Taanieli raamatu õppimine
Prohvet Taaniel lootis, et tuleb aeg ja Iisraeli pagulusaastad Babüloonias lõpevad. Paraku oli tema ka ainult inimene ja kõike Jumala poolt ilmutatut oli temalgi raske lõpuni mõista. See paine surus teda põlvedele palvetama vabaduse saabumise pärast. Jumal vastas prohveti palvele Temale omase põhjalikkusega, rääkides Taanielile maise Iisraeli vabanemisest. Kuid paralleelselt rääkis Jumal ka patuorjusesse langenud inimkonna vabastamisest Messia kaudu.
Teeõhtu piibliringis
Oktoobrist alates toimuvad teeõhtud piibliringis iga kuu teisel reedel.
Esimene piibliring on reedel, 13. oktoobril kell 18.00 Põltsamaa adventkiriku teisel korrusel. Oled oodatud!
Eesti Kontserdi tänavuse hooaja avakontserdil sai esimest korda Eestis kuulda meie ühe tipphelilooja Erkki-Sven Tüüri teost „Külva tuult…“. Pealkiri pärineb Piibli Vanast Testamendist, mille paljud tekstid on kinnistunud kõnekäändude või vanasõnadena. Nimetatud heliteose pealkiri pärineb lausest: „Nad külvavad tuult ja lõikavad tormi.“ (Hoosea raamatu 8. peatüki 7. salm)
Ajalehes Sirp kommenteerib helilooja teose pealkirja: „Vaadates globaalseid kliimamuutusi, äärmusliikumiste raju tõusu, rahvaste massrännet – need protsessid on kõik seotud omal ajal tehtud läbimõtlematute otsustega. Teose muusika ei ole loomulikult nende protsesside otsene kirjeldus, kuid need on teemad, mille peale olen viimasel ajal väga palju mõelnud.“ (Sirp, 20.09.2017)
Küllap on need teemad meid kõiki omal moel puudutanud ja tekitanud küsimusi, millele on olnud raske vastuseid leida. Kutsume kõiki, kes soovivad pühendada pisut sügis-talvist aega – kord kuus reedeõhtuti –, et ühiselt mõtiskleda elu sügavamate teemade üle. Olete oodatud osa võtma vestlussarjast „Teeõhtud piibliringis“. Esimene vestlusring saab kokku reedel 13. oktoobril kell 18.00 Põltsamaal Kreutzwaldi tn1. Õhtu teema on „Kas „torm veeklaasis“ või midagi enamat?“
Põltsamaa adventkoguduse pastor Rein Kalmus
Tänulikkusest tänases päevas
Möödunud nädalavahetusel tähistas kristlik maailm lõikustänupüha. Selle püha keskmes oli inimese tänulikkus nende loodusandide eest, mis aitavad meil rõõmsalt vastu vaadata eelolevale talvele.
Rahvakalendrid või ka kirikupühad omavad tähendust eelkõige juhul, kui inimesel on nendega seoses mingi isiklik mõõde. Selles mõttes näib lõikustänu arenenud läänemaailmas aegade jooksul devalveeruvat, sest üha vähem on neid, kes oma sõrmi aasta jooksul mullaseks teevad. Meie igapäevane elu ei sõltu enam sellest, kui hoolsad oleme olnud kündmisel, külvamisel ja lõikamisel. Supermarketid on muutunud meie aitadeks, sahvriteks ja keldriteks, laskmata meil tunda, et oleme ise igapäevase leiva eest võidelnud ja talveks vajalikke varusid kogunud. Sellest johtuvalt on tänulikkus põllumehe vastu muutunud kuidagi abstraktseks.
Seetõttu kipub tänulikkus lõikustänupühal minu jaoks seostuma eelkõige nostalgiaga – mälestustega oma lapsepõlvest, kui ema ja isa otseses mõttes nägid vaeva, et sügisel saaks kartul ja muud juurviljad keldrisse ja mahlad ning moosid sahvrisse. Lõikustänuks olid enamasti ka seenel- ja marjulkäigud lõppenud ning metsaannid lisasid toidulauale olulist värvi ja maitset. Nii tore oli koos ema või isaga sahvri vahet käia ja uudistada eri värvi purke, mõistatades, millisest puust, põõsast või puhmast oli üks ja teine suupärane kraam pärit.
