Eeskuju palvetamisel
Mitte kellegi elu ei olnud nii tegevusrohke ja vastutusrikas kui oli Jeesuse elu. Ometi võttis Ta sageli aega palveks! Tema lävimine Isaga oli pidev. Ikka ja jälle leiame Tema maise elu kirjeldusest sõnad: “Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.” “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Lk 6:12; Mk 1:35)
Pühendanud kogu päeva teiste heaks, tundis Kristus vajadust eemalduda rahvasaginast. Ta tõmbus tagasi elu lakkamatust askeldusest ja tegelemisest abivajajatega ning otsis vaikust, et olla segamatus ühenduses Isaga. Olles inimene nagu meie, oli Ta täiesti sõltuv Jumalast. Varjatud palvepaigas ammutas Ta jumalikku jõudu, et kohata katsumusi ja kohustusi. Patuses maailmas talus Jeesus hingelisi heitlusi ja piinu. Ühendus Jumalaga vabastas Ta muredest, mis Teda rõhusid; siit leidis Ta lohutust ja rõõmu.
Kristuse kaudu jõudis inimkonna hädahüüd halastava Isani. Inimesena viibis Ta põlvedel Jumala trooni ees, kuni Tema inimlikkust kinnitas taevane jõud, mis ühendas inimlikkuse jumalikkusega. Jumalalt saadu andis Ta edasi maailmale. Tema kogemus peab korduma meie elus. EGW “Ajastute igatsus”
Olles kaetud õiguse rüüga
Kui me anname end Kristusele, ühineb süda Tema südamega, tahe sulandub Tema tahtesse, mõistus saab üheks Tema mõistusega ja mõtted on Tema kontrolli all – me elame Tema elu. Seda tähendabki Tema õiguse rüü kate.
Kui siis Issand vaatab meie peale, ei näe Ta viigilehtedest riiet ega patu alastust ja moonutust, vaid oma õiguse rüüd. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Taevase päritoluga taim
Jumal soovib, et tuleksime isiklikult sellisesse kohta, et Ta saaks lasta oma armastusel meile osaks saada. Ta on inimest kõrgelt hinnanud – Ta on lunastanud meid oma ainusündinud Poja ohvriga – ja me peame oma kaasinimestes nägema Kristuse verega ostetuid. Kui meil on see armastus üksteise vastu, siis kasvame armastuses Jumala ja tõe vastu. Meie süda on valutanud nähes, kui vähe meie hulgas armastust hinnatakse. Armastus on taevase päritoluga taim ja kui tahame, et see meie südames õilmitseks, peame seda iga päev harima. Leebus, lahkus, pikk meel, mitte ärritumine, kõige sallimine, kõige talumine – need on kalli armastuse puu viljad. EGW “Te saate väe”
Laste linnalaager Põltsamaal
6.-8. juuli toimub järjekordne Põltsamaa laste linnalaager.
Eelmise aasta laagri kohta saad lugeda rohkem https://advent.ee/artikkel/200966/poltsamaal-toimus-vaimulik-lastelaager/.
Registreerimine: https://sda.ee/laager
Heatahtlik meelelaad
Iga tegevus elus mõjutab meid kas heas või halvas suunas. Tähtsusetuina näivate kohustuste täitmine toob kaasa suured õnnistused ja nende täitmata jätmine toob kaasa õnnetuse. Just väiksed asjad panevad proovile meie iseloomu.
Jumal tunneb heameelt, kui inimene sooritab igapäevaseid silmapaistmatuid, kuid ennastsalgavust nõudvaid toimetusi rõõmuga ja varmalt. Me ei peaks arvama, et isekusetult elamine on hea üksnes teiste pärast. Meie elu saab olla õnnistuseks ainult siis, kui meie meelelaad on armastusrikas, abivalmis ja ennastunustav. Väikesed tähelepanuavaldused ja lihtsad viisakusteod suurendavad oluliselt elu õnnelikkust; nende hooletusse jätmine muudab aga elu märgatavalt viletsamaks. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Eesmärgi täitumine
“Vaata, ma tulen – rullraamatusse on minust kirjutatud – tegema Su tahtmist, on Jumal!” (Hb 10:7) Need sõnad kuulutavad selle eesmärgi täitumist, mis oli olnud varjul igavestest aegadest. Kristus kavatses tulla siia maailma ja saada inimeseks. Ta ütleb: “Sa valmistasid mulle ihu”.
Kui Kristus oleks ilmunud selles aus, mis Tal oli Isa juures enne maailma loomist, ei oleks me suutnud taluda Tema lähedust. Selleks, et me võiksime näha Jumala au ja mitte hukkuda, tuli Tal oma au varjata. Tema jumalikkus kaeti inimlikkusega – au, mida poleks suudetud taluda, kaeti nähtava inimkujuga. EGW “Ajastute igatsus”