja.” (Jh 6:37) Niisiis tuleb meil Tema juurde tulla. Ja kui me oma patud kahetseme, tuleb meil uskuda, et Ta võtab meid vastu ning annab meile andeks. Usk on Jumala and, kuid meil tuleb seda rakendada. Usk on käsi, millega inimhing haarab kinni Jumala poolt pakutud armust ja halastusest.
Ainult Kristuse õigus võib anda meile õiguse osa saada armuseaduse õnnistustest. Paljud on kaua igatsenud ja püüdnud neid õnnistusi saada, kuid tagajärjetult, kuna nad on lootnud suuta teha midagi, millega neid väärida. Nad ei ole rebinud pilku endalt ega uskunud, et Jeesus on täiuslik Päästja. Me ei tohi mõelda, et meie teened meid päästavad; Kristus on meie ainus päästelootus.
Usaldades täielikult Jumalat ja Jeesuse, meie patte andestava Päästja teeneid, saame Temalt igakülgset abi, mida iial soovime. Ärgu keegi vaadaku endale, arvates, et ta suudab ennast päästa. Jeesus suri meie eest, kuna meie olime võimetud pääsema. Temas on meie lootus, õigeksmõistmine ja meie õigus. Kui näeme oma patusust, ei peaks me heitma meelt ega kartma, et meil pole Päästjat või pole Temal meie jaoks armu. Just praegu kutsub Ta meid tulema abituina nagu oleme Tema juurde, et saaksime päästetud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Ülistades Jeesust
Paulus hoidis pilgu ees elukrooni, mis antakse talle ja mitte ainult talle, vaid kõigile, kes igatsevad Tema ilmumist. Krooni muutis nii ihaldusväärseks võit, mis saavutatakse usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Ta ülistas alati Jeesust. Igasugune talentide ja enda võiduga hooplemine ei tulnud kõne allagi.
EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”