Jumal ei käitu meiega nii nagu piiratud inimesed üksteisega. Tema mõtted on halastuse, armastuse ja õrnima kaastunde mõtted. “Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju andeks.” (Js 55:7) “Sest mul ei ole head meelt surija surmast, ütleb Issand Jumal. Seepärast pöörduge ja elage!” (Hs 18:32)

Saatan on valmis varastama Jumala õndsakstegevad tõotused. Ta soovib riisuda hingest iga lootussädeme ja valguskiire, kuid ära luba tal seda teha. Ära pööra oma kõrva kiusaja poole, vaid ütle: “Jeesus on surnud selleks, et mina võiksin elada. Tema armastab mind ja ei taha, et ma hukkuksin. Mul on kaastundlik taevane Isa; ja kuigi ma olen tema armastust kuritarvitanud, kuigi olen tema poolt jagatud õnnistusi raisanud, siiski “ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: “Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja Sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!”” Tähendamissõnas räägitakse, kuidas eksijat vastu võetakse: “Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.” (Lk 15:18-20) EGW “Tee Kristuse juurde”

Kogu Jumala perekond on kaasatud kohustusse kasutada oma Issanda vara. Iga inimene – kõige tagasihoidlikumast ja tähtsusetumast kuni kõige kõrgema ja tähtsamani – on moraalne isik, kellele on antud võimed, millest tuleb Jumalale aru anda.

Kõik on pandud Issanda talentide eest suuremal või vähemal määral vastutama. Vaimulik, vaimne ja füüsiline võimekus, mõju, ühiskondlik positsioon, vara, kiindumused, sümpaatiad – kõik on väärtuslikud talendid, mida tuleb kasutada Issanda töös, et päästa hingi, kelle eest Kristus suri. EGW “Jeesuse sarnaseks”

Kristus nägi enda ees kogu aeg oma missiooni tulemust. Tema maist elu, mis oli täis rasket tööd ja eneseohverdust, rõõmustas mõte, et Ta ei näe seda vaeva asjata. Oma elu inimeste elu eest andes taastab Ta inimkonnas Jumala kuju. Ta tõstab meid põrmust üles, vormib iseloomu oma iseloomu eeskuju järgi ja teeb selle oma auga kauniks.

Kristus nägi oma hinge vaeva ja oli rahul. Ta nägi igavikku ning nende õnne, kes Tema alanduse kaudu saavad andestuse ja igavese elu. Teda haavati nende üleastumiste tõttu, vigastati nende ülekohtu tõttu. Tema peal oli karistus, et nemad saaksid rahu, ning Tema vermete läbi on neile tervis tulnud. Ta kuulis lunastatute hõiskamist. Ta kuulis päästetuid laulmas Moosese ja Talle laulu. Kuigi Ta pidi kõigepealt vastu võtma vere ristimise, kuigi maailma patud lasusid raskelt Tema süütul hingel, kuigi Tal oli sõnulväljendamatu kurbuse vari, ometi valis Ta Tema ette seatud rõõmu nimel kannatada risti ja taluda häbi.

Seda rõõmu peavad jagama kõik Tema järgijad. Kuigi meie tasu on tulevikus suur ja auline, ei ole vaja seda hoida lõpliku vabastamise ajaks. Juba siin võime usu kaudu siseneda Päästja rõõmusse. Sarnaselt Moosesega peame vastu pidama nagu nähes Nähtamatut.  EGW “Tervise teenistuses”