skip to Main Content
13mai 12

Perepäeva teenistus

GALERIISSE

 

Emadepäevaeelsel hingamispäeval laulsid, puhusid pilli ja tervitasid emasid luuletustega mehed, Jumala Sõnast rääkimine oli usaldatud ühele emale, kes selleks, et mõista Jumala lapseks olemist ja sellena kasvamist, tõi näiteid laste erinevatest kasvufaasidest.

Oma sündimist vaevalt et keegi mäletab, samuti on ka uuestisünniga. Tavaliselt on meie esimestes mälestustes mingi pilt, kus me juba oleme kellegi lapsed ja see on nii loomulik. Väike laps usaldab oma vanemaid ning alistub neile küsimusi esitamata ning sellisena on ta toodud eeskujuks ka Jeesuse poolt.

Mingis vanuses saavad väga tähtsaks reeglid: kõik peab olema nii, nagu õpetaja on käskinud või haridusminister oma määruses sätestanud. Üks väike tüdruk kontrollis oma koolikoti kaalu, kas see vastab nõutule, igal õhtul kuni ühe saatusliku päevani viiendas klassis, kui õpetaja avastas, et tema sahtel on raamatuid täis, ning käskis need kõik korraga koju ära viia. Siiani oli tüdruk püüdnud kõik oma kodutööd koolis ära teha, et mitte ületada kojuveetavate raamatutega koolikoti ettenähtud raskust. Kui nüüd laps oma tohutult raske kotiga tol päeval koju jõudis, olid tal pisarad silmis ja usk reeglitesse ja nende täitmisse suure löögi saanud. Nii võib olla ka noorte kristlastega, kes püüavad piinliku täpsusega järgida kõiki reegleid ning lõpuks leiavad ennast lõhkise küna eest – käsku polegi võimalik täita!

Tulemuseks on murdeea kriis, kus tihti kõige agaramad seaduste ja reeglite järgijad on äkki kõige mässumeelsemad teismelised. Piiblis on näide perekonnast, kus noorem poeg nõutas oma saadaoleva päranduse välja ja lahkus kodunt, et võtta oma noorusest viimast. Ometi saabus päev, kui ta hakkas tajuma, et tema kodustel reeglitel oli mõte ning tegelikult oli seal päris hea elada. Noor inimene oli hakanud nägema maailma täiskasvanu pilguga. Vaimulikul tasandil, suhetes Jumala kui Isaga, võib see olla väga kriitiline periood. Paulus, kirjutades galaatlastele, kirjeldab oma südamevalu sellega seoses nii: “Mu lapsed, kelle pärast ma olen jälle lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!”. “Täismeheks saamine Kristuse täisea mõõtu mööda” (Ef.4,13.) on kui järjekordne või isegi see ainus tegelik uuestisünd, mille tagajärjel Jumala laps hakkab nägema elu nii, nagu Jumal näeb. “Peetruse redel” (2. Peetr. 1, 5-10.) kirjeldab, et Jumalast täiskasvanul moel arusaamine ei tule mustkunsti sarnaselt võluväel, vaid ka see on protsess, mille eesmärgiks on mitte enam vääratada, s.t. jõuda tegeliku käsu täitmiseni selle mõttest arusaamise kaudu.

Lõpuks jäi kõlama mõte, et kuigi lapse kasvamine on imeline ning ka vaimulik areng (või enesearendamine, nagu tänapäeval on sellest vahel mõnus mõelda!) on tähtis, siis ei ole sel mingit väärtust, kui vanemate ja laste vahel puudub armastav suhtlemine. Kui Sinu ema Sulle helistab, kas Sa võtad kõne vastu? Kas Sa võtad ta kõne vastu, kui ta helistab iga päev või isegi mitu korda päevas ja Sa tead, et tal pole midagi uudiseväärset Sulle öelda ja ta tahab lihtsalt kuulda telefonis Sinu häält? Kas Sa viitsiksid rääkida Jumalaga lihtsalt sellepärast, et ta igatseb Sinu kui oma lapse järele?

 Pärastlõunal nautisid osad noored ka kevadist loodust Põltsamaa jõel paadiga sõites. 

