Üksnes usule toetudes
Tõeline usk on julgustav, vankumatu põhimõte ja eesmärgikindlus, mida ei suuda nõrgestada aeg ega raske töö. “Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad, aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad; nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.” (Js 40:30,31)
Palju on neid, kes soovivad teisi aidata, kuid tunnevad, et neil pole vaimujõudu ega valgust jagamiseks. Neil tuleb oma palved armutrooni ette tuua. Palu Püha Vaimu. Jumal seisab kõigi oma tõotuste taga. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Peetruse üleskutse
Paljude aastate kestel oli Peetrus veennud usklikke vajaduses kasvada pidevalt armus ning tõe tundmises. Nüüd, teades, et tal tuleb peagi kannatada oma usu pärast märtrisurma, juhtis ta nende tähelepanu uuesti iga uskliku inimese aulistele eesõigustele. Veendununa täielikult oma usus, manitses elatanud jünger oma vendi olema püsivad püüdlemises kristliku elu eesmärgi poole. “Sellepärast, vennad,” palus ta, “püüdke seda enam teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi. Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki.” (2Pt 1:10-11)
Milline auline kinnitus! Tõepoolest – auline on kristlase tulevikulootus, kui ta sammub usus edasi kristliku täiuslikkuse kõrgustele. EGW “Apostlite teod”
Südamest tänulikud
Issand soovib, et me hindaksime suurt lunastusplaani, mõistaksime oma suurepärast eesõigust Jumala lastena ja käiksime Tema ees sõnakuulmises ja tänuliku südamega. Ta soovib, et teeniksime Teda uuenenud elu ja rõõmuga iga päev. Ta igatseb näha meie südameid tänust üle voolamas, sellepärast et meie nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse ja me võime heita kõik oma mured Tema peale, kes meie eest hoolitseb. Ta ütleb, et me rõõmustaksime, sest me oleme Issanda pärisosa, Kristuse õigus on Tema pühade valge rüü ning meil on meie Päästja peatse tuleku õnnis lootus. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Lambad ja karjane
Karjase elu on vaevarohke ja hooltnõudev. Tal tuleb hellalt hoolitseda abitute olevuste eest. Mõnedki inspireeritud kirjutajad on seda kujundit kasutanud evangeeliumi kalleima tõe illustreerimiseks. Kristust võrreldakse karjasega. Ta nägi, kuidas Tema lambad ekslesid pärast pattulangemist pimedatel patuteedel hukatuse suunas. Selleks, et eksinuid päästa, jättis Ta oma Isamaja au ja helguse. Ta ütleb: “Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra /…/ Ma karjatan neid, nagu on õige. Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks.” (Hs 34:16.22) Kristus kutsub lambaid enda juurde “varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:6) Väsimatult hoolitseb Ta karja eest. Ta kinnitab nõrku, leevendab kannatajate vaeva, võtab tallesid oma kätele ja kannab neid süles. Tema lambad armastavad Teda. “Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” (Jh 10:5)
Kristus ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. (Jh 10:11-13)
EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jumaliku kuju taastamine
Austagem Jumalat sellega, et näitame kindlat usku ja vankumatut usaldust. Issand hoolitseb lillede eest. Ta annab neile ilu ja lõhna. Kas Ta ei anna palju enam meile rõõmsa loomuse lõhna? Kas Ta ei taasta meis jumalikku kuju?
Uskugem siis Temasse. Pangem end kohe, just praegu valmis, et Ta saaks meile oma Püha Vaimu anda. Päästja rõõm, mis täidab südant, annab rahu ja kindlustunde, mistõttu saame öelda: “Ma tean, et mu Lunastaja elab.” (Ii 19:25) EGW “Te saate väe”
