Kristuse õpetus
Kristus rõhutas oma maapealse teenistuse ajal hingamispäeva pühitsemise kohustust. Kogu oma õpetuses suhtus Ta lugupidavalt seadusse, mille Ta ise oli andnud. Tema ajal oli hingamispäeva pidamine juba nii alla käinud, et see peegeldas pigem isekate ja meelevaldsete inimeste iseloomu, kui et Jumala oma. Kristus hülgas selle väära õpetuse, millega need, kes väitsid end tundvat Jumalat, andsid Jumalast vale pildi. Kuigi variserid Jeesust selle pärast halastamatult vaenasid, ei kohandunud Jeesus isegi väliselt nende nõuetega, vaid jätkas julgelt hingamispäeva pidamist Jumala käsu kohaselt.
Keeles, mida pole võimalik valesti mõista, tunnistas Jeesus oma suhtumist Jumala käsuõpetusse: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama,” ütles Ta. “Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. (Mt 5: 17-19) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Sõltudes Jumalast
Millal iganes inimene midagi saavutab, olgu kas vaimulikes või ajalikes asjades, peab ta meeles pidama, et ta suudab seda koostöös oma Loojaga. Hädavajalik on mõista meie sõltuvust Jumalast. Liiga palju usutakse inimesse, liiga palju loodetakse inimeste leiutistele. Liiga vähe usaldatakse väge, mida Jumal on valmis jagama. “Me oleme Jumala kaastöölised.” (1Kr 3:9)
Mõõtmatult tühine on see osa, mida inimlik jõud saavutab, aga kui see on ühendatud Kristuse jumalikkusega, suudab inimene kõik selle jõuga, mida Kristus jagab. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Tundes tõde
Tõde tuleb südamega vastu võtta; see nõuab tahte alistamist. Kui tõde oleks võimalik tunnustada ainult mõistusega, ei takistaks uhkus seda tegemast. Kuid tõde saab vastu võtta ainult annina ning selle tingimuseks on loobumine igast patust, milles Jumala Vaim märku annab. Ükskõik kui suured võiksid olla inimese eelised tõde tunda, pole neist kasu, kui süda ei ole avatud ning ei loobuta kõigist harjumustest ja kommetest, mis käivad vastu tõe põhimõtetele. Neile, kes anduvad Jumalale siira sooviga tunda ja täita Tema tahet, avaneb tõde Jumala väena õnnistuseks. Nad oskavad teha vahet inimeste vahel, kes kõnelevad Jumala nimel ja kes vaid enda nimel. Variserid ei allutanud oma tahet Jumala tahtele. Nad ei tahtnud tunda tõde, vaid tahtsid leida vabandusi, kuidas tõest mööda hiilida. Kristus näitas, et sellepärast ei mõistnud nad Tema õpetusi. Seejärel nimetas Ta tunnuse, mille abil eristada õiget õpetajat petisest:
Isekas meelsus rõhutab ennast. Kristus taotles Jumala au. Ta rääkis Jumala sõnu. See tunnistas Temast kui tõeõpetajast. EGW “Ajastute igatsus”
Õnnistuseks
Kõige tagasihoidlikumad ja vaesemad Jeesuse jüngrid võivad olla teistele õnnistuseks. Võib-olla nad ei mõista, et teevad midagi eriliselt head, kuid alateadliku mõju abil võivad nad panna liikvele õnnistuselained, mis suurenevad ja süvenevad ja mille mõjust võivad nad teada saada alles lõplike kokkuvõtete tegemise päeval.
Nad ei tunne ega tea, et teevad midagi suurt. Neil pole vaja end väsitada muretsemisega õnnestumise pärast. Nad peavad rahulikult jätkama ja tegema ustavalt tööd, mille Jumala ettenägevus on neile määranud, ja nende elu pole siis kasutu. Nende hing kasvab üha enam Kristuse eeskuju sarnaseks; nad on Jumala kaastöölised selles elus ja on nõnda sobivad tulevase elu kõrgema tegevuse ja varjutamatu rõõmu jaoks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Teenides Jumalat
Inimene, kes siira südamega Jumalat teenib, saab suure tasu. “Su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule avalikult.” Elu, mida elame Kristuse armu tunnetades, vormib meie iseloomu. Algupärane ilu hakkab hinges taastuma. Ilmnevad Kristuse iseloomu omadused ning meist hakkab välja paistma Jumala kuju. Inimesed, kes elavad ja töötavad koos Jumalaga, peegeldavad taevast rahu. Neil on ühendus taevaga. Sellistes hingedes on Jumala riik juba alguse saanud. Nad tunnevad Kristusele omast rõõmu olla õnnistuseks inimkonnale. Neil on au olla Õpetaja teenistuses; neile usaldatakse Tema nimel Tema töö.
“Ükski ei või teenida kaht isandat.” Me ei saa teenida Jumalat jagatud südamega. Piibellik usk ei ole üks mõju paljude teiste hulgas. Usk peab valdama kogu inimese, tungima kõigesse. See ei saa olla juhuslik värvilaik lõuendil; tõeline usk imbub läbi kogu elu nii nagu imab värvisse kastetud kanga iga kiud luitumatut värvi.
Siirus ja eesmärgikindlus on Jumalalt valguse saamise tingimuseks. Inimene, kes soovib tunda tõde, peab olema tahtlik vastu võtma kõike, mida tõde sisaldab. Ta ei tohi teha milleski kompromissi kurjaga. Kõikuv ja pooliku südamega sõlmitud leping olla tõe poolt tähendab saatanlikku endapettust. EGW “Ajastute igatsus”
Sõltumine Loojast
Tõeline kristlane peab alati tundma, et ta sõltub oma Loojast. Ja ta ei häbene tunnistada oma sõltuvust. Sarnaselt Taanielile ei võta ta au endale. Ta annab kogu au Jumalale, et nii ilmalikud inimesed kui ka kaaskristlased teaksid, et ta sõltub Issandast ning et tema elust saaks välja juuritud kõik, mis kurvastab Issanda Vaimu.
Sarnaselt Taanielile kasutab kristlane iga võimalust täiendada oma teadmisi ja oskusi. Ta rakendab Issanda antud talente Sõnas määratud pühade põhimõtete alusel. See mitmekordistab tema võimeid. EGW “Pilk ülespoole”