Kristlastena oleme lõikustänul eriliselt tänulikud ka Jumalale, sest Raamatute Raamatu sõnul tuleb „iga hea and ja täiuslik kink ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.“ (Jaakobuse 1:17) Ühiskonna jätkuv sekulariseerumine näib selle tänulikkuse aspekti inimeselt ära võtvat, sest pole ju võimalik olla tänulik kellelegi, kelle olemasollu ei usuta. Olen siinjuures aga mõelnud, et nii mõeldes toetame seda mõtteviisi, mis tituleerib inimese kõikide asjade valitsejaks ning väidab, et mitte keegi ei anna meile looduselt, vaid me ise peremeestena võtame. See mõtteviis on pannud inimese hoolsalt loodust ümber kujundama, kuni selleni, et näiteks Siberis oldi valmis jõgede voolu põhjast lõunasse pöörama.
Mul on raske leppida inimese väära peremehetsemisega looduses veel seetõttu, et harrastusornitoloogina tunnen muret lindude käekäigu vastu meie maal. Arvestuslik statistika kõneleb meile seda, et igal aastal jääb Eesti metsades ja aasadel tühjaks kuni 60 000 linnupesa. Lindude arvukuse vähenemine on seotud eelkõige intensiivse monokultuuride viljelemisega põllumajanduses ning laialdase metsaraidega. Rukkirääku kuuleb meil aina vähem…
Kui me teadvustaksime endale Jumala olemasolu, siis aitaks see meil paremini mõista oma vastutust looduse kasutamise ees. Jumal õpetab meile oma Sõnas, et me pole siin maal mitte peremehed, vaid üksnes majapidajad, kellelt oodatakse tarka ja vastutustundlikku majandamist. Tänulikkus Jumalale on aga nagu teekond selle kõrgema tarkuse ja suurema vastutustunde juurde, kuhu Jumal soovib inimest juhtida.
Miks me peaksime veel rõhutama tänulikkuse vajalikkust? Vastuseks sellele küsimusele võiksime küsida: mida teeb tänulikkus inimesega? Kui me mõtleme sellele, millised tunded ja milline suhtumine on meil kaasinimesse, kelle vastu kanname endas tänulikkust, siis näeme, et tänulikkus seondub soojade ja heatahtlike tunnetega. Tänulikkus kannab endas alati heasoovlikkust, sõbralikkust ja ligimesearmastust. Kui maailmas oleks rohkem tänulikkust, siis oleks maailmas rohkem soojust ja valgust, mille poole inimese süda sirutub nagu kasvama pandud taim päikese poole.
Käesoleva aasta lõikustänupüha on jäänud selja taha. Vajadus tänulikkuse järele, mis muudaks meie päevi paremaks, on aga jätkuvalt olemas. Kutsun sind seetõttu üles seda teemat mitte unustama, vaid aeg-ajalt mõtlema sellele ja seda enda jaoks väärtustama. Tänulikkus ei maksa näiliselt midagi, kuid valgustab meie hinge ka pimedatel sügis- ja talvepäevadel ning lisab oma soojad värvitoonid meie elukangasse.
Rein Kalmus
Taanieli raamatu õppimine
Reedel, 22. septembril kell 19.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Kuninga ametniku poeg”. Jh 4:43-54
Hingamispäeval, 23. septembril kell 11.00 Taanieli raamatu 8. ptk “Puud või mets?” – kõneleb Rein Kalmus.
Küllap oleme oma elus kohanud inimesi, kellel on teatud hetkel raskusi nn „suure pildi“ nägemisega. Ollakse keskendunud detailidele ning tervik jääb neile suuresti hoomamatuks. Kas pole Piiblis esitatuga tihti sama lugu – inimesed keskenduvad mingitele välistele asjadele, tajumata nende samade asjade sügavamat vaimulikku olemust? Tulles nüüd Vana Testamendi prohveti Taanieli poolt kirja pandud apokalüpsise juurde, tõusetub sama küsimus: millisele kohale asetame me prohvetlike nägemuste üksikasjad? Kas suudame puude taga näha metsa? Kas prohveti ülesanne oli rahuldada meie uudishimu päevapoliitiliste sündmuste kohta või on kirjutatud ridade vahel mingeid olulisemaid ja üldisemaid seoseid ja tõdesid?
