Õppimine Kristuse koolis
Just selles elus peame me usu kaudu Kristuse lepitavasse veresse vabanema patust. Meie kallis Päästja kutsub meid enda juurde, et ühendada meie nõrkus Tema tugevusega, meie teadmatus Tema tarkusega, meie väärtusetus Tema teenetega.
Jumala hoolitsev juhtimine on kooliks, kus me peame õppima Jeesuse alandlikkust. Issand ei sea iial meie ette teed, mille meie valiksime ja mis näib meile kergem ja meeldivam, vaid elu tõelise eesmärgi. Me peaksime kaasa töötama kõigi nende vahenditega, mida Taevas kasutab meie iseloomu ümberkujundamiseks jumaliku eeskuju järgi. Keegi ei saa seda tööd hooletusse jätta või edasi lükata, ohustamata kõige tõsisemalt oma hinge. EGW “Suur võitlus”
Eeskuju teenimises
Jeesuse elu ja õpetused kõnelevad täiuslikust omakasupüüdmatust teenimisest, mis on pärit Jumalast. Jumal ei ela endale. Tõsiasi, et ta lõi maailma ja hoiab seda ülal, kõneleb Tema pidevast hoolitsusest teiste eest. “Ta laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.” (Mt 5:45) Teenimise ideaal väljendus Jumala Pojas. Jeesus pidi seisma inimkonna ees, et inimesed Tema eeskuju nähes õpiksid, mida tähendab teenida. Kogu Tema elu oli teenimine. Ta teenis kõiki. Nii elas ta läbi Jumala käsud ning näitas oma eeskujuga, kuidas ka meie võime kuuletuda. EGW “Ajastute igatsus”
Olla kiviks templis
Juuda tempel oli ehitatud tahutud kividest. Need kivid raiuti mägedest välja suure aja-, raha- ja töökuluga ning tehti oma kohale hoones sobilikuks enne, kui nad kokku pandi, nii et hoone püstitamisel ei kostunud kirve ega vasara lööke. Jumala püha templi kive ei koguta Juudamaa mägedest, vaid rahvastest, suguharudest ja keeltest. Nad pole elutu materjal, mida tuleb haamri ja meisliga ette valmistada, vaid elavad kivid, mis kiirgavad valgust. Tõekirves on nad eraldanud maailma kivimurrust ja toonud suure Meisterehitaja, templi Issanda käe alla. Tema lihvib neid oma töökojas, milleks on maailm, et kõik teravad servad ja kõverused saaksid kõrvaldatud ning nad oleksid Jumala tõega taotud, raiutud ja tasandatud, lihvitud ja puhastatud, valmis täitma oma kohta Jumala vaimulikus templis, et nad võiksid kasvada pühaks Jumala templiks.
“Laske endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.” (1Pt 2:5) Me oleme praegu Jumala töökojas ning meie aulisse templisse sobitamise protsess toimub neil prooviaja tundidel. Me ei saa olla praegu ükskõiksed, hooletud ja muretud ning keelduda patust pöördumisest, vaid me peame surema oma iseloomupuudustele ning lootma saada puhtaks ja pühaks ning meie iseloom peab saama vormitud palee jaoks sobivaks. Kui Kristus tuleb, siis on liiga hilja püha iseloomu hankida. Praegu on ettevalmistusaeg, nüüd on aeg, mil peame laskma oma puudused kõrvaldada. Nüüd on aeg, mil meie patud peavad minema kohtu ette, saama tunnistatud ja kahetsetud ning meie nimede taha peab kirjutatama andestus. EGW “Pilk ülespoole”
Kes on väljavalitud?
“Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse!” (Ilm 22:14) Mis puutub inimese lõplikku pääsemisse, siis on öelduga väljendatud ainus väljavalimine, mille esitab Jumala Sõna.
Iga inimlaps, kes otsib tõsimeelselt ja aktiivselt päästet, on väljavalitud. Väljavalitud on inimene, kes varustab end evangeeliumi sõjariistadega ning võitleb head usuvõitlust. Väljavalitud on see, kes valvab ja palvetab, kes uurib Piiblit ning põgeneb kiusatuse eest. Väljavalitud on see, kes on usus püsiv ja kuuletub igale sõnale, mis lähtub Jumala suust. Lunastus on teostatud kõikide eest, kuid lunastusest saavad osa ainult need, kes on täitnud tingimused. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Ilusam kunstist
Kogu kunsti ilu ei kannata võrdlust meelelaadi või iseloomu iluga, mida ilmutavad need, kes on Kristuse esindajad. Uskliku hinge ümbritseb armu õhkkond, Püha Vaim tegutseb mõistuses ja südames ning temast saab elulõhn eluks ja Jumal saab tema tööd õnnistada. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Hüüa Jumala poole
Kui me tuleme Jumala juurde, tundes oma abitust ja sõltuvust, nagu me tegelikult olemegi, ja alandlikus usaldavas usus esitame oma vajadused temale, kelle tarkus on piiritu, kes näeb kõike kogu maailmas ja kes valitseb kõike oma tahte ja sõna läbi, siis tema suudab ja tahab vastata meie hüüdele ja laseb valgusel paista meie südamesse. Siiras palves saame ühenduse Igavesega. Meil ei tarvitse olla mingit käegakatsutavat tõendit, et Lunastaja on kaastundlikult ja armastuses meie poole kummardunud, kuid see on nii. Võib-olla ei tunne me tema nähtavat puudutust, kuid ta käsi on meie peal armastuse ja kaastundliku õrnusega. EGW “Tee Kristuse juurde”
Valgus Jumalalt
See, kes on omandanud isikliku kogemusega teadmised Jumalast ja Tema Sõnast, on valmis uurima loodusteadust. Kristuse kohta on kirjutatud: “Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus.” (Jh 1:4) Enne pattulangemist olid Aadam ja Eeva Eedeni aias ümbritsetud selge ja kauni valgusega, Jumala valgusega. See valgus valgustas kõike, millele nad liginesid. Nende arusaama Jumala iseloomust ja kätetöödest ei varjutanud miski.
Aga kui nad alistusid kiusajale, siis lahkus valgus neist. Pühaduse rüüd kaotades kaotasid nad valguse, mis oli loodust valgustanud. Nad ei suutnud seda enam õigesti mõista. Nad ei suutnud enam märgata Jumala iseloomu Tema kätetöös. Seega ei suuda inimene tänapäeval ise looduse õpetusi õigesti lugeda. Kui teda ei juhi jumalik tarkus, tõstab ta looduse ja loodusseadused looduse Jumalast kõrgemale. Sestap ongi üksnes inimeste ideed teaduses nii sageli Jumala Sõna õpetustega vastuolus. Kuid nende jaoks, kes võtavad Kristuse elu valguse vastu, on loodus taas valgustatud. Ristilt säravas valguses võime looduse õpetusi õigesti tõlgendada. EGW “Tervise teenistuses”