Armastus jääb
Ükskõik kui kõrge on kellegi usutunnistus, kui ta süda pole täidetud armastusega Jumala ja kaasinimeste vastu, siis pole ta Kristuse tõeline järelkäija.
“Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis.” Kõige puhtam rõõm lähtub kõige sügavamast alandumisest. Tugevaimad ja õilsaimad iseloomud on rajatud kannatlikkuse, armastuse ja Jumala tahtele alistumise alusmüürile.
Armastus “ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha”. Kristlik armastus tõlgendab teiste motiive ja tegusid kõige soodsamas valguses. Ta ei paljasta vajaduseta nende vigu; ta ei kuula huviga halba teiste kohta, vaid püüab pigem ette tuua teiste häid omadusi.
Armastus “ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!” Selline armastus “ei hävi ilmaski”. (1Kr 13:4-8) See ei saa iial kaotada oma väärtust. See on taevalik iseloomuomadus. Kalli aardena viib selle omanik selle läbi Jumala linna väravate. EGW “Apostlite teod”
Kummardamine Vaimus ja tões
Ehkki Jumal ei ela kätega tehtud templites, austab Ta siiski oma rahva kogunemisi oma ligiolekuga. Ta on tõotanud kohtuda nendega oma Vaimu läbi, kui nad kogunevad otsima Teda, tunnistama oma patte ja palvetama üksteise eest. Kuid need, kes kogunevad Teda kummardama, peavad loobuma kõigest kurjast. Kui nad ei kummarda Teda tões ja Vaimus ning pühalikkuse ilus, on nende kogunemine asjatu. Selliste kohta ütleb Issand: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel, ilmaaegu teenivad nad mind.” (Mt 15:8.9) Need, kes kummardavad Jumalat, peavad Teda “kummardama Vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad.” (Jh 4:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Ülempreester, meie isikuline eestkostja
Jumal ilmutas end oma Pojas isikuna. Jeesus, Isa au hiilgus “ja tema olemuse kuju” tuli isikulise Päästjana maailma. Isikulise Päästjana tõusis Ta taevasse. Isikulise Päästjana on Ta eestkostja taevastes õuedes. “Inimese Poja sarnasena” teenib Ta meie eest Jumala trooni ees. (Hb 1:3, Ilm 1:13) EGW “Tervise teenistuses”
Tõotuse vikerkaar
Tõotuse vikerkaar, mis ümbritseb taevast trooni, on igaveseks tunnistuseks sellest, et “nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Jh 3:16)
Kogu universum teab, et Jumal ei jäta kunagi oma rahvast kurjusega üksi võitlema. Tema tugevus ja kaitse on tõotatud meile niikaua, kui püsib Jumala troon. “Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.” (Jr 29:11-13) EGW “Ajastute igatsus”
Ammendamatu allikas
Taevase rahu ja rõõmu allikad, mis on õpetaja hinges inspireeritud Sõna abil avatud, muutuvad võimsaks mõjujõeks, mis saab õnnistuseks kõigile, kellega ta kokku puutub. Piibel ei muutu õppuri jaoks tüütuks raamatuks. Targa juhendaja käe all muutub Sõna aina huvitavamaks. Sellest saab eluleib ja see ei vanane iial. Selle värskus ja ilu köidab ning lummab lapsi ja noori. See on nagu maa peale paistev päike, mis jagab lõpmatult valgust ja soojust, kuid on ikka ammendamatu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Suhtlemine taevaga
Palve on taeva poolt määratud vahend, et saavutada edu võitluses patuga ning arendada kristlikku iseloomu. Jumalik vägi, mis antakse vastusena usu palvele, teostab paluja hinges kõik, mida ta palub. Me võime paluda andestust patu pärast, Püha Vaimu, Kristuse-sarnast iseloomu, tarkust ja jõudu Tema tööd teha – ükskõik millist tõotatud andi; Tema tõotus on: “Te saate.”
Jumalaga mäel olles vaatles Mooses selle imeväärse ehitise kuju, mis pidi olema Tema au asupaigaks. Jumalaga mäel olles – selles salajases suhtlemispaigas – vaatleme me Tema aulist ideaali inimkonna jaoks. Suhtlemine taevaga on kõikidel aegadel olnud Jumala vahend oma plaanide elluviimiseks oma laste jaoks, avades järk-järgult nende meeltele oma armu õppetunnid. Meetodit, kuidas Ta neid tõdesid jagab, illustreerivad hästi sõnad: “Tema tulek on kindel nagu koit”. (Ho 6:3) See, kes laseb Jumalal end valgustada, sammub justkui koidiku hämarusest keskpäeva täieliku valguse poole. EGW “Apostlite teod”
Jumalik eeskuju andmises
Kuigi patt on rikkunud Jumala täiusliku töö, paistab sellest siiski veel läbi Jumala käekiri. Veel praegugi kuulutab kogu loodus Tema ülevat au. Ainult isekas inimsüda elab enesele. Iga lind ja iga loom teenib omamoodi kedagi teist. Igal puulehel ning rohuliblel on oma ülesanne. Igas puus, põõsas ja lehes tulvab see elujõud, milleta ei saaks elada inimene ega loom; inimene ja loom omakorda aitavad kaasa puu, põõsa ja lehe elule. Lilled pakuvad meeldivat lõhna ja avavad oma ilu õnnistuseks maailmale. Päike särab valgust tuhandete silmapaaride rõõmuks. Ookean, arvutute veesoonte läte, võtab vastu jõgesid kõikidelt maadelt, kuid võtab selleks, et anda. Selle rüpest tõusev udu langeb vihmahoogudena niisutama maad.
Valguseriigis elavate inglite rõõmuks on anda, jagada armastust ja väsimatut hoolt langenud ja ebatäiuslikele inimlastele. Taevased olevused püüavad võita inimsüdameid; nad toovad sellesse pimedasse maailma valgust taevastelt õuedelt; oma õrna ja kannatliku teenimisega mõjutavad nad inimmeeli, et tuua kadunuid nii lähedasse ühendusse Kristusega, kui on neil endil. EGW “Ajastute igatsus”