Nendele küsimustele püüame vastuseid otsida, avades koos Taanieli raamatu 8. peatüki. Kohtume laupäeval 23.septembril kell 11.00.
Pastor Rein Kalmus
Heategevusüritus Põltsamaal tõmbab külastajaid
Pühapäeval, 3. septembril toimus Põltsamaal juba üheksandat aastat heategevuslik kogupereüritus Talvele vastu, mida külastas umbes pooltuhat inimest.
Päeva alguses tervitas Põltsamaa seitsmenda päeva adventkoguduse pastor Rein Kalmus kõiki kohaletulnuid, jagas neile praktilist infot toimuva kohta ning tegi tänupalve. Seejärel lõigati piirdelint läbi ning inimesed ruttasid hoovialale, kuhu olid telkidesse ja murule teemade kaupa asjad laiali laotatud. Uusi omanikke olid ootamas kasutatud laste mänguasjad ja riided, jalanõud, voodilinad, meeste- ja naiste riided, kotid-sallid jne. Lisaks jagati ka värskeid aiasaadusi, tegutses kohvikuala, kus võis kuulata ka elavat muusikat ja jagati raamatuid. Lastele korraldati mänge, tutvustati rajaleidjate klubi ning kõik soovijad said tasuta juuksuri juures käia.
Külastajad tulid nii peredega kui ka üksi, paljudel olid suured kilekotid kaasas, et meelepäraseid asju oleks lihtsam koju kanda. Siiski on läbi aastate olnud asju, mis alati esimesena otsa saavad. „Kõik voodipesuga seoses võetakse ära: linad, tekikotid, padjad… Nende peale joostakse alati tormi. Seetõttu palume ka annetajatel neid asju alati tuua,“ selgitas heategevuslikku üritust koordineerinud Eha Põldaru.
Inimesed käisid tänamas
Kohvikus vabatahtlikuna tegutsenud Hans Soosaar rääkis, et talle meeldis kohvikunurgas väga olla. „Meil oli sel aastal ka elav muusika ja see meeldis inimestele väga. Tuldi ja käidi tänamas,“ kirjeldas ta. „Minul oli tunne, et rahvast oli eelmise aastaga võrreldes jällegi rohkem, kui arvestada küpsiste kogust, mis kulus,“ lisas ta.
Muusikust pastor Rein Kalmus ütles, et tema suurim panus päeva õnnestumisesse oli muusika tegemine. „Moodustasime selle päeva tarbeks väikese kollektiivi, kus Kristjan Kalmus mängis flööti, Susanna Soosaar kontrabassi ja hiljem basskitarri ning mina olin klahvpilli taga. See oli eksperimentaalne koosseis, aga loodan, et hakkame edaspidigi siin-seal koos mängima. Päris tore oli koos musitseerida,“ rääkis ta.
Lastele oli planeeritud eraldi telk ja mänguala, kus Maarika Maurer koos abilistega korraldas võistlusi ja liikumismänge. „Tegime ka teaduskatseid ja tutvustasime rajaleidjate klubi tegemisi, millel on ühiseid jooni skautlusega,“ rääkis ta. Mängude lõppedes toimus lastele õnneloos, kus iga osaleja osutus võtjaks.
Nii nagu igal aastal, oli ka seekord juuksuri juurde pidev järjekord. „Mitmed inimesed on nägupidi juba tuttavad, nad käivadki igal aastal siin juuksuris,“ ütles vabatahtliku juuksurina töötanud Annely Kaasik. „Samal ajal sain inimestega ka juttu rääkida. Üllatus oli minu jaoks see, kui üks mees tõi tänutäheks suure šokolaadi,“ lisas ta.
Õuealal oli eraldi laud ka uue kristliku kirjandusega. Soovijad said võtta ajaloolist, tervishoiualast ja dokumentaalse sisuga kirjandust. Kokku leidsid endale omaniku 135 raamatut.
