Minge sisse kitsast väravast
Kas see on rõõmus üllatus, kui ühel päeval avastad, et kapis mõnda aega oodanud püksid mahuvad jalga vaid siis, kui sügavalt välja hingad ja kõhu maksimaalselt sisse tõmbad? Milline emotsioon sind tabab, kui käänulisel metsateel, mida ühelt poolt ääristab vesine kraav ja teisel pool on võserik mets, kohtad vastutulevat autot, ja sa tead, et emb-kumb juht peab nüüd oma pool kilomeetrit tagurdama, enne kui teine auto mööda pääseb? Kitsas…
Näib, et sõna “kitsas” kannab elus sagedamini negatiivset tähendust. Seda paradoksaalsem on Jeesuse üleskutse, mis kannab endas tõde, et üksnes “kitsas tee” viib ellu. Lai tee lõpeb hukatuses. Mida Jeesus Kristus kitsa tee all silmas pidas ja miks just see tee on Tema soovitusel meie jaoks parim tee, sellest mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 25. jaanuaril kell 11.00. Kõik on oodatud!
Kindel Kaitsja
Kristus ei hülga iial neid, kelle eest Ta on surnud. Meie võime Ta maha jätta ja langeda kiusatuste võimusesse, kuid Kristus ei pöördu kunagi ära inimesest, kelle eest Ta on maksnud lunahinna oma enese eluga. Oleks meie vaimulik nägemine terav, näeksime inimesi, keda kitsikused, mure ja masendusekoorem rõhuvad surmväsinuina julgusetuses lausa surma igatsemas. Näeksime, kuidas inglid lendavad kiiresti neile kiusatuile appi, löövad ümbritsevad kurjuseväed taganema ja asetavad nende jalad kindlale alusele. Sellise kahe armee vahelist võitlust peetakse sama reaalselt kui peetakse sõdu selle maailma sõjavägede vahel. Vaimuliku võitluse tulemustest oleneb inimeste igavene saatus.
Tema, kes on Kuningas ja vägede Issand, istub keerubite vahel ning kaitseb endiselt oma lapsi keset rahvaste tüli ja mäslemist. Kui kuningate kantsid langevad ja vihanooled läbistavad Jumala vaenlaste südant, on Jumala rahvas turvaliselt Tema käte vahel. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Sirutun eesoleva poole
Need, kes usaldavad Jumalat, võivad koos Paulusega öelda: “Ma suudan kõik Tema läbi, kes teeb mind vägevaks.” (Fl 4:13) Ükskõik missugused on mineviku vead või eksimused, me võime Jumala abiga neist kõrgemale tõusta. Võime öelda koos apostliga: “Ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” (Fl 3:13,14) EGW “Tervise teenistuses”
Elav vesi
Täida oma süda Jumala sõnadega. Need on elav vesi, mis kustutab su kõrvetava janu. Meie keha saab ehitusmaterjali sellest, mida me sööme ja joome. Nagu looduse korralduses, nii ka vaimulikus elus: see, mille üle me mõtiskleme, annab tooni ja jõudu meie vaimulikule loomusele.
Lunastus on valdkond, millest inglid igatsevad aru saada; see saab olema ka lunastatute teadus ja laul läbi lõputute igavikuaegade. Kas see ei vääriks juba nüüd hoolikat järelemõtlemist ja uurimist? Jeesuse lõputu arm, armastus ja meie eest toodud ohver nõuavad kõige tõsisemat ja pühalikumat mõtisklust. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kaastundlik Päästja
Kuigi Jeesus on nüüd Jumala juures ja istub universumi valitseja troonil, ei ole Ta kaotanud midagi oma kaastundlikkusest. Ta sirutab oma läbiuuristatud käed veel rohkemate õnnistustega oma rahva poole. “Nemad ei saa iialgi hukka ja ükski ei kisu neid minu käest.” (Jh 10:28) Inimene, kes on andnud end Kristusele, on Tema silmis väärtuslikum kui kogu maailm. Kristus oleks talunud Kolgata piinu ka siis, kui ainult üks inimene oleks võtnud Ta vastu. Ta ei jäta iialgi inimest, kelle eest ta on surnud. Kui Tema järelkäijad ei jäta Teda, siis hoiab Ta neid kindlalt. EGW “Ajastute igatsus”
Tõelise religiooni vastuvõtmise tulemus
Tõeline religioon viib inimese kooskõlla kõikide Jumala seadustega – nii füüsilist, vaimset kui moraalset olemust puudutavate seadustega. Tõeline usk õpetab inimesele enesekontrolli, mõõdukust ja rahulikkust. Usk õilistab vaimu, muudab peenetundeliseks maitse ja pühitseb otsustusvõime. See lubab inimhingel osa saada taevasest puhtusest. Usk Jumala armastusse ja Tema kõikehõlmavasse juhtivusse kergendab elumurede koormat.
