Näide viljast
Puu vili näitab, kas tegemist on hea või halva puuga. Hea puu ei saa kanda halba vilja ega halb puu tuua esile head vilja. Te tunnete nad ära nende viljast.
Kõnelegem ja töötagem nii, et meie vili võiks olla õiguseks ja me laseksime oma valgust paista heades tegudes. Ainult usutunnistus ei ole midagi väärt. Jumal kiidab heaks üksnes jumalakartliku elu. EGW “Pilk ülespoole”
Õnnistuseks
Kõige tagasihoidlikumad ja vaesemad Jeesuse jüngrid võivad olla teistele õnnistuseks. Võib-olla nad ei mõista, et teevad midagi eriliselt head, kuid alateadliku mõju abil võivad nad panna liikvele õnnistuselained, mis suurenevad ja süvenevad ja mille mõjust võivad nad teada saada alles lõplike kokkuvõtete tegemise päeval.
Nad ei tunne ega tea, et teevad midagi suurt. Neil pole vaja end väsitada muretsemisega õnnestumise pärast. Nad peavad rahulikult jätkama ja tegema ustavalt tööd, mille Jumala ettenägevus on neile määranud, ja nende elu pole siis kasutu. Nende hing kasvab üha enam Kristuse eeskuju sarnaseks; nad on Jumala kaastöölised selles elus ja on nõnda sobivad tulevase elu kõrgema tegevuse ja varjutamatu rõõmu jaoks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Teenides Jumalat
Inimene, kes siira südamega Jumalat teenib, saab suure tasu. “Su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule avalikult.” Elu, mida elame Kristuse armu tunnetades, vormib meie iseloomu. Algupärane ilu hakkab hinges taastuma. Ilmnevad Kristuse iseloomu omadused ning meist hakkab välja paistma Jumala kuju. Inimesed, kes elavad ja töötavad koos Jumalaga, peegeldavad taevast rahu. Neil on ühendus taevaga. Sellistes hingedes on Jumala riik juba alguse saanud. Nad tunnevad Kristusele omast rõõmu olla õnnistuseks inimkonnale. Neil on au olla Õpetaja teenistuses; neile usaldatakse Tema nimel Tema töö.
“Ükski ei või teenida kaht isandat.” Me ei saa teenida Jumalat jagatud südamega. Piibellik usk ei ole üks mõju paljude teiste hulgas. Usk peab valdama kogu inimese, tungima kõigesse. See ei saa olla juhuslik värvilaik lõuendil; tõeline usk imbub läbi kogu elu nii nagu imab värvisse kastetud kanga iga kiud luitumatut värvi.
Siirus ja eesmärgikindlus on Jumalalt valguse saamise tingimuseks. Inimene, kes soovib tunda tõde, peab olema tahtlik vastu võtma kõike, mida tõde sisaldab. Ta ei tohi teha milleski kompromissi kurjaga. Kõikuv ja pooliku südamega sõlmitud leping olla tõe poolt tähendab saatanlikku endapettust. EGW “Ajastute igatsus”
Külalisterohke Põltsamaa aastapäev
5. augustil tähistas Põltsamaa adventkogudus 105. aastapäeva, ühtlasi täitus 65 aastat praeguse kogudusehoone kasutuselevõtust palvelana.
Aastapäeva hommik algas õppetükitunniga, mida juhtis Eesti liidu ja Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman. Paralleelselt toimusid ka laste- ja noortetunnid.
Jumalateenistusel tegi lühikese ülevaate Põltsamaa koguduse rajamisest Ardo Rosin, lastejuttu rääkis Helena Nõmmik ning kõneles Toomas Lukk. Muusikaga teenisid meeskoor, Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett ja lapsed.
