Vägi tuleb Jumalalt
Kõik, kes tahavad osa saada uuest elust koos Kristusega Jumala riigis, peavad kogema Tema väge teostada uuendus südames ja mõistuses.
Et Teda õigesti teenida, peame olema sündinud jumalikust Vaimust. See toob kaasa valvsuse. See puhastab südame ja uuendab mõistuse ning annab meile uue võime tunda ja armastada Jumalat. See annab teenimisvalmi kuulekuse kõigile Tema nõudmistele. See on tõeline jumalateenistus. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Sõna usaldades
Jumala Sõna avaldab oma mõju ja puudutab eluga iga tegevust ning iseloomu iga etappi täpselt sel määral, mil seda on vastu võetud ja sellele kuuletutud. See puhastab iga mõtte ja valitseb iga soovi. “Ma loodan Sinu sõna peale!” (Ps 119:42) Need, kes panevad usalduse Jumala Sõnale, käituvad mehiselt ning on tugevad. Nad tõusevad madalamatest asjadest kõrgemale, õhustikku, mis on rikutusest vaba.
Kui inimene on Jumalaga osaduses, siis muudab tema elu rikkumatult puhtaks samasugune vankumatu sihikindlus, mis hoidis Joosepit ja Taanieli paganlike õukondade rikutuses. Tema iseloomurüü on plekitu. Tema elus paistab Kristuse valgus tuhmumatult. Tema kohal särab püsivalt muutumatus aus ere Hommikutäht. EGW “Tervise teenistuses”
Keskne tõde
Evangeeliumi suur keskne tõde on see, et Kristus löödi pattude lepitamiseks risti, ning selle ümber koonduvad kõik muud tõed. Kõik teised tõed sõltuvad sellest suurest tõest.
Õigesti mõistetuna saavad kõik tõed oma väärtuse ja tähtsuse seosest selle tõega. Apostel Paulus tõstab selle tõsiasja esile kuninglikus väärikuses. Ta meenutab kõigile Sõna õpetajatele, kui oluline on näidata hingedele Kristust kui ainsat pääseteed. “Aga mulle olgu olemata,” ütleb ta, “et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale”. (Gl 6:14)
Ärgu püüdku keegi oma meeli iseenese külge köita. Jumal ise on oma koguduse Rajaja ning meil on Tema muutmatu tõotus, et Tema ligiolek ja kaitse on ustavatega, kes elavad Tema nõuannete järgi. Kristus peab olema esimene aegade lõpuni. Tema on elu, jõu, õiguse ja pühaduse allikas. Seda kõik on Ta neile, kes kannavad Tema iket ning õpivad Temalt, kuidas olla tasane ja alandlik. EGW “Pilk ülespoole”
Läbikäimine Jumalaga
Läbikäimine Jumalaga õilistab meie elu ja iseloomu. Inimesed näevad siis meist – nagu nad nägid jüngritest – et oleme olnud Jeesusega.
See annab meie tööle väe, mida miski muu ei saa anda. Me ei saa endale lubada sellest väest ilma jääda. Meie elul peab olema kaks külge: ühelt poolt mõtiskluse ja vaikse palve elu, teiselt poolt elu täis aktiivsust ja tõsist tööd. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Meie ainus Päästja
Olenemata olukorrast
Inimene, kes südamest toetub Jumalale, jääb kõige suurema tuleproovi hetkel samasuguseks nagu ta on heaolu ajal, mil talle paistab Jumala ja inimeste soosingu valgus. Usk sirutub nähtamatu poole ja haarab kinni igavestest väärtustest.
Taevas on väga lähedal neile, kes kannatavad õiguse pärast. Kristus tunneb huvi samade asjade vastu kui tema ustav rahvaski. Ta osaleb pühade kannatustes. Kes iganes tõstab käe Tema äravalitute vastu, tõstab käe Tema vastu. Sama vägi, mis on lähedal vabastama kehalisest hädast või ahastusest, on lähedal, et päästa suuremast kurjast. See aitab Jumala sulasel säilitada meelepuhtus kõigis olukordades ning saavutada võit jumaliku armu läbi. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Lunastaja eeskuju
Kui Jeesus oli maa peal, õpetas ta oma jüngreid palvetama. Ta suunas neid oma igapäevaseid vajadusi Jumalale esitama ja kõik mured tema hoolde jätma. Tema kinnitus, et nende palved kuulda võetakse, on kinnitus meilegi.
Jeesus ise, elades inimeste keskel, palvetas sageli. Meie Lunastaja samastas end inimestega nende vajadustes ja nõrkustes, sai anujaks, palujaks, kes otsis oma Isalt värskeid tugevusevarusid, et võiks minna uue jõuga vastu oma kohustustele ja katsumustele. Ta on meie eeskuju kõiges. Ta on vend meie nõrkustes, “kõiges kiusatud nagu meiegi”, kuid kuna ta oli patuta, siis tema loomus põrkus tagasi kurjast, ta talus patu maailmas hingevõitlust ja -piina. Tema inimlikkuse tõttu oli palve talle vältimatuks vajaduseks ja samas ka eesõiguseks. Ta leidis lohutust ja rõõmu ühendusest oma Isaga. Kui inimeste Päästja, Jumala Poeg, tundis vajadust palve järele, kui palju enam peaksid nõrgad patused surelikud tundma tulihingelise, püsiva palve paratamatust. EGW “Tee Kristuse juurde”








