skip to Main Content
28veebr. 21

Sõnas on valgus

Pühakirja ei tohi lugeda traditsiooni või inimeste spekulatsiooni tuhmis valguses. Samahästi võiksime püüda tõrvikuga päikesele valgust näidata, kui selgitada Pühakirja inimeste traditsiooni või kujutlusvõime abil. Jumala püha Sõna au esiletõstmiseks ei ole vaja maise tõrvikuvalguse kuma. Sõnas eneses on valgus – Jumala au ilmub ning selle kõrval on kõik teised valgused tuhmid. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

27veebr. 21

Iga vaimuand on oluline

Jumal ei ole andnud kõigile sama tööharu. Tema plaan on, et mitmepalgelisuses oleks üksmeel. Kui Tema plaani uuritaks ja järgitaks, siis oleks Jumala töös palju vähem vastuolusid.

Ühes ihus on palju liikmeid, kuid kõigil liikmetel ei ole sama tegevus, vaid igaüks on töö täielikkuse seisukohalt oluline. “Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed. Kui jalg ütleks: “Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse? Ja kui kõrv ütleks: “Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse? Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine? Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis. Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu? Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.” (1Kr 12:14-20)

“Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed. Ja Jumal on seadnud koguduses esmalt mõned apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; seejärel tulevad imeteod, seejärel armuannid tervendamiseks, abistamiseks, juhtimiseks, mitmesugusteks keelteks. (1Kr 12: 27.28) Issand soovib, et Tema kogudus austaks iga andi, mille Ta on erinevatele liikmetele andnud. Hoidugem oma mõtete endale kinnitamisest ning ärgem arvakem, et teised ei saa teenida Issandat, kui nad ei tegutse samal tegevusalal kui meie. EGW “Jeesuse sarnaseks”

Uus elu

Iga kord, kui keegi pöördub ja õpib armastama Jumalat ning pidama Tema käske, täitub Jumala tõotus: “Ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu!” (Hs 36:26)

Muutus inimsüdames, inimese iseloomu ümberkujunemine on ime, mis kõneleb Päästjast. Igapäevane elu Kristuses on suur ime. Tõend, mis peab kaasnema alati Jumala Sõna kuulutamisega, on Püha Vaimu ligiolu. Tema annab sõnale uuestisünnitava väe. Nii tunnistab Jumal maailmale oma Poja jumalikkusest. EGW “Ajastute igatsus”

Piiblisalm

Alistuv meelsus

Ketsemani aias palvetas Kristus oma Isa poole sõnadega: “Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust.” Karikas, mis näis Tema hingele nii kibedana ja mida Ta soovis, et see Temast mööda läheks, oli maailma patu tagajärjel Jumalast eraldatuse karikas. Tema, kes oli täiuslikult veatu ja süütu, sai Jumala ees süüdlaseks, et süüdlased võiksid saada andeks ja seista Jumala ees süütuna. Kui Ta oli kindel, et maailma ei saa päästa muud moodi kui Tema ohvri kaudu, ütles Ta: “Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!”

Alistuv meelsus, mida ilmutas Kristus Jumala poole palvetades, on Jumalale vastuvõetav meelsus. Tundku hing oma puudust, abitust, tühisust. Olgu kogu energia suunatud tõsisesse abipalvesse ja abi saabub. EGW “Jeesuse sarnaseks”

Kristuse õpetus

Kristus rõhutas oma maapealse teenistuse ajal hingamispäeva pühitsemise kohustust. Kogu oma õpetuses suhtus Ta lugupidavalt seadusse, mille Ta ise oli andnud. Tema ajal oli hingamispäeva pidamine juba nii alla käinud, et see peegeldas pigem isekate ja meelevaldsete inimeste iseloomu, kui et Jumala oma. Kristus hülgas selle väära õpetuse, millega need, kes väitsid end tundvat Jumalat, andsid Jumalast vale pildi. Kuigi variserid Jeesust selle pärast halastamatult vaenasid, ei kohandunud Jeesus isegi väliselt nende nõuetega, vaid jätkas julgelt hingamispäeva pidamist Jumala käsu kohaselt.

Keeles, mida pole võimalik valesti mõista, tunnistas Jeesus oma suhtumist Jumala käsuõpetusse: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama,” ütles Ta. “Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. (Mt 5: 17-19) EGW “Prohvetid ja kuningad”

Back To Top