Eluvee allikas
Kristluse õiged põhimõtted avavad kõigile õnneallika, mille kõrgus ja sügavus, pikkus ja laius on mõõtmatud. Kristus meis on eluallikas, mis voolab igavesse ellu. See on alaline allikas, millest kristlane saab soovi korral juua, ja see läte ei ammendu iial. EGW “Tunnistused kogudusele”
Õige motiiv teenimiseks
Oma heade tegudega ei peaks Kristuse järelkäija püüdma tuua austust endale, vaid Temale, tänu kelle armule ja väele nad tegutsesid. Püha Vaimu kaudu saab iga hea tegu tehtud ning Vaimu tuleb ülistada, mitte saajat, vaid Andjat. Kui Kristuse valgus särab hinges, on huulil kiitus ja tänu Jumalale. Teie mõtteaine ega vestlusteema ei ole teie palved, teie kohuse täitmine, heldemeelsus ega enesesalgamine. Jeesus saab ülistatud, oma mina peidetud ning Kristus ilmub kui kõik kõiges.
Me peame andma siiralt, mitte selleks, et oma heade tegudega uhkeldada, vaid kaastundest ja armastusest kannatajate vastu. Kavatsuse siirus ja südame tegelik headus on motiivid, mida Taevas väärtustab. Jumal peab hinge, mis on armastuses siiras ja kogu südamega pühendunud, väärtuslikumaks kui kuld, kallimaks kui Oofiri kuld. (Js 13:12) Me ei tohi mõelda tasule, vaid teenimisele. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Jumala töökojas
See maailm ei ole kristlase taevas, vaid pelgalt Jumala töökoda, kus peame saama tehtud sobivaks ühinema patuta inglitega pühas taevas. Me peame kogu aeg harjutama mõistust õilsate, omakasupüüdmatute mõtetega. See koolitus on vajalik Jumala antud võimete kasutamiseks nii, et Tema nimi saaks maa peal kõige paremini austatud.
Me vastutame kõigi õilsate omaduste eest, mille Jumal on meile andnud, ning nende kasutamine Tema plaanile vastupidiselt näitab alatut tänamatust Tema suhtes. Jumala teenimine nõuab kõiki meie olemuse võimeid ja me ei täida Jumala plaani, kui ei arenda neid maksimaalselt, ei harjuta mõistust armastama taevaste asjade üle mõtisklemist, ei tugevda ega õilista hingejõudu õigete tegudega, töötades Jumala auks. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Vii lapsed Jeesuse juurde
Kristuse päevil tõid emad oma lapsed Tema juurde, et Ta paneks oma käed õnnistades nende peale. Selle teoga näitasid nad usku Jeesusesse ja südame sügavat muret nende hoolde usaldatud väikeste praeguse ja tulevase heaolu pärast. Kuid jüngrite arvates ei olnud vaja Õpetajat pelgalt laste pärast segada ning kui nad emasid minema saatsid, noomis Jeesus jüngreid ja käskis rahval teha teed neile ustavatele lastega emadele.
See on julgustav õppetund kõigi aegade emadele. Kui nad on teinud parima, mida suudavad oma laste heaks teha, võivad nad lapsed Jeesuse juurde viia. Tema silmis on kallid isegi imikud ema süles. Ja kui emasüda igatseb abi, mida ta teab, et ei suuda ise anda, armu, mida ta ei suuda jagada, ning heidab end ja oma lapsed Kristuse halastusrikaste käte vahele, võtab Ta nad vastu ja õnnistab neid, annab rahu, lootuse ja õnne nii emale kui ka lastele. EGW “Jeesuse sarnaseks”