01mai 12

Kristlikud Filmitalgud: Stsenaristide laager

GALERIISSE

20.-22. aprillil toimus Põltsamaal avalöök uuele adventnoorte projektile: Kristlikud filmitalgud. Kuigi me puutume iga päev kokku filmimaailma toodanguga, siis idee luua meie oma kristlik film tundus natuke utoopiline olema. Laager ise oli aga mõeldud stsenaariumikirjutajatele. Ja neid ikka oli, lausa 25. Kõik osalenud olid esialgu kuidagi ebakindlad, sest projekt ise oli uudne ning polnud ka päris kindel, kas me üksmeeles lahkume.

Reede õhtupoolikul alguse saanud laager algas enamvähem ühise käiguga Põltsamaa kirikusse, kus toimus palvekoosolek. Seejärel valmistusime ühiseks filmivaatamisekst. Kuna keegi meist polnud seda filmi näinud, ei teadnudki mida oodata. Kristliku sisuga film “Courageous” aga puudutas igat ärkvelolnud vaatajat ning repliik “Love you. Bye!” on meile nüüdsest sama armas kui nii mõnigi tuntud ütlus filmidest. Hingamispäeva hommikuks olid ka kõige kaugemad osalejad kohale jõudnud ja juba ammu oli teada, et laagrilised korraldavad hommikuse jumalateenistuse, mistõttu olid meil olemas nii lauljad kui kõnelejad, kes lahkesti oma talente Põltsamaa kogudusega jagasid. Pärast väikest einet aga tahtsime loodusesse minna. Ilm oli olnud küllaltki külm ja vihmane ning kõik olid äkitselt mures oma jalanõude pärast. Seega sai tehtud ainuõige valik ja mindud Kamari järve äärde, kus hiljuti oli valminud ilus supelrand ja laudtee, mida mööda kõndides varbad kuivaks jäid. Kuigi kõik stsenaariumikirjutajad olid vähemalt teretuttavad, tuli siiski meie üksmeelt veel erinevate tegevustega suurendada. Helena tutvumismängust oli juba selge, et kohale tulnud inimesed on väga andekad ning tühja meie üritus ei lähe.

Tiimidesse jaotatud inimesed lahendasid erinevaid ülesandeid, tegid ise lühinäidendi ning panid oma fantaasia proovile jutustuse kirjutamises. (kättesaadavad projekti kodulehel http://film.advent.ee) Igav ei hakanud kellelgi ning pärast lõbusamat osa asusime uurima, mis asi see stsenaarium õigupoolest on. Igaüks rääkis oma kaasavõetud ideest ning lisaks tutvusime natuke teooriaga. Juba laupäeva õhtu näitas, et kuigi meid on palju, on meie nägemus filmist ühine ning sõjaks seekord ei lähe. Päeva pähkel oli hilisõhtune grupitöö, kus päevast väsinud stsenaristid pidid võitlema nii une kui kaduma läinud ideedega. Osad grupid leidsid, et on üldse targem õue värsket õhku hingama minna ning paar tiiru ümber Kuuri talu järvekese joosta. Kuna ka see ei aidanud, siis kuulutasime päeva peagi lõppenuks ja ronisime magamiskottidesse und ootama. Mõni mees oli aga päeva jooksul nii palju päikest saanud, et ei suutnud ka terve öö õues magades maha jahtuda.

Pühapäev oli see päev, kui tuli leida alus meie filmile. Ajutöö oli seekord edukam ja peagi rääkisid kõik ühist keelt filmiidee arendamisel. Filmi põhieesmärk on selge ning nüüd jääb ainult üle idee paberile kirja panna. Lisaks tegime veel natuke tutvust maaeluga, nägime nii lehmi kui lambaid, isegi ühte värsket kassipoega. Täis indu leppisime kokku järgmised kohtumisajad, panime paika uued ülesanded ning läksimegi igaüks oma teed, salasooviga kunagi veel Kuuri tallu tagasi tulla (veemõnud jäid seekord ju proovimata).