See täidab südame rõõmuga ja õpetab rahul olema nii kõrge kui madala kohaga elus. Religioon soodustab otseselt tervist, pikendab elu ja aitab meil paremini rõõmu tunda kõigist elu õnnistustest. See avab hingele ammendamatu õnne allika. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hingamispäeva järjepidevus
Aadam pidas Looja poolt puhkuseks ja õnnistuseks pühitsetud päeva nii Eedenis enne oma langemist kui ka pärast seda, kui ta oli sunnitud lahkuma õnnelikust kodust. Seda pidasid kõik patriarhid Aabelist Noani, Aabrahamini, Jaakobini. Kui valitud rahvas oli orjuses Egiptuses, kaotasid paljud ebajumalateenistuse kestel teadmise käsust, kuid siis, kui Issand vabastas Iisraeli, kuulutas Ta kogunenud rahvahulgale oma käsku aukartustäratavas hiilguses, et nad teaksid Tema tahet, kardaksid Teda ja kuuletuksid Temale igavesti.
Neist kaugeist aegadest kuni tänaseni on maailmas säilitatud Jumala käsu tundmine ja peetud neljanda käsu hingamispäeva. Kuigi “patu-inimesel” õnnestus Jumala püha päev jalge alla tallata, leidus isegi tema ülemvõimu perioodil varjulistes paikades ustavaid inimesi, kes austasid seda. Usupuhastusest alates on igas põlvkonnas olnud inimesi, kes on pidanud pühaks seda päeva. Tunnistust Jumala käsu kestvusest ja loomise hingamispäeva pidamise pühast kohustusest on igal ajal kuulutatud, kuigi sageli keset etteheiteid ja tagakiusamist.
Need tõed, sellisena nagu nad esinevad Ilmutusraamatu 14. peatükis seoses “igavese evangeeliumiga”, saavad olema Kristuse koguduse tunnuseks Tema ilmumise ajal, sest kolmekordse kuulutuse lõpul teatatakse: “Siin on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku.” See kuulutus on viimane kuulutus, mida enne Issanda tulekut edastatakse. Vahetult pärast selle kuulutuse esitamist näeb prohvet Inimese Poega tulevat aus, et koguda maailma lõikus. EGW “Suur võitlus”
Õigusepäikese kiirtes
Jumal võtab inimesi sellistena nagu nad on ja õpetab nad välja oma tööle siis, kui nad Talle alistuvad. Jumala Vaimust juhitud inimhinge kõik võimed elustuvad. Püha Vaimu juhtimisel areneb Jumalale pühendatud mõistus tasakaalustatuks ja kindlaks mõistma ja täitma Jumala tahet. Kõikuv iseloom saab tugevaks.
Pidev palveühedus loob Jeesuse ja Tema jüngri vahel sellise läheduse, et kristlane muutub Kristuse sarnaseks mõistuse ja iseloomu poolest. Side Kristusega avardab ja selgitab silmaringi. Tajumisvõime teravneb, otsustusvõime areneb. See, kes igatseb töötada Kristuse heaks, saab Õigusepäikeselt sellist eluandvat väge, et ta kannab rohkesti vilja Jumala auks. EGW “Ajastute igatsus”