skip to Main Content
23nov. 19

Jumala vägi

Kui me tunneme oma nõrkust, siis õpime sõltuma väest, mis ei ole meie vägi. Miski ei valda südant mõjusamalt, kui alaline vastutustunne Jumala ees. Miski ei mõjuta tegutsemisajendeid sügavamalt, kui Kristuse andestava armastuse tunnetamine. Meil tuleb olla ühenduses Jumalaga, siis täitume Tema Püha Vaimuga, kes teeb meid võimeliseks töötama kaasinimeste heaks. Rõõmusta, et sa oled saanud Kristuse kaudu taevase perekonna liikmeks. Kui sa vaatad endast kõrgemale, hakkad järjest enam tundma oma nõrkust. Mida vähem sa ennast hellitad, seda täielikuma ja selgema pildi saad sa Päästja täiuslikkusest. Mida ligemale jõuad valguse ja väe allikale, seda suurem valgus su ees avaneb ja seda enam saad jõudu Jumala tööks. Rõõmusta selle üle, et sa oled üks Jumalaga, üks Kristusega ja kogu taevase perekonnaga. EGW “Ajastute igatsus”

väe allikal

21nov. 19

Otsi valgust!

Meil on vaja Püha Vaimu valgustatust, et märgata Jumala Sõnas tõdesid. Looduse kaunidust ei ole näha enne, kui päike pimedust hajutades kõik valgusega üle ujutab. Samamoodi ei peeta Jumala Sõnas peituvaid aardeid väärtuslikuks enne, kui Õiguse Päikese säravad kiired neid valgustavad.

päikesetõus_

Püha Vaim, kes on lõputu armastuse poolt taevast saadetud, võtab jumalikud asjad ja ilmutab neid igale hingele, kel on kõhklematu usk Kristusesse. Vaimu väel avaldatakse mõistusele mõju eluliselt oluliste tõdedega, millest sõltub hinge pääsemine, ning elutee muudetakse nii selgeks, et keegi ei pea eksima. Kui me uurime Pühakirja, siis peaksime paluma, et Jumala Püha Vaimu valgus paistaks Sõnale ning me märkaksime ja hindaksime selle aardeid. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

19nov. 19

Mäejutlus: muretsemisest

Eesti keele kasutus on vahel üsna isevärki asi. Näiteks kellegi omandamine või millegi hankimine käib alati suure “murega”: naine muretses endale lapse, töömees muretses endale vajalikud tööriistad, noor perekond muretses endale kauni kodu ja nii aina edasi. Kui palju nende omandamiste juures tegelikult muret oli või ei olnud, see on täiesti omaette küsimus.
Kui Jeesus räägib Mäejutluses murest ja muretsemisest, siis peab Ta tõesti silmas reaalset südamevalu, mis võib inimest erinevates olukordades saata. Sellest muretsemisest ei pääse üle ega ümber ükski inimene. Jeesus püüab aga selle muretsemisega inimese elus midagi ette võtta ja juhtida muretsejaid eemale murest, kus inimene midagi muuta ei saa. Samuti püüab Ta juhtida inimesi usaldama oma Jumalat, kes on tõotanud oma maistele lastele nende elus appi tulla.
Mida Jeesus Mäejutluses muretsemisest räägib, sellest õpime koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 23. novembril kell 11.00. Kõik on alati oodatud!
45
17nov. 19

Jumal kannab

Iga samm elus võib viia meid lähemale Jeesusele, võib anda meile sügavama kogemuse tema armastusest ja tuua sammu võrra lähemale õnnistatud rahukodule. Ärgem siis heitkem ära oma julgust, vaid olgem püsivad veendumuses, kindlamad kui kunagi varem. “Siiani on Issand meid aidanud” (1Sm 7:12) ning ta aitab meid lõpuni. Kinnitagem pilk märgikividele, mis meenutavad, kuidas Issand on meid toetanud ja hävitaja käest päästnud. Hoidkem elavana kõik mälestused sellest, kuidas Jumala arm on meid kandnud: kuivatanud pisarad, leevendanud valu, peletanud eemale hirmud, rahuldanud vajadused ja suursuguselt õnnistanud – see teeb meid tugevamaks kõigeks, mis meid usurännakul ees ootab. EGW “Tee Kristuse juurde”