„Esimesed andmed adventkuulutuse levimisest siin kandis pärinevad juba aastast 1910,“ rääkis Ardo Rosin. „1917. või 1918. aastal saabus Põltsamaale August Klement, kelle jaoks oli see koht tuttav. Ta oli sündinud Tapikul ja ka Põltsamaal mõned aastad koolis käinud. Kuidas kuulutamine tollal käis? Peamiselt brošüüride ja traktaatide abil, mida inimestele jagati. Käidi majast majja, selgitati ja räägiti. Kirjandusevangelistide kaudu külvati seemet. Kui kogudus siia rajati, olid esimesed liikmed need, kes olid adventtõe traktaatide kaudu vastu võtnud.“
Jutluses keskendus Toomas Lukk aastapäeva motokirjakohale „Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi“ (Ps 73:28) ning tõi välja kolm strateegiat, mida inimesed tavaliselt kasutavad oma isikliku õnne leidmiseks. Õnne otsitakse kas asjadest, saavutustest ja tunnustusest või suhetest.
„Nende auklike strateegiate kõrval on ka neljas võimalus: maksimaalne suhe kellegagi, kes on tõeliselt väärtuslik, kes tunneb meid läbi ja lõhki ning kes armastab meid sellisena, nagu me oleme ja kes kunagi ei sure. Selleks sõbraks on Jumal.“
„Õnn on olla koos sellega, kes sind armastab. Jumal on see, kes meid täiuslikult armastab,“ selgitas Toomas Lukk. „Otsigem Teda ja õppigem Teda armastama, Teda oma parimaks sõbraks pidama, et see õnn võiks olla igavene,“ julgustas ta.
Pärast lõunat olid kõik huvilised oodatud osalema linnamängus, mille käigus sai tutvuda kauni Põltsamaa linnaga. Iga sihtkoht sisaldas fakti Põltsamaa kohta ning väljakutset (nt tervita ja ütle head inimesele, keda sa igapäevaselt ei tunne; kirjuta etteantud sõnu kasutades luuletus; leia koolimaja pargist erinevaid maitsetaimi jne). Mängu korraldanud Helena Nõmmik ütles, et tagasiside oli armas. „Paljud tänasid, et oli selline rahuliku tempoga ja samas põnevate ülesannetega jalutuskäik,“ ütles ta.
Õhtusel aiakontserdil esitasid kaunist muusikat Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett, Kristjan Kalmus ning koosseis Joosep Tuvi, Toomas Lukk ja Sander Kalmus. Aastapäeval liikluskorraldaja rolli täitnud Ants Kulp luges kokku, et õhtuse kontserdi ajal oli koguduse hallatavas parklas 59 autot. Inimesi koguduse aias oli umbes 170.
Pastor Priit Keel ütles, et aastapäev oli õnnistusterohke. „Koguduseliikmed on olnud toimekad ja tahtlikud asju korraldama. Jumal kinkis täiusliku ilma pealekauba.“
Püha Vaim kasvatajana
Idamaades sajab varajane vihm külviajal. See on vajalik seemne idanemiseks. Vihmahoogude mõjul tärkab õrn võsu. Hiline vihm, mis sajab hooaja lõpu lähedal, küpsetab tera ja valmistab seda lõikuseks. Issand kasutab neid looduse ilminguid, et kujutada Püha Vaimu tööd. Samamoodi nagu kaste ja vihm antakse kõigepealt seemne idanemiseks ja seejärel lõikuse küpsemiseks, antakse Püha Vaim vaimuliku kasvu edenemiseks ühest etapist teise.
Vilja küpsemine kujutab Jumala armu töö lõpuleviimist hinges. Püha Vaimu väe abil täiustatakse Jumala moraalset olemust iseloomus. EGW “Te saate väe”
Näide kadunud lambast
Tähendamissõnas kadunud lambast õpetab Kristus, et pääste ei sõltu sellest, et meie otsime Jumalat, vaid sellest, et Jumal otsib meid. “Ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. Nad kõik on kaldunud kõrvale.” (Rm 3:11,12) Me ei paranda meelt sellepärast, et Jumal võiks meid otsida, vaid Tema ilmutab meile oma armastust, et me võiksime meelt parandada.
Kui eksinud lammas on viimaks koju toodud, siis väljendub karjase tänulikkus meloodilistes tänulauludes. Ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile:
Samamoodi ühineb taevas ja maa tänus ja rõõmustamises, kui suur Karjane on eksija leidnud. EGW “Kristuse tähendamissõnad”