Näeme ennast Kristuse valguses
Lunastaja elus ilmnesid täiuslikult Jumala käsu põhimõtted: armasta Jumalat üle kõige ja ligimest kui iseennast. Heldus ja ennastsalgav armastus oli tema hinge elu. Kui me teda vaatleme, kui valgus Päästjalt langeb meie peale, näeme oma südame patusust.
Sarnaselt Nikodeemosele kanname ehk meiegi endas valelootusi, et meie elu on olnud laitmatu, et meie kõlbeline moraal on kõrge, ja arvame, et meil pole tarvis tavalise patuse kombel oma südant Jumala ees alandada; kui aga Kristuse valgussära paistab meie hinge, näeme oma ebapuhtust, märkame oma motiivide isekust, vaenulikkust Jumala vastu, mis on rüvetanud iga teo meie elus. Siis saame teada, et meie õigus on tõepoolest nagu määrdunud riie ja et ainult Kristuse veri võib puhastada paturoojusest ning uuendada südame tema südame sarnaseks.
Kui prohvet Taaniel nägi hiilgust, mis ümbritses tema juurde saadetud taevasaadikut, valdas teda teadmine enda nõrkusest ja ebatäiuslikkusest. Prohvet kirjeldab imeväärse nägemuse mõju: “Kui ma nägin seda …, siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume muutus kaameks ja ma jäin jõuetuks.” (Tn 10:8) Taoliselt puudutatud hing vihkab oma isekust, põlastab oma enesearmastust ja hakkab ihaldama Kristuse õiguse kaudu südamepuhtust, mis on kooskõlas Jumala käsu ja Kristuse iseloomuga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Sõltumine Jumalast
Meil tuleb teha “eeskuju järele”, mille jättis Kristus, kes kannatas meie eest, et me käiksime Tema jälgedes. (1Pt 2:21) Kristuse sõnad õpetavad, et me peaksime ennast lahutamatult siduma oma Isaga taevas. Ükskõik, milline on meie koht elus, me sõltume Jumalast, kelle kätes on kõikide saatus.
Tema on määranud meile töö ning on varustanud meid võimete ja vahenditega selleks tööks. Nii kaua, kui me alistame oma tahte Jumala tahtele ning usaldame Tema tugevust ja tarkust, käime turvalist rada, et täita meie osa Tema suures plaanis. EGW “Ajastute igatsus”
Valgus
Valgus oli alati tähendanud Jumala rahvale Jumala kohalolu. Kui Looja käskis, hakkas valgus paistma pimeduses. Pilvesammas päeval ja tulesammas öösel juhatas Iisraeli kõrbeteel. Valgus lõõmas aukartustäratavas hiilguses Issanda ümber Siinai mäel. Valgus püsis armuaujärje kohal templis. Valgus paistis Petlema küngaste kohal, siis kui inglid kuulutasid ootavatele karjastele Lunastaja sünnist.
Jumal on valgus. Ütlusega: “Mina olen maailma valgus,” väljendas Kristus üks-olemist Jumalaga ning sidet kogu inimperekonnaga. Tema oli see, kes oli öelnud: “Paistku valgus pimedusest!” (2Kr 4:6) Tema annab valguse päikesele, kuule ja tähtedele. Tema oli see vaimulik valgus, mis oli sümbolite ja prohvetikuulutuste kaudu paistnud Iisraelile. Kuid valgus ei kuulunud ainult juutidele. Nii nagu päikesekiired valgustavad kaugeimatki maanurka, nii paistab Õigusepäike igale inimlapsele. EGW “Ajastute igatsus”
Üleskutse palveks
Püsivus palves on palvele vastamise tingimuseks. Me peame ikka ja jälle palvetama, kui tahame kasvada usus ja kogemuses. Me peame “palvetama püsivalt” ja “valvama tänupalves”. (Kl 4:2) Peetrus manitseb usklikke olema “arukad ja kained palveteks”. (1Pt 4:7) Paulus juhatab meid: “Teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.” (Fl 4:6) “Teie aga, armsad,” ütleb Juuda, “palvetades Pühas Vaimus, hoidke endid Jumala armastuses.” (Jd 20,21) EGW “Tee Kristuse juurde”
Pühendumine
Jumal palub teil ühe käega – usuga – haarata kinni Tema võimsast käsivarrest ning teise käega – armastusega – sirutuda hukkuvate hingede poole. Kristus on tee, tõde ja elu. Järgige Teda. Ärge käige oma loomuse, vaid Vaimu järgi.
Käige samamoodi nagu Tema. See on Jumala tahtmine: teie pühitsus. Töö, mida peate tegema, on täita Tema tahet, kes hoiab teid oma austuseks elus. Kui näete vaeva iseenda jaoks, ei saa te mingit kasu. Teiste heaks töötamine, endast vähem hoolimine ja kõige tõsiselt Jumalale pühendamine on Talle vastuvõetav ning saab tasu Tema rikkaliku armu läbi. EGW “Tunnistused kogudusele” II