Filmi saab kasutada nii misjonitööks kui kogudusesiseseks motiveerimiseks, ideeliselt läheb peale nii vanadele kui noortele ning olulisim on see, et toob meid lähemale Jumalale. Kuna projekt ise on aga alles lapsekingades, siis siinkohal on kõigi projekti käekäigust huvitatute eestpalved ja igasugune toetus oodatud. Filmitalgutel silma peal hoidmiseks külasta meie kodulehte või jälgi tegemisi meie filmitalgute Facebooki lehe kaudu.

19apr. 12

Misjoniraamat „Kas Piiblit saab ikka veel uskuda?“

Tänavuseks misjonipäevaks on Bryan Balli raamat, mille pealkirjaks on kaks küsimust: „Kas Piiblit saab ikka veel uskuda?“ ja „Kas see on üldse oluline?“ Võib-olla on need kaks kõige olulisemat küsimust, mida keegi võib üldse küsida.

On oluline mõista, et oma olemuselt pole tegu juturaamatuga. Kuigi siin ja seal on mõni päris elust võetud lugu, on see peamiselt faktidel, põhjustel, argumentidel, näidetel ja järeldustel põhinev raamat.

See sisaldab endas ajalugu, geograafiat, biograafiat ja arheoloogiat, viitab vahetevahel muistsetele keeltele ning erinevate valdkondade silmapaistvatele spetsialistidele. Ja loomulikult sisaldab see Piiblist endast pärit materjali. (Eessõnast)
Raamat on mõistetav eelkõige modernse maailmakäsitlusega lugejale.

Raamatu autor Bryan Ball on pensionipõlve pidav teadlane-õppejõud, koguduse juht ja kirjanik. Saanud doktorikraadi Londoni ülikoolist, on ta muuhulgas teinud kaastööd väljaannetele, nagu “The Oxford Dictionary of National Biography” Oxfordi rahvuslik/riiklik biograafialeksikon) ja “The Encyclopaedia of World Faiths” (Maailma usundite entsüklopeedia) ning on raamatu “The Essential Jesus” kaastoimetaja.

Ühendkuningriikidest pärit dr Ball on praegu Austraalia kodanik ning elab koos oma naise Dawniga Austraalias New South Walesi osariigis Lake Macquarie piirkonnas.

Allikas: Advent.ee 

16apr. 12

Ülemaailmne Piiblilugmine


Ajalooliselt on seitsmenda päeva adventkogudus rajanud oma olemasolu Piiblile. Adventistid on Piiblile rajatud, Piiblit uskuvad ja Piiblit lugevad inimesed.

Uus seitsmenda päeva adventistide ülemaailmse kiriku initsiatiiv nimega „Äratatud Tema Sõna läbi“ on koordineeritud Äratuse ja Reformatsiooni meeskonna poolt ning seab eesmärgiks tugevdada iga koguduse liikme vaimulikku kogemust.

„Jumala Sõna uurimine, mis juhib elumuutva kogemuseni Jeesusega, asub ärkamise südames“ ütles Mark Finley, kes on ülemaailmse kiriku presidendi abi evangelismi alal.

Jumala Sõna uurimisel on kolm peamist komponenti, mis juhatavad ärkamisele:
1. See tagab aluse tõelisele ärkamisele
2. See stimuleerib, kaitseb ja hoiab tõelist ärkamist
3. See välistab vale-ärkamised

Mitte miski ei saa asendada Jumala kuulamist läbi Tema Sõna. Vaimuliku jõu peamiseks allikaks on palvemeelne Piibli lugemine.

Koguduseliikmeid julgustatakse lugema või kuulama üks peatükk Piiblist alustades käesoleva aasta 17. aprillist, mil algab ülemaailmse kiriku kevadkoosolek. Lugemine algab, kui president Ted Wilson ühineb divisjonide presidentidega 1. Moosese raamatu 1. peatüki lugemisel. President võtab selle initsiatiivi kokku 2015. aastal toimuval peakoosoleku sessioonil San Antonios, Texases, lugedes Ilmutuse raamatu 22. peatüki.

