Nimi peopesas
Jeesus ei vabanda patte, vaid osutab patukahetsusele ja usule, ning tõstab andestust nõudes üles oma haavatud käed Isa ja pühade inglite ees, öeldes: “Ma tunnen neid nimepidi. Olen märkinud nad oma peopesadesse.” “Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Ps 51:19) Kristus katab ustava oma õigusega, et esitada kogudust oma Isale “austatuna, nii et tal ei oleks laiku ega kortsu ega muud sellesarnast.” (Ef 5:27) EGW “Suur võitlus”
Lähemale Jeesusele
Mida lähemal oleme Jeesusele, mida selgemini näeme Tema iseloomu puhtust, seda selgemini näeme ka patu äärmist patusust ning seda vähem soovime ülistada iseennast. Meie hing tunneb siis pidevat igatsust Jumala järele ja me tunnistame pidevalt, tõsiselt, südamest oma patte ning alandume südamest Tema ees. Meie kristliku elu igal sammul muutub meie meeleparandus sügavamaks. Me teame, et meie jõud seisneb ainult Kristuses ning me tunnistame koos apostliga: “Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head.” “Aga mulle ärgu juhtugu seda, et ma kiitleksin muust kui meie Issanda Jeesuse Kristuse ristist, kelle läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.” (Rm 7:18; Gl 6:14) EGW “Apostlite teod”
Püha Vaimu läbi Kristuses
Taim kasvab, võttes vastu seda, mida Jumal tema elu säilitamiseks annab. Taim sirutab juured sügavale mulla sisse. Ta imeb endasse päikesepaistet, kastet ja vihma. Ta võtab õhust eluks vajalikke aineid. Samamoodi peab kristlane kasvama koostöös jumalike mõjudega. Oma abitust tundes peame ära kasutama kõik võimalused, mis antakse meile täielikuma kogemuse saavutamiseks. Nii nagu taim juurdub mullas, nii peame meie ajama oma juured sügavale Kristusesse. Nii nagu taim võtab vastu päikesepaistet, kastet ja vihma, peame meie avama oma südame Pühale Vaimule.
Töö ei saa tehtud “väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand”. (Sk 4:6) Kui hoiame oma mõtted Kristusel, siis kosutab Ta meid “nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad”. (Ho 6:3) Ta paistab meile Õiguse Päikesena ja meil on “paranemine tema tiibade all”. (Ml 3:20) Siis me õitseme “nagu lilleke” ja “nagu viinapuu”. (Ho 14:6.8) Toetudes kogu aeg Kristusele kui meie isiklikule Päästjale, kasvame kõigis asjus Temasse, kes on meie pea. “Nii nagu te nüüd olete Kristuse Jeesuse võtnud vastu Issandaks, nõnda käige Temas, olles juurdunud ja ülesehitatud Temas ning kinnitatud usus, nõnda nagu teid on õpetatud.” (Kl 2:6.7) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Uuendatud süda
Sama käsu, mis uurendati kivilaudadesse, uurendab Püha Vaim südame laudadele. Selle asemel, et püüaksime saavutada oma õigust, võtame me vastu Kristuse õiguse. Tema veri lepitab meie patud. Tema sõnakuulmine arvatakse meie sõnakuulmiseks. Siis toob Püha Vaimu läbi uuendatud süda esile “Vaimu vilja”. Kristuse armu läbi elame kuulekuses Jumala käsule, mis on kirjutatud meie südamesse.
Kui Kristuse Vaim jääb pidevalt meisse, siis läheme läbi elu nii nagu läks Tema. Prohveti kaudu ütles Jeesus enda kohta: “Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.” (Ps 40:9) Elades inimeste keskel, lausus Jeesus: “Ja minuga, on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib”. (Jh 8:29) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Kristuse teenistus taevases pühamus
Jumala rahvas peaks hakkama selgesti mõistma tõde pühamust ja uurimiskohtust. Igaüks vajab isiklikku teadmist oma suure Ülempreestri seisukoha ja töö suhtes. Vastasel juhul on võimatu osutada usku, mida nõuab meie aeg, või täita kohustust, mille Jumal on määranud meil täita. Iga inimese käes on võimalus oma hing päästa või kaotada. Igaühel on ees kohtuasi Jumala kohtus. Igaüks peab seisma silmitsi suure Kohtunikuga. Kui tähtis on seepärast, et igaüks mõtiskleks sageli nende pühalike sündmuste üle, mis toimuvad siis, kui kohus võtab istet ja raamatud avatakse ning iga inimene peab, nii nagu ütles Taaniel, tõusma oma liisuosaks päevade lõpus.
Pühamu taevas on Kristuse töö keskuseks inimeste heaks. See tõde puudutab igat inimest, kes maa peal elab. Pühamu teenistuse mõistmine lubab heita pilgu lunastusplaani kuni aegade lõpuni ning ilmutab meile õiguse ja patu vahelise võitluse edukat lõppu. On äärmiselt tähtis, et kõik uuriksid neid tõdesid põhjalikult ja suudaksid vastata igaühele, kes küsib neilt nende lootuse põhjust.
Kristuse eestkostel inimese heaks üleval pühamus on lunastusplaanis sama oluline koht nagu Tema surmal ristil. Oma surmaga alustas Ta seda tööd, mida Ta pärast ülestõusmist taevasse lõpule viima läks. Me peame usu kaudu astuma sissepoole eesriiet, “kuhu Jeesus, meie eeljooksja, on läinud sisse meie heaks”. (Hb 6:20) Sinna kandub valgus Kolgata ristilt. Seal võime saada sügavama arusaamise lunastuse saladustest. Inimese päästmine on maksnud Jumalale mõõtmatult palju. Ohver, mille Tema tõi, katab kinni Jumala käsust ka kõige rängemad üleastumised. Jeesus on avanud tee Isa troonile ja Tema vahenduse kaudu võivad kõik, kes usus Tema juurde tulevad, esitada oma siirad soovid Isale. EGW “Suur võitlus”
Igavene tunnistus
Taevatrooni ümbritsev tõotusevikerkaar on igaveseks tunnistuseks, et “nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) See tunnistab universumile, et Jumal ei hülga iialgi oma lapsi võitluses kurjaga. See on meie jõu ja kaitse kinnitus nii kauaks, kuni püsib troon. EGW “Tervise teenistuses”
