Rahu Kristuses
Püsiv rahu, hinge tõeline hingamine tuleb vaid ühest Allikast. Sellest kõneles Kristus, kui Ta ütles: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11:28) “Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.” (Jh 14:27) See rahu ei ole midagi niisugust, mida Ta endast eraldi annab. See on Kristuses ning me saame selle vastu võtta ainult Teda vastu võttes.
Kristus on ammendamatu eluläte. Paljud vajavad just selgemaid teadmisi Temast. Neile tuleb kannatlikult ja lahkelt, ent siiski tõsimeelselt õpetada, kuidas saab avada kogu olemuse taeva tervistavale mõjule. Kui Jumala armastuse päikesevalgus valgustab hinge pimenenud soppe, kaob rahutu väsimus ja rahulolematus ning rahuldust pakkuv rõõm annab jõudu vaimule ning tervist ja energiat ihule. EGW “Tervise teenistuses”
Igavene tõde
Jeesus ütles Vana Testamendi kirjade kohta (ja kui palju täpsemad on nad Uue Testamendi kohta): “Just need on, mis tunnistavad minust”, Lunastajast, kellesse on koondunud meie igavese elu lootus. (Jh 5:39) Jah, kogu Piibel jutustab Kristusest. Alates esimesest ülestähendusest loomise kohta – kuna “ilma temata ei ole tekkinud midagi” – kuni viimase tõotuseni: “Vaata, ma tulen varsti,” loeme Tema tegudest ja kuuleme Tema häält. (Jh 1:3, Ilm 22:12) Kui sa soovid Päästjaga tuttavaks saada, siis uuri Pühakirja. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usk
Usk sirutub välja haarama kinni Kristuse käest, teades, et Ta hoiab kõvemini kui ükski inimkäsi suudab ja et Ta ei lase kunagi lahti. Kui inimolevus on nõus, et teda juhitakse, siis Kristus juhib teda.
Usk on hinge südameveri. See annab soojust, tervist, kooskõla ja mõistlikku otsustusvõimet. Selle elujõud ja eluvõime avaldab võimsat, kuigi alateadlikku mõju. Kristuse elu hinges on veeallikas, mis voolab igavesse ellu. See arendab pidevalt taevalikke meeldivaid omadusi ja paneb kõigis asjus leebelt Issandale alistuma. See võimaldab meil näidata, et Kristus elab hinges. EGW “Pilk ülespoole”
Koputus südameuksele
Ustav tunnistaja ütleb: “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan”. (Ilm 3:20) Iga Jumala Sõnas sisalduv või Tema Saadikute poolt esitatud üleskutse on koputus südameuksele. See on Jeesuse hääl. Iga koputuse kuulmata jätmine vähendab tahet avada. Püha Vaimu mõju, millest täna ei hoolita, kuuldub homme nõrgemana. Südame tundlikkus väheneb ja ajapikku muutub inimene tuimaks elu lühiduse ja aulise igaviku suhtes. Hukkamõistev otsus kohtupäeval ei tulene sellest, et me oleme eksinud, vaid sellest, et me oleme hooletusse jätnud taevast saadetud võimalused tundma õppida tõde. EGW “Ajastute igatsus”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”
Eeskuju palvetamisel
Mitte kellegi elu ei olnud nii tegevusrohke ja vastutusrikas kui oli Jeesuse elu. Ometi võttis Ta sageli aega palveks! Tema lävimine Isaga oli pidev. Ikka ja jälle leiame Tema maise elu kirjeldusest sõnad: “Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.” “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Lk 6:12; Mk 1:35)
Pühendanud kogu päeva teiste heaks, tundis Kristus vajadust eemalduda rahvasaginast. Ta tõmbus tagasi elu lakkamatust askeldusest ja tegelemisest abivajajatega ning otsis vaikust, et olla segamatus ühenduses Isaga. Olles inimene nagu meie, oli Ta täiesti sõltuv Jumalast. Varjatud palvepaigas ammutas Ta jumalikku jõudu, et kohata katsumusi ja kohustusi. Patuses maailmas talus Jeesus hingelisi heitlusi ja piinu. Ühendus Jumalaga vabastas Ta muredest, mis Teda rõhusid; siit leidis Ta lohutust ja rõõmu.
Kristuse kaudu jõudis inimkonna hädahüüd halastava Isani. Inimesena viibis Ta põlvedel Jumala trooni ees, kuni Tema inimlikkust kinnitas taevane jõud, mis ühendas inimlikkuse jumalikkusega. Jumalalt saadu andis Ta edasi maailmale. Tema kogemus peab korduma meie elus. EGW “Ajastute igatsus”
Olles kaetud õiguse rüüga
Kui me anname end Kristusele, ühineb süda Tema südamega, tahe sulandub Tema tahtesse, mõistus saab üheks Tema mõistusega ja mõtted on Tema kontrolli all – me elame Tema elu. Seda tähendabki Tema õiguse rüü kate.
Kui siis Issand vaatab meie peale, ei näe Ta viigilehtedest riiet ega patu alastust ja moonutust, vaid oma õiguse rüüd. EGW “Kristuse tähendamissõnad”