Loosis võitsid kolm perekonda
Ettevalmistused telkide ja asjade paigutamiseks algasid mitu päeva enne toimumist, et kõik õigeks ajaks valmis saada. „Oli palju tublisid abilisi, kes aitasid asju lahti pakkida ja kohale asetada, sest ilma abilisteta sellist kogukonnapäeva oleks võimatu teha. Taevaisa aitas meid ka ilma osas. Taevas oli hall, aga piiskagi ei sadanud. Inimesed said rõõmu tunda sellest päevast,“ rääkis pastor Kalmus. Suure panuse heategevusürituse heaks andsid ka kontaktisikud Soomest ja Rootsist, kes korraldasid asjade kogumist ja Eestisse toimetamist.
Tänavu paluti heategevusüritusel viibijailt kirjalikku tagasisidet kogukondlike heategevusürituste teemal, et teada saada inimeste ootusi ja vajadusi. Kõigi vastanute vahel loositi välja kolm perepiletit Aura keskusesse. „Need inimesed, kellele loosiõnn naeratas, nad olid väga rõõmsad ja üllatunud, et õnn neile osaks sai,“ tõdes Rein Kalmus, kes võitjaid isiklikult õnnitles.
Tagasisidelehtedelt ilmnes, et osalejaid oli üle Jõgevamaa ja isegi kaugemalt. Küsimuse peale, millistest kogukondlikest heategevusüritustest tuntakse puudust, vastati näiteks: võiks toimuda igakuine tasuta riiete jm asjade jagamine, rohkem üritusi peredele ja lastele ning võiks olla üksteise märkamist.
Helis Rosin
Pane tähele Jumala tegusid
Jumala väe mõjul kasvab taimestik, ilmuvad lehed ja õitsevad lilled. Ta “laseb tärgata rohu mägedele”. (Ps 147:8) Ta muudab viljakandvaks orud. “Kõik metsloomad…nõuavad Jumalalt oma toidust.” Iga loodolevus, väikseimast putukast inimeseni, sõltub iga päev Jumala ettenägelikust hoolitsusest. Laulja väljendab seda kaunite sõnadega: “Kõik nad ootavad sind… Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; Sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head!” (Ps 104:20.21.27.28) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Heldemeelsete õnnistus
Kui inimlik kaastunne seguneb armastuse ja heldemeelsusega ning saab Jeesuse Vaimuga pühitsetud, siis võib see teha palju head. Need, kes arendavad heldemeelsust, ei tee üksnes head teistele ega ole õnnistuseks neile, kelle osaks head teod saavad, vaid nad saavad kasu ka endale, kui avavad südame tõelise heldemeelsuse leebele mõjule.
Helde meelsus on taeva meelsus. Kristuse ennastohverdav armastus on ilmnenud ristil. Inimese päästmiseks andis Ta kõik, mis Tal oli, ja seejärel andis Ta ka iseend. Kristuse rist kõnetab iga Päästja järelkäija heldemeelsust. Seal illustreeritud põhimõte on anda, anda. Selline on kristliku elu õige vili, mis ilmneb tegelikus helduses ja heades tegudes. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Päästmise rõõm
Meie Päästja rõõm seisnes langenud inimese ülestõstmises ja lunastamises. Selle eest ei pidanud ta kalliks isegi oma elu, vaid talus risti häbist hoolimata. Samuti on inglid hõivatud tööga teiste õnne heaks. See on nende rõõm. See, mida omakasupüüdlik süda peaks alandavaks – nende aitamine, kes on armetud ja viletsad, igati madalal tasemel, nii iseloomult kui ühiskondlikult positsioonilt –, on patuta inglite töö. Kristuse ennastohverdava armastuse vaim valitseb taevast ja on taevaliku õnne põhiolemus. Sama vaim peab olema ka Kristuse järelkäijail selles töös, mida nad teevad.
Kui südames valitseb Kristuse armastus, on see nagu hea lõhn, mida ei saa varjata. Selle püha mõju tunnevad kõik, kellega me kokku puutume. Kristuse Vaim südames on nagu allikas kõrbes, mis voolab kõike värskendades ja innustab neid, kes hukkumas, jooma eluvett. EGW “Tee Kristuse juurde”