2012. aasta kevadkoosoleku ja 2015. aasta 2. juulil toimuva peakoosoleku sessiooni vahele jääva 1171 päeva jooksul loevad osalejad läbi kõik Piibli 1189 peatükki. Lugedes iga päev ühe peatüki ning kaks peatükki peakoosoleku ajal, läbivad miljonid osavõtjad selle reisi läbi Piibli. Initsiatiivi online komponent, mis on leitav Ärkamise ja Reformatsiooni kodulehel ning mille sponsoriks on ülemaailmse kiriku pastorite assotsiatsioon, võimaldab osavõtjatel jagada oma avastusi ja mõtteid.

„Äratatud Tema Sõna läbi“ saab olema palju enamat kui vaid ühe peatüki lugemine või kuulamine igal päeval. See suunab terve kiriku tähelepanu mõistmisele kui oluline on tunda Jeesust läbi Tema Sõna ning innustada perekondi koos Piiblit lugema. Paikades, kus Piibel ei ole kõigile kättesaadav, kutsub see initsiatiiv koguduse vanemaid kogudusi kogunema, et kuulda etteloetud Piiblit. See on lihtne, praktiline ja kättesaadav.

„Äratatud Tema Sõna läbi“ võib ühendada terve kiriku üle terve maailma ja tuua muudatuse miljonite inimeste ellu. Initsiatiivi eesmärgiks on julgustada iga koguduseliiget laskma Püha Vaimu nende elu muutma, kui nad mõtisklevad ja palvetavad iga Piibli peatüki juures.

„Ma olen veendunud, et see reis läbi Piibli tõmbab meid kõiki Jeesusele lähemale,“ ütles president Ted Wilson. „Kui me palvemeeles loeme ja mõtiskleme Jumala Sõna üle, juhatatakse meid Tema tagasituleku ootuses uuenenud kogemusse Päästjaga.“

Ingliskeelne tutvustusvideo:

Ingliskeelne projekti koduleht: http://www.revivedbyhisword.org/
Allikas: advent.ee

Ka meie koguduseliikmed osalevad selles algatuses ning lihtsustamaks meie järjepeal olekut, on paremal pool asuvas menüüs alati nähtav järgmise kolme päeva lugemiseks mõeldud peatükid! (Tegu on kalendriga projekti kodulehelt, seega nimed on paraku ingliskeelsed)

Meeldivat  ühist Piiblilugemist ning puudutagu Jumala Sõna ka igaüht meist!

16apr. 12

Digitaalmisjonäride seminar kutsus kontakte looma

Esmaspäeval toimus Tartus digitaalmisjoni teemaline lühiseminar, kus Miroslav Pujic ja Mirjana Kicusic Trans-Euroopa divisjonist rääkisid sotsiaalvõrgustike toimimise põhimõtetest ning virtuaalses keskkonnast kontaktide loomisest ja hea sõnumi levitamisest.

Trans-Euroopa divisjon on 18 Euroopa keeles avanud LIFEconnecti lehekülje, mis on adventkirikule kuuluv sotsiaalvõrgustik. Eesmärgiks on luua kontakte, kasutades teisi olemasolevaid võrgustikke, ning jagada LIFEconnecti lehel lugusid, videoid, pilte ja kogemusi, mis tutvustaksid kristlikke väärtusi, kuid puudutaksid kõiki inimeseks olemise aspekte.

LIFEconnecti projekt on üles ehitatud digitaalmisjonäridele, kes pühenduvad regulaarselt virtuaalses keskkonnas inimestega suhtlemisele, kontaktide loomisele ning LIFEconnecti lehele sisu postitamisele.

LIFEconnecti Facbookiga võrreldes selgitas projekti eestvedaja Miroslav Pujic, et kuigi maailma kõige suurem sotsiaalvõrgustik Facbook on suurepärane vahend inimestega suhtlemiseks, ei ole see meie kontrolli all ning valdavalt liigub seal siiski meelelahutusele orienteeritud materjal. LIFEconect on aga meie enda kontrollida ning seal saame me luua sellise keskkonna, mis on sobilik meie eesmärkide saavutamiseks, selgitas Pujic.

Divisjoni meeskonnas töötava Mirjana kohustuseks on LIFEconnectiga seotud turundamine ning selle põhimõtteid tutvustas ta ka seminari ettekandes. Ta selgitas, millised on hetke valitsevad trendid internetimaailmas ja milliseid teemasid inimesed internetis peamiselt otsivad ja jälgivad. Mirjana tutvustas ka eduka postituse tegemise põhimõtteid ning jagas positiivseid edulugusid teiste keelde LIFEconnecti tegemistest.

LIFEconnect on avatud keskkond, kuhu igaüks saab kasutajaks registreeruda ning postitades oma mõtteid ja ideid teistega jagada, kommenteerida teiste posititusi ning vestelda teiste lehel viibijatega.

Allikas: Advent.ee 

Seminaril osales ka Põltsamaa koguduse liige Vallo Põldaru.

Uus õppeaasta

Reedel, 25. augustil kell 20.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Teenistus Juudamaal”. Jh 3:22-36

Hingamispäeval, 26. augustil kell 11.00 palume õnnistust lastele, kes alustavad koolis uut õppeaastat. Kõneleb Rein Kalmus.

TARKUS TARVILINE VARA

1. september koputab taas uksele. Kalendrist vaatab vastu tähtpäev nimega „teadmistepäev“. Vahel kasutame selle päeva kohta ka nimetust „tarkusepäev“. Tarkusest sooviksingi pisut koos teiega mõtiskleda.

Tarkus on miski, mida justkui käega katsuda ei saa. Ometi on selle ilmnemise tagajärjed enamasti silmaga nähtavad. Tarkusest rääkides meenub mulle alati mees, keda on läbi aegade peetud üheks targimaks inimeseks kogu ajaloos. Selleks legendaarseks kujuks on Iisraeli kuningas Saalomon, kes elas ligi 3000 aastat tagasi, ja kes on meile pärandusena jätnud suure hulga õpetusi, mis tänaseks on omandanud vanasõnade ja kõnekäändude tähenduse.

Üks lugu kuningas Saalomoni tarkusest räägib kahest juudi naisest, ilmselt sõbrannadest, kes sünnitasid lapse üsna samal ajal. Ööbides koos samas majas juhtus aga nii, et üks noor ema leidis hommikul oma asemelt surnud imiku. Selle asemel, et olukorraga leppida, vahetas ta salaja surnud lapse oma sõbranna elava lapse vastu. Kui viimane ärkas, siis sai ta aru, et tema asemel polnud tema laps. Puhkes vaidlus, millel polnud lõppu näha, ja nii otsustati viimaks pöörduda maailma kõige targema valitseja poole, et see selle tüli lahendaks.

Naised tulid koos elava väikelapsega Saalomoni ette ja kuningas kuulas mõlemad ära. Seejärel pisut mõelnud, andis kuningas ühele sõdurile käsu võtta mõõk, et laps pooleks raiuda ja pooled naiste vahel ära jagada. Mis juhtus? Noor ema, kes teadis, et see on tema laps, loobus kohe oma nõudmisest, et lapse elu säästa. Ta oli sel hetkel valmis suurimaks võimalikuks ohvriks. Teine naine aga nõustus kuninga korraldusega.

Kuninga jaoks oli hetkega kõik selge ja õige ema sai kohe oma elava lapse tagasi. Valelt tabatud naine pidi aga tühjade kätega lahkuma.

Ehk on nii mõnigi inimene vahel mõelnud: oleks mul ometi Saalomoni tarkust. Ega see tegelikult nii väga võimatu olegi. Selleks tuleb ainult tööd teha ja vaeva näha. Mõtiskleksin pisut tarkusest kolmel tasandil, mis on meile kõigile kättesaadav. Esmalt – koolitarkus. See on just see, mille taganõudmisega alustavad lapsed üsna maast-madalast ja mis kestab mõnel 10-12, mõnel 17 ja mõnel isegi üle 20 aasta. Hea hariduse andmine oma lapsele peaks olema iga ema ja isa eesmärk. See tuleb hilisemas elus ainult kasuks.

Samas pole koolitarkus veel tarkus iseenesest, sest tarkuseks muutub see alles siis, kui me suudame sellega oma elus praktiliselt midagi ette võtta. Inimesel võivad olla entsüklopeedilised teadmised, kuid tarkus on nende teadmiste praktiline kasutamine kellegi või millegi heaks. Siis saavad teadmised alles tarkuseks.

Teine tarkus, mida me elus vajame, on elutarkus. See on midagi, mida otse koolipingist ei saa. Sünnipäraselt on ka siin ilmselt erinev suutlikkus, sest mõni inimene näib tõepoolest juba maast-madalast arukam olevat. Kuid seegi tarkus on paljuski omandatav, kui me kuulame, mida meie vanematel või teistel elukogenumatel inimestel meile öelda on, ning kui me püüame selle tarkuse järele oma elu seada. Vanasõna ütleb, et „tark õpib teiste vigadest, rumal ei enda omadestki“. Pole ju vajalik kogu aeg sama „reha otsa astuda ja sinise silmaga maailma vaadata“.

Kolmas tarkus viib meid hingehariduse valdkonda. Eelpool meenutatud kuningas Saalomon on öelnud: „Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus.“ Õp 9:10 Kuigi Jumal on ühel või teisel moel igasuguse tarkuse algallikas, jagab Ta seda eriliselt oma Sõna – Piibli vahendusel. Kindlasti oleme kasvõi korra oma elus juurelnud elu põhiküsimuste üle. Kes me oleme ja kust me tuleme? Miks on elu selle päikese all just selline nagu see on? Mida toob meie jaoks tulevik igavikulises mõõtes? Mis on üldse elamise mõte?

Jumal vastab neile küsimustele Raamatute Raamatu vahendusel kõige ammendavamalt ja meie osa oleks sellekohast tarkust Piiblist enda jaoks ammutada. Minu nooruspäevil kehtis põhimõte, et iga tõeliselt kultuurne inimene on ennast piiblilooga kurssi viinud, sest meie Õhtumaine kultuur baseerub just kristlikul pärandil. Teatud eeskuju võiksid sellesse valdkonda süvenemise osas anda meie endine peaminister koos värske abikaasaga, kes hiljaaegu läbisid piibliõppeprogrammi eraviisilises leeriõppes. Kuigi nende motiivid selleks olid eraelulised, oli see ometi sisuliselt koolitus, mis tungis „jumalakartuse kui tarkuse alguse“ pärusmaale. Seda tarkust vajame me kõik, sest see aitab paremini oma elukoormat kanda.

Kokkuvõtteks – oleme pisut mõtisklenud tarkuse erinevatest lähteallikatest – koolitarkusest, elutarkusest ja vaimulikust tarkusest. Kuigi väliselt on need justkui eri valdkonnad, seob neid kokku üks ühine nimetaja – need tarkused on kõik õppimise teel omandatavad. Seetõttu lõpetan oma väikese mõtiskluse eesti vanasõnaga, mis on meelde jäänud noorpõlves, kui võisin ühe kooli aula seinalt lugeda sõnu: „Tarkus tarviline vara, õpi hoolega!“

Pastor Rein Kalmus

456

 

 

Perelaager 2017

Perelaager plakat 2017_A3 .indd

Noortelaager 2017

ellujaaja_1200

Taanieli raamatu õppimine

Reedel, 7. juulil kell 20.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Vestlus Nikodeemusega”. Jh 3:1-21

Hingamispäeval, 8. juulil kell 11.00 Taanieli raamatu 7. ptk III osa “Mu isa on kohtunik ja vend advokaat” – kõneleb Rein Kalmus.

„Püsti, kohus tuleb!“ Ehk oleme kunagi viibinud mingil põhjusel kohtusaalis ja teame, et need sõnad kõlavad kuidagi ähvardavalt. Põhjus on ilmselt selles, et meie kohus tegeleb eelkõige süü tuvastamisega ja seejärel karistuse määramisega. Kannatanud on teatud mõttes teisejärgulised.

Taaniel räägib meile aga taevasest kohtust, mille keskmes on kannatanud ning kus kohtunikuks on kannatanute isa ja kaitsajaks nende vend. Kes on süüpingis ja kas otsus on kallutatud, sellest mõtiskleme hingamispäeval 08. juulil kell 11.00 Põltsamaa Adventkirikus.

Kõnesid Taanieli raamatust saab järele kuulata siit.

Back To Top