Kõigekõrgem valitseb
Aadam oli Looja asevalitseja. Ta ei olnud sõltumatu valiteja. Maa kuulub Jumalale ja Jumal on andnud kõik Pojale.
Aadam pidi valitsema Kristuse alluvuses. Kui Aadam loovutas oma valitsuse Saatanale, jäi Kristus ikkagi tõeliseks Kuningaks. Just nii nagu Issand oli öelnud kuningas Nebukadnetsarile: “Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab”. (Tn 4:29b) EGW “Ajastute igatsus”
Usus edasiminek
Oma töö edasiviimisel ei tee Issand alati oma sulaste ees teed tasaseks. Mõnikord paneb Ta proovile oma rahva usalduse, viies nad olukorda, kus nad on sunnitud edasi minema vaid usus. Sageli lubab Ta neil jõuda kitsikusse ja käsib neil minna edasi olukorras, kus nende jalad näivad puudutavat Jordani vett. Kui siis sellises olukorras Tema sulaste palved Tema poole tõsises usus üles tõusevad, avab Jumal nende ees tee ning viib nad avaratele tööpõldudele.
Kui Jumala käskjalad tunnevad oma vastutust Issanda viinamäe nende osade suhtes, mis veel abi vajavad, ning väsimatult oma Meistri vaimus hingede pöördumiseks töötavad, siis valmistavad Jumala inglid neile tee ning nad varustatakse töö edasiviimiseks vajalike vahenditega. EGW “Apostlite teod”
Looja tuli inimeste keskele
Loomistöö kõneleb meile Jumala osavusest ja väest. Jumal on oma headuses pannud maa peale kaunid lilled ja puud, mis on imeliselt kohanenud nende maade ja kliimaga, kus nad kasvavad.
Kuigi patt on moonutanud loodusobjektide kuju ja ilu, kuigi neis võib näha õhuvägede vürsti töö jälgi, ometi kõnelevad need Jumalast ning ilmutavad ikka veel mõndagi Eedeni ilust.
Üleval taevastes, maa peal, ookeani veteavarustes – igal pool näeme Jumala kätetööd. Kogu loodu tunnistab Tema väest, tarkusest ja armastusest. Ometi ei saa me Jumala isikut tundma õppida tähtedelt, ookeanist või kärestikelt. Seda tuli Kristus ilmutama. …
Kristus tuli, et ilmutada langenud inimkonnale Jumala armastust. Tema, maailma Valgus, looritas oma jumalikkuse sära pimestava hiilguse ja tuli siia maa peale elama inimesena inimeste keskel, et nad võiksid hukkumata oma Loojaga tuttavaks saada. Keegi ei ole Jumalat kunagi näinud, välja arvatud see osa, mis sai avalikuks Kristuse kaudu. Jeesus ütles: “Kõik on mu Isa üle andnud mulle ja keegi ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.” (Lk 10:22) EGW “Pilk ülespoole”
Armastades
Esimene suur käsk on: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega!” “Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Mk 12:30,31) Neis kahes käsus on koos kõik moraalsete olevuste huvid ja kohustused. Need, kes täidavad oma kohust teiste suhtes nii, nagu nad sooviksid, et teised neile teeksid, jõuavad tasemele, kus Jumal saab end neile ilmutada. Ta annab neile oma heakskiidu. Nad saavad täiuslikuks armastuses ning nende töö ja palved pole asjatud. Nad võtavad pidevalt Algallikast vastu armu ja tõde ning annavad saadud jumalikku valgust ja päästet heldelt teistele edasi. Neis täituvad Pühakirja sõnad: “Te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.” (Rm 6:22) EGW “Tunnistused kogudusele” II
Lambad ja karjane
Karjase elu on vaevarohke ja hooltnõudev. Tal tuleb hellalt hoolitseda abitute olevuste eest. Mõnedki inspireeritud kirjutajad on seda kujundit kasutanud evangeeliumi kalleima tõe illustreerimiseks. Kristust võrreldakse karjasega. Ta nägi, kuidas Tema lambad ekslesid pärast pattulangemist pimedatel patuteedel hukatuse suunas. Selleks, et eksinuid päästa, jättis Ta oma Isamaja au ja helguse. Ta ütleb: “Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra /…/ Ma karjatan neid, nagu on õige. Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks.” (Hs 34:16.22) Kristus kutsub lambaid enda juurde “varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:6) Väsimatult hoolitseb Ta karja eest. Ta kinnitab nõrku, leevendab kannatajate vaeva, võtab tallesid oma kätele ja kannab neid süles. Tema lambad armastavad Teda. “Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” (Jh 10:5)
Kristus ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. (Jh 10:11-13)
EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jumaliku kuju taastamine
Austagem Jumalat sellega, et näitame kindlat usku ja vankumatut usaldust. Issand hoolitseb lillede eest. Ta annab neile ilu ja lõhna. Kas Ta ei anna palju enam meile rõõmsa loomuse lõhna? Kas Ta ei taasta meis jumalikku kuju?
Uskugem siis Temasse. Pangem end kohe, just praegu valmis, et Ta saaks meile oma Püha Vaimu anda. Päästja rõõm, mis täidab südant, annab rahu ja kindlustunde, mistõttu saame öelda: “Ma tean, et mu Lunastaja elab.” (Ii 19:25) EGW “Te saate väe”
