Päike, mis paistab maa peale ja paneb kogu looduse särama, kuu kummaline, pühalik hiilgus, hunnitu taevalaotus, mis on säravate tähtedega kaunistatud, vihmahood, mis värskendavad maad ja panevad taimed õilmitsema, looduse kenad objektid oma mitmekülgses külluses, kõrged puud, põõsad ja taimed, õõtsuv vili, sinine taevas, roheline maa, päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine – kõik kõnelevad inimesele tema Looja armastusest.

Ta on ühendanud end meiega kõigi nende taevas ja maa peal olevate märkide abil. Ta valvab meie üle suurema õrnusega kui ema oma raskustes last. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”

Päästmistöö on lähedane koostöö kahe poole vahel – koostöö Jumala ja kahetseva patuse vahel. See töö on vajalik õigete põhimõtete kujundamiseks iseloomus. Inimene peab tegema tõsiseid jõupingutusi, et võita kõik, mis takistab tal saavutada täiuslikkust. Kuid tema edu sõltub täielikult Jumalast. Inimlikest püüetest ei piisa. Ilma jumaliku väe abita ei saavutata midagi. Jumal tegutseb ja inimene tegutseb. Vastupanu kiusatusele peab lähtuma inimesest, kes omakorda peab saama selleks väge Jumalalt. Ühelt poolt on lõpmatu tarkus, kaastunne, jõud; teiselt poolt – nõrkus, patusus, absoluutne abitus.

Jumal soovib, et õpiksime ennast valitsema. Kuid Ta ei saa meid aidata ilma meiepoolse nõusoleku ja kaastööta. Jumalik Vaim tegutseb inimesele antud võimete ja jõudude kaudu. Iseenesest pole me võimelised viima oma eesmärke, soove ega kalduvusi kooskõlla Jumala tahtega. Kui me aga tahame, et meile antaks tahtmist, siis teostab Õnnistegija selle meie eest, lükates “ümber kõik kõrgistused, mis tõstetakse Jumala tunnetuse vastu, võttes vangi iga mõtte Kristuse sõnakuulelikkuse alla”. (2Kr 10:5) EGW “Apostlite teod”