nutuorust allikate maaks

15nov. 19

Jüngrite tunnused

Jumal soovib et Tema rahva seas valitseks üksmeel ja vennalik armastus. Lühikest aega enne ristilöömist palvetas Kristus selle pärast, et Tema jüngrid võiksid olla üks, nii nagu Tema on üks Isaga, et maailm usuks, et Jumal oli Tema läkitanud. Selle liigutava ja imeväärse palve mõju ulatub läbi ajastute meie päevisse, sest Kristus ütles ju: “Ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse.” (Jh 17:20) Ehkki me ei tohi loobuda ainsastki tõe põhimõttest, peaksime pidevalt püüdlema sellise ühtsuse poole. See on meie jüngriksoleku tunnus. Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13: 35) Apostel Peetrus manitseb kogudust: “Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud! Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!” (1Pt 3:8-9) EGW “Patriarhid ja prohvetid”

10

Valik on sinu

Jumala valitsus ei ole rajatud pimedale alistumisele ja mõtlematule kontrollile, nagu Saatan püüab näidata. See rajaneb mõistusele ja südametunnistusele. “Tulge nüüd ja seletagem isekeskis,” (Js 1:18) on Looja kutse loodolevustele. Jumal ei sunni nende tahet, keda ta on loonud. Ta ei võta vastu austusavaldust, mis pole antud vabast tahtest ega arukalt. Sunnitud alistumine takistaks mõistuse ja iseloomu tõelist arenemist, teeks inimesest ainult masina. See ei ole Looja eesmärk. Ta soovib, et inimene, tema loomisväe kroon, jõuaks oma arengus kõrgeimale võimalikule tasemele.

tunned rõõmu.

Ta asetab meie ette õnnistuse kõrguse, milleni ta soovib meid oma armu läbi viia. Ta kutsub meid üles end temale andma, et ta saaks täita oma tahet meis. Meie ülesandeks jääb vaid valida, kas me soovime vabastamist patuorjusest ja osa saada Jumala laste aulisest vabadusest. EGW “Tee Kristuse juurde”

Head mõtted

jõud palvest

Üksteise armastamisest

Kristus ütles jüngritele välja oma suure soovi, et nad armastaksid üksteist nii nagu Tema neid oli armastanud. Ikka ja jälle rõhutas Ta seda: “Seda ma käsin teid,” ütles Ta korduvalt, “et te armastaksite üksteist.” Ülemises toas oli Ta alustanud sõnadega: “Uue käsusõna annan ma teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud, et teiegi üksteist armastaksite!” Jüngrite jaoks oli see käsk uus sellepärast, et nad polnud armastanud üksteist nii, nagu Kristus neid oli armastanud. Kristus mõistis, et hoopis uued ideaalid ja ajendid pidid hakkama jüngreid juhtima. Ta teadis, et jüngrite elus pidid avalduma uued põhimõtted ning et tema elu ja surma kaudu pidid nad saama uue mõiste armastusest. Käsk üksteist armastada sai Tema ohvri valgel uue tähenduse. Kogu armutöö on pidev enesesalgamine. Kristuse maapealse elu igal hetkel tulvas Temast Jumala armastust. Kõik, keda täidab Tema Vaim, armastavad nii nagu armastas Tema. Sama põhimõte ajendab inimsuhetes ka neid.

See armastus tunnistab inimese jüngriksolekust. “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid,” ütles Jeesus, “kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13:35) EGW “Ajastute igatsus”

Jeesus andis uue käsu

Õnnistatud

Väljenda tänulikkust õnnistuste eest, mis sul on; näita, et hindad tähelepanu, mida saad. Hoia süda täis Jumala kalleid tõotusi, nii et saaksid sellest varakambrist esile tuua sõnu, mis lohutavad ja kinnitavad teisi. See ümbritseb sind õhustikuga, mis on kasulik ja ülendav.

õnnistussõnad

Olgu sinu eesmärk õnnistada neid, kes on sinu ümber, ja sa leiad võimalusi olla kasulik nii oma pere liikmetele kui ka teistele. EGW “Tervise teenistuses”

Back To Top