Kristuse mäejutlus – ära tapa!
Inimese elus on asju, mis näivad olevat nii üheselt mõistetavad. Ja on asju, mis on kihilised nagu sibul. Käsk “Ära tapa” näib Kümnes käsus olevat päris lihtne: pole kellegi pihta püssi lasknud, väitsa vibutanud ega kurikaga vastu pead palli mänginud – ongi asi korras. Kuid Jeesuse käsitlus sellest käsust toob välja seaduse kihilisuse, selle sügavutimineva laiahaardelisuse, mis võtab ära võimaluse läheneda sellele “meri-põlvini” suhtumisega. Loomulikult ei räägi Jeesus siin kärbsepaberi ja hiirelõksu kasutamisest. Seda kihti ei maksa seadusest “Ära tapa” otsida. Fookuses on siin inimestevahelised suhted. Jeesus püüab hea seista, et need suhted oleksid rajatud samale vundamendile, millele on rajatud inimese ja Jumala suhted. Aga mida meie Issandal selle süvitsimineva teema kohta öelda oli, seda vaatleme koos meie jumalateenistusel 27. aprillil kell 11.00. Kõik on oodatud!
Kogudus
Meid on ääretult kallilt lunastatud. Ainult selle lunastushinna suuruse abil võime hoomata selle tagajärgi.
See maa, mille pind on niiskunud Jumala Poja pisaratest ja verest, on kavandatud kandma paradiisi kallihinnalisi vilju. Jumala rahva elus peavad ilmnema Tema Sõna tõed täies hiilguses ja kütkestavuses. Oma rahva vahendusel saab Kristus ilmutada Tema iseloomu ja kuningriigi põhimõtteid.
Kogudus on Jumala silmis väga kallihinnaline. Ta austab seda mitte välise paremuse pärast, vaid siira vagaduse pärast, mis eristab teda maailmast. Ta hindab kogudust selle põhjal, kuidas koguduse liikmed kasvavad Kristuse tundmises ja edenevad vaimulikus kogemuses.
Kristus soovib saada oma viinamäelt pühaduse ja isekusetuse vilju. Ta ootab sealt armastuse ja headuse põhimõtteid. Kogu kunsti ilu ei ole võrreldav selle meelelaadi ja iseloomu iluga, mida Kristus soovib oma järelkäijates esile tuua. Armu õhkkond, mis usklikku sisimalt ümbritseb ning Püha Vaim, kes töötab tema mõtteis ja meeltes, muudavad ta elu elulõhnaks ning Jumal saab tema tööd õnnistada.
Olgu kogudus kasvõi kõige vaesem oma maal ning ilma igasuguse välise veetluseta, kuid kui selle liikmetel on Kristuse iseloomu põhimõtted, on neil südames ka Tema rõõm. Inglid ühinevad nende jumalateenimisega. Tänulikest südametest tõusevad ülistus ja tänu Jumala juurde nagu healõhnaline ohver.
Issand soovib, et me hindaksime suurt lunastusplaani, mõistaksime, et Jumala lapseks olemine on meie väärtuslik eesõigus ning et me elaksime Tema palge ees sõnakuulelike ja tänulikena. Ta soovib, et teeniksime Teda rõõmsa meelega “uues elus” (Roomlastele 6:4). Ta tahaks näha meie südant õhkumas tänust selle pärast, et meie nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse ja et võime heita kõik oma mured Tema kätte, kes kannab meie eest hoolt. Ta innustab meid rõõmustama selle üle, et oleme Issanda pärisosa, et Kristuse õigus on Tema pühade valge rüü ning et meil on õnnis lootus meie Päästja tulekule.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.
Jumalariik – seaduskuulekus või anarhia?
Parim sõprus
Kui inimese mõistus viiakse ühendusse Jumala mõistusega, surelik igavesega, siis on selle tagajärg nii kehale, vaimule kui hingele kirjeldamatu. Sellises ühenduses peitub kõrgeim haridus. See on Jumala kasvatusmeetod. “Saa siis Jumalaga sõbraks” on Tema sõnum inimkonnale. EGW “Apostlite teod”
Väärtuslikud õppetunnid
Kui me vaid tahaksime kuulata, siis õpetaks Jumala loodu meile sõnakuulelikkuse ja ustavuse väärtuslikke õppetunde. Alates tähtedest, mis sajandist sajandisse jätkavad maailmaruumis neile kindlaksmääratud nähtamatut teed, kuni väikseima aatomini kuuletub kogu loodus Jumala tahtele. Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis ta on loonud. EGW “Tee Kristuse juurde”
“Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud. Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba. Sa võlvid oma ülemised toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel. Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid. Sa rajasid maa tema alusele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.” (Ps 104:1-5)
Jumala Sõna
Kasvatusliku mõju poolest on Piibel võrreldamatu. Jumala Sõnas leiab inimvaim teemasid sügavaimateks mõtisklusteks ja ülevaimateks püüdlusteks. See Raamat kõneleb selle maailma ajaloo suurimate meeste võitlustest, kaotustest ja võitudest. Siin selgitatakse vastutuse ja saatuse suured probleemid. Siin kergitatakse nähtava ja nähtamatu maailma vahelist eesriiet ning me näeme headuse ja kurjuse jõudude omavahelist võitlust alates patu esmakordsest ilmnemisest kuni tõe ja õiguse lõpliku võiduni. Kõiges selles avaldub Jumala iseloom. Mõtiskledes lugupidavalt Jumala Sõnas esitatud tõdede üle, saab õpilane mõtteis kontakti igavese mõistusega. Selline õppetöö puhastab ja õilistab iseloomu, kuid veelgi enam – avardab ja elavdab kindlasti vaimseid võimeid. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Saalomoni kogemus
Kuningas Saalomoni eriliseks huvialaks oli looduslugu, kuid ta ei piiranud oma uurimusi ainult ühe valdkonnaga. Uurides hoolsalt kogu loodut – nii elus kui elutut – omandas ta selge arusaamise Loojast. Ta nägi Jumala tarkust loodusjõududes, kivimite maailmas ja loomariigis, samuti igas puus, põõsas ja lilleõies. Kõike seda järjest enam tundma õppides kasvas järjest enam ka Jumala tundmine ja armastus Tema vastu.
Saalomoni õpetussõnades joonistuvad esile püha elu ja kõrgete taotluste põhimõtted – põhimõtted, mis pärinevad taevast ja juhivad jumalakartusele ning peaksid valitsema meie elu iga tegevust. Just nende põhimõtete üleüldine juurutamine inimeste arusaamadesse ning kogu au ja kiituse omistamine Jumalale muutsid Saalomoni valitsemise varased aastad nii moraalse kõrgseisu kui ka materiaalse õitsengu ajaks.
“Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse,” kirjutab ta, ” ja inimene, kes jõuab arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast. See on kallim kui pärlid ja ükski asi, mida sa ihaldad, ei ole sellega võrreldav.” (Õp 3:13-15) EGW “Prohvetid ja kuningad”