Tõotuse vikerkaar
Tõotuse vikerkaar, mis ümbritseb taevast trooni, on igaveseks tunnistuseks sellest, et “nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Jh 3:16)
Kogu universum teab, et Jumal ei jäta kunagi oma rahvast kurjusega üksi võitlema. Tema tugevus ja kaitse on tõotatud meile niikaua, kui püsib Jumala troon. “Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.” (Jr 29:11-13) EGW “Ajastute igatsus”
Meisterõpetaja eeskuju
Õppurit tuleks suunata nägema Jumalat kogu Tema loomistöös. Õpetajad peaksid jäljendama Meisterõpetaja eeskuju, kes kasutas inimestele tuttavaid olustikupilte selleks, et muuta oma õpetused lihtsamaks ja vajutada need kuulajaile paremini mällu.
Lopsakas lehestikus laulvad linnud, orgudes kasvavad lilled, majesteetlikud puud, viljakad põllud, tärkav oras, viljatu maapind, loojanguvärvid – kõike seda kasutas Kristus oma õppetundides. Ta sidus Looja nähtavad tööd inimestele lausutud elusõnadega, et kuulajad võiksid alati neid asju uuesti nähes meenutada tõe õppetunde, mida Ta näidetega oli sidunud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jumala lapse seisus
See armastus põleb püha tulena iga tõelise Kristuse järelkäija südamealtaril. Just siin maa peal ilmnes Jumala armastus Kristuse kaudu. Just siin maa peal peavad ka Tema lapsed peegeldama seda armastust laitmatu eluga. Nii juhitakse patused Kolgata risti juurde – ja nad näevad Jumala Talle. EGW “Apostlite teod”
Eluallikas
Jumal on universumi elu, valguse ja rõõmu allikas. Nagu valguskiired päikeselt, nagu allikast purskuvad veejoad hoovavad temast õnnistused kõigile tema looduile. Kus iganes on Jumala armastus inimese südames, hoovab see armastuse ja õnnistusena edasi teistele. EGW “Tee Kristuse juurde”
“Kui kallis on su heldus, Jumal! Sellepärast otsivad inimlapsed pelgupaika su tiibade varju all. Nad saavad söönuks su koja küllusest, ja sa joodad neid oma rõõmujoovastuse ojast. Sest sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust.” (Ps 36:8-10)
Teenimise vaimsus
Kristus tuli siia maailma Jumala armastust ilmutama. Tema järelkäijad peavad jätkama tööd, mille Tema alustas. Püüdkem üksteist aidata ja kinnitada. Teiste heaolu taotledes on võimalik leida tõeline õnn. Inimene ei tegutse oma huvidele vastupidiselt, kui ta armastab Jumalat ja kaasinimesi.
Mida omakasupüüdmatum on inimese meelsus, seda õnnelikum ta on, sest ta täidab Jumala eesmärki tema jaoks. Jumala vaimsus täidab ta rõõmuga. Tema jaoks on elu talle usaldatud püha asi, kallis talle sellepärast, et Jumal on andnud selle teiste teenimiseks. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Märgitud peopesadesse
Kristus hoiab alles kõigi nende nimed, kes ei pea ühtki ohvrit liiga väärtuslikuks, et tuua see Tema usu ja armastuse altarile. Tema ohverdas langenud inimkonna eest kõik. Kuulekate, ennastohverdavate ustavate nimed on Tema peopesadesse märgitud.
Ta võtab nad oma huultele ja palub nende pärast eriliselt Isa ees. Kui isekad ja uhked unustatakse, peetakse neid meeles; nende nimed muudetakse surematuks. Et ise õnnelik olla, peame elama selleks, et teisi õnnelikuks teha. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”
Ohver, Eestkostja, Vend
Mitte keegi peale Jumala Poja ei saanud teostada meie lunastamist. Ainult tema, kes oli Isa rinna najal, võis teda ilmutada. Ainult tema, kes tundis Jumala armastuse kõrgust ja sügavust, võis seda avaldada. Isa armastust kaotatud inimkonna suhtes ei saanud väljendada miski vähesem kui lõpmatu ohver, mille Kristus tõi langenud inimese eest.
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” Isa ei andnud teda mitte ainult selleks, et ta elaks inimeste hulgas, vaid selleks, et ta kannaks nende patud ja sureks nende eest. Jumal kinkis oma Poja langenud inimkonnale.
Kristus pidi ennast samastama inimesega, arvestama tema huvide ja vajadustega. Tema, kes oli üks Jumalaga, ühendas end inimlastega sidemetega, mis ei katke iialgi. “Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks.” (Hb 2:11) Ta on meie Ohver, Eestkostja, Vend, kes kannab inimkuju Isa trooni ees ja on lunastatud inimsooga üks läbi igaviku – Inimese Poeg. Ja seda selleks, et inimene saaks patu laostavast mõjust ja hävingust kõrgemale tõstetud, et ta võiks peegeldada Jumala armastust ja osa saada pühaduse rõõmust. EGW Tee Kristuse juurde”