Tõde pühitseb elu
Süda, mis allub Püha Vaimu mõjule, on kanal, mille kaudu voolavad Jumala õnnistused. Kui need, kes teenivad Jumalat, kaoksid maa pealt ning Tema Vaim tõmbuks inimeste juurest tagasi, siis käiks see maailm kiiresti põhja. Selleni viib Saatana ülemvalitsus. Ehkki jumalakartmatud sellele ei mõtle, võlgnevad nad tänu igapäevase elu õnnistuste eest Jumala rahva olemasolule siin maal.
Õnnistus on nagu päikesepaiste. See kuulub kogu maailmale. Piibellikku usku ei saa jätta ei raamatukaante ega kirikuseinte vahele. Seda ei saa aeg-ajalt enda jaoks sealt välja võtta, et siis hoolikalt jälle kinni katta. Tõde peab pühitsema igapäevase elu, avalduma majandusasjades ja seltskondlikus suhtlemises.
Õiget iseloomu ei lihvita väljaspoolt ega tõmmata selga nagu rõivatükki; see kiirgub sisemusest. Kui soovime juhatada teisi õiguse teele, peavad õiguse põhimõtted olema meie südames. Usust tunnistades kuulutame usu teooriat, kuid meie igapäevane pühendunud elu jutlustab tõde. Sõnadele vastava elu, pühitsetud seltskondlikkuse, kõrvalekaldumatu aususe, tegeva, heatahtliku meelsuse ning pühendumise eeskuju kaudu näeb maailm valgust. EGW “Ajastute igatsus”
Elu Jumalaga
Jumala rahva suund peab olema ülespoole ja võidu poole. Meie keskel on meie pääste Rajaja, kes on öelnud meie julgustamiseks: “Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” “Olge julged mina olen maailma ära võitnud.” (Mt 28:20; Jh 16:33) Tema juhib meid kindla võiduni. Jumal on suuteline igal ajal tegema seda, mida Ta on tõotanud. Ja Ta suudab lõpetada töö, mille Ta annab oma rahvale teha. Kui me elame täieliku kuulekuse elu, täituvad Tema tõotused meie suhtes. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Jeesuse tegevus
Kristus õpetas oma jüngreid palvetama: “Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.” Osutades lilledele, andis Ta neile tõotuse: “Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid?” (Mt 6:11.30) Kristus tegutseb kogu aeg, et sellele palvele vastata ja seda tõotust täita.
Nähtamatu vägi töötab pidevalt inimese teenijana, et teda toita ja riietada. Meie Issand kasutab mitmesuguseid vahendeid, et muuta näiliselt ära visatud seeme elavaks taimeks. Ta varustab seda kõigega, mida on vaja saagi küpsemiseks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Õppetund kotkast
Tugev torm sunnib kaljukotka mõnikord kitsastes kurudes maanduma. Tormipilved hoiavad seda võimsat metsade lindu kinni, tumedad pilvemassiivid lahutavad ta päikeselistest kõrgustest, kuhu ta on oma kodu rajanud. Pingutused pääseda näivad olevat viljatud. Ta viskub edasi-tagasi, peksab võimsate tiibadega õhku ja äratab oma kriisetega mägedes kaja. Peagi sööstab ta võiduka häälitsusega ülespoole, tungib läbi pilvede ja on taas kord selges päikesepaistes ning pimedus ja maru jäävad kaugele alla.
Samamoodi võib meie ümber olla probleeme, heidutavaid olukordi ja pimedust. Valed, häda ja ülekohus ümbritsevad meid. Me ei suuda pilvi hajutada. Võitleme asjatult olukordadega. On üks, ainult üks väljapääs. Udu ja pimedus klammerdub maa külge, pealpool pilvi särab Jumala valgus. Usutiibadel võime tõusta Tema ligioleku päikesevalgusesse. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Jumala käsu muutumatus
Kristus tuli maa peale kannatama ja surema mitte ainult selleks, et lunastada inimene. Ta tuli, et “teha õpetus suureks ja võimsaks” ja seda mitte ainult selleks, et selle maailma elanikud suhtuksid käsuõpetusse nii nagu nad sellesse peaksid suhtuma, vaid ka selleks, et näidata universumi kõigile maailmadele Jumala käsu muutumatust. Kui käsu nõudeid oleks saanud eirata, poleks Jumala Pojal olnud vaja anda oma elu käsust üleastumise lepitamiseks. Kristuse surm tõestab käsu muutumatust. Ohver, milleks lõpmatu armastus Isa ja Poega sundis, näitab kogu universumile nii nagu ainult lunastusplaan näidata saab, et õiglus ja halastus on Jumala käsu ja valitsuse aluseks. EGW “Suur võitlus”
Aluskiviks Kristus
Jesaja prohvetikuulutuses on öeldud, et Kristus on kindel alus, kuid ka komistuskivi. Apostel Peetrus kirjeldab Pühast Vaimust inspireerituna neid, kellele Kristus on aluskiviks, ja neid, kellele Ta on pahandusekaljuks.
“Kui te olete tunda saanud, et Issand on helde. Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline, laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu. Seepärast seisabki Pühakirjas: “Ennäe, ma panen Siionisse kivi, valitud, hinnalise nurgakivi, ja see, kes usub temasse, ei jää iial häbisse.” Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga “kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks”, ning “komistuskiviks” ja “pahanduskaljuks””. (1Pt 2:3-8)
Ühenduses Kristusega, elava kiviga, saavad kõik, kes sellele alusele ehitavad, elavateks kivideks. Paljud inimesed võivad oma jõupingutustega end tahuda, poleerida ja kaunistada; kuid nad ei saa muutuda “elavateks kivideks” siis, kui nad pole ühenduses Kristusega. Ilma selle ühenduseta ei saa ükski inimene päästetud. Kui meis puudub Kristuse elu, ei suuda me vastu panna kiusatustele ja tormipäevadele. Meie igavene saatus sõltub sellest, kas me toetume kindlale alusele. Paljud ehitavad alusele, mis ei ole läbi proovitud. Kui tuleb paduvihm, raevutseb torm või mühisevad tulvaveed, siis sellised kojad langevad. Need pole rajatud igavesele Kaljule, tõelisele nurgakivile Jeesusele Kristusele. EGW “Ajastute igatsus”
