Meil on kõigiti põhjus Jumalat usaldada ning tuua kõik oma vaevad ja mured Jeesuse Kristuse ette, et võiksime Temaga lähemalt tuttavaks saada. Ei peaks olema raske meeles pidada, et Issand Jeesus soovib, et tooksime kõik oma raskused ja probleemid Tema ette. Vii see palves Issanda ette ning jäta oma koormad Temale. Kui palju õnnelikumad oleme, kui me seda teeme. Sa võid minna Tema juurde nagu laps vanemate juurde, öeldes: “Issand, ma olen oma mina kandnud pikka aega kaasas, nagu saaksin end ise päästa. Minu koormad on liiga rasked ja ma ei jõua enam edasi minna. Kanna sina neid minu eest.” Tema ütleb: “Ma võtan need. Ma halastan sinu peale lakkamatu lahkusega.”

Vaata Jeesusele, kes on meie usu Alustaja ja Täidesaatja. Ärgem toimigem nii nagu varem, muutes end õnnetuks mingisuguse oletatava tulevase koorma pärast. Täida oma tänaseid kohustusi rõõmsameelselt. Meil peab olema täna usk ja usaldus Jeesusesse. Täna võin ma vaadata ja elada. Täna panen kogu oma lootuse Jumalale. Täna hingan rahus ja vaikuses, mida pakub Jumala vägi. Ütle: “Olgu Issand austatud seeläbi, et olen täna Tema armastuse kindluses rõõmus ja õnnelik.” EGW “Pilk ülespoole”

Kinnitamaks meie usku Jumalasse, õpetab Kristus meid Tema poole pöörduma uue nimega – nimega, mis seostub inimsüdame kalleimate suhetega. Ta annab meile eesõiguse nimetada kõikvõimsat Jumalat oma Isaks.

See nimi, mida me Tema kohta kasutame ja millega Tema poole pöördume, on märk meie armastusest ja usaldusest ning Tema tõotusest meie eest hoolitseda ja meiega suhelda. Kui nimetame seda nime, paludes Temalt andi või õnnistust, on see Tema kõrvadele nagu muusika. Et me ei peaks Tema nimetamist selle nimega jultumuseks, kordas Ta seda ikka ja uuesti. Ta soovib, et me võtaksime selle nime omaks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

Kui uurime Jumala iseloomu risti valgel, näeme, kuidas halastus, õrnus ja andestus on põimunud õigluse ja kohtuga. Näeme keset taevast aujärge Teda, kelle kätel, jalgadel ja küljel on kannatuste märgid, mida Ta talus inimese lepitamiseks Jumalaga. Näeme, et Isa, kes on igavene ja elab ligipääsmatus valguses, võtab meid ometi enese juurde oma Poja teenete kaudu. Kättemaksupilv, mis kord ähvardas vaid viletsuse ja meeleheitega, ilmutab nüüd ristilt peegelduvas valguses Jumala Sõnu: Ela, patune, ela! Kahetsevad, uskuvad hinged, elage! Mina olen maksnud lunahinna! EGW “Apostlite